) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. Hagiavalduses peab olema välja toodud, kelle vastu hagi esitatakse ja hageja selged nõuded ning hagi aluseks olevad asjaolud. 3.
lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (
§-d 334-340, 363-370).
lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi
Esmalt selgitab kohus hagejale, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kui võlgnik on vastava avalduse kohtule esitanud ja kohus on teinud kohtulahendi, millega on lõpetatud kohtulahendist tulenevate nõuete täitmine nõuete aegumise tõttu, siis pärast kohtulahendi jõustumist tuleb see võlgnikul edastada kohtutäiturile. Seejärel saab kohtutäitur otsustada täitemenetluse lõpetamise nõude täitmise aegumise tõttu. Kuid ka sel juhul tuleb arvestada, et TMS § 481 lg-st 4 ja § 2231 lg-st 6 tulenevalt ei vabasta avalduse rahuldamine ja täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu võlgnikku täitekulude kandmisest. Hageja nimetab hagis 11 täiteasja ja tugineb sellele, et nendes täiteasjades olevad nõuded on aegunud. Käesolevalt ei ole hageja välja toonud, kas ja millal edastas hageja 11 täiteasjas kohtutäituritele kohtulahendid, millega on lõpetatud kohtulahenditest tulenevate nõuete täitmine nõuete aegumise tõttu. Samuti ei nähtu, milliste nõuete täitmist täitemenetlustes pärast kohtulahendite saamist jätkati. Kui hageja pangakontolt arestiti ebaseaduslikult rahasumma ja kanti see üle sissenõudjale, siis on hagejal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Välistatud ei ole kahju hüvitamise nõue ka kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (mh kohtutäituri seaduse § 9; Riigikohtu 12.03.2018 määrus asjas nr 2-16-12972/57, p 26). Hagejal tuleb iga täiteasja osas esitada kohtule eraldi hagid ja välja tuua, kelle vastu on iga hagi esitatud. Samuti tuleb välja tuua hagi aluseks olevad asjaolud, sh kas ja millal edastas hageja igas täiteasjas kohtutäiturile kohtulahendi, millega on lõpetatud kohtulahendist tulenevate nõuete täitmine nõuete aegumise tõttu. Samuti tuleb välja tuua, milliste nõuete täitmist täitemenetlustes pärast kohtulahendite saamist jätkati. Vastavaid andmeid saab hageja küsida ka kohtutäiturilt. 4. Eeltoodud hagiavalduses sisalduvad puudused takistavad kohtul hagi menetlemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata
Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 6.
lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.