Obsah (7)

§ 657§ 651§ 654§ 171§ 190§ 179§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-17239 Kohtuasi T.F ma

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise osas

§ 657lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

10. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Võlgnik vaidlustab maakohtu määrust maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise osas (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas. 11. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärki ei ole eelduslikult võimalik saavutada, mistõttu ei ole põhjendatud võlgniku pankrotimenetluse läbiviimine ning menetlus tuleb lõpetada raugemisega. Kolleegium nõustub

§ 654

lg 6 kohaselt koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määruse vastavate põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Maakohus tuvastas, et võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks, võlausaldaja ega kolmandad isikud ei maksnud nende katteks ka kohtu määratud deposiiti. Seega oli maakohtul alus lõpetada maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-te 1 ja 3 alusel kooskõlas füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg 2 p-ga 5 ja § 45 lg-ga
2. Kuivõrd esines PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud menetluse raugemise alus, siis oleks pankroti väljakuulutamine võimalik FIMS § 45 lg-st 2 tulenevalt vaid kohustustest vabastamise menetluse algatamisel.
3. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb aga arvestada FIMS-i, kohustustest vabastamise menetluse ja pankrotimenetluse eesmärke. FIMS § 2 lg 1 järgi on FIMS-i eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. FIMS § 2 lg 4 järgi on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 2 teise lause järgi antakse füüsiliselt isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.
4. Maakohus tuvastas, et enamus võlgniku kohustustest on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused, mille täitmisest ei ole võlgnikku FIMS § 50 lg-st 2 tulenevalt võimalik vabastada. Kuivõrd õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustustest ei ole võimalik võlgnikku vabastada, siis on kohustustest vabastamise menetlus selles osas perspektiivitu. Ülejäänud võlgniku nõuete täitmisest oleks iseenesest võimalik võlgnikku vabastada, kuid käesoleval juhul ei ole see põhjendatud ega kooskõlas seaduse eesmärgiga. 4 2-23-17239
5. Pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (RKTKm 23.09.2015, 3-2-1-92-15, p 10). Selliselt ei täidaks kohustustest vabastamise menetluse algatamine oma eesmärki anda kohustustest vabastamise võimalus isikule, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja võimaldada talle uue majandusliku alguse, andes talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kuid sellise võimaluse saab anda seaduse mõtte kohaselt vaid neile võlgnikele, kes on valmis täitma seaduses võlgnikule sätestatud kohustusi. Selleks, et võlgnikku saaks kohustustest vabastada, peab võlgnikul olema minimaalselt soov ja valmisolek tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgniku poolt esiletoodud asjaoludest eeltoodud soovi mõistliku tulutoova tegevusega tegelemiseks, et kohe asuda täitma oma kohustusi, ei ole võimalik järeldada. Võlgniku oletuslike võimalustega hakata vanglas õppima, et omandada tulevikus (peale vanglast vabanemist) sissetuleku teenimiseks vajalikud oskused ja võlgniku olematust sissetulekust (kingitusena saadud 100 eurot) raha võimalikust kogumisest (kui mingi summa koguneks) ei piisa järeldamaks tulu teenimise võimalust. Vastupidi, võlgnik on andnud teada, et ta ei tööta, ta ei ole töövõimeline (võlgnik on ekslikult ka märkinud, et on 100% töövõimeline) ning alles plaanib omandada mingeid oskusi, et millalgi tulevikus asuda tööle.
6. Kolleegium märgib, et aegunud kohustustest vabanemiseks on võlgnikul võimalik pöörduda kohtutäituri poole palvega lõpetada täitemenetlused seoses täitmise aegumisega (täitemenetluse seadustiku § 481 lg 1 ja § 202 lg 1).
7. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel võlgniku kanda.

Usaldusisikul ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole vaja määrata talle hüvitatavate menetluskulude suurust. 18. Harju Maakohus rahuldas 15.07.2024 määrusega võlgniku menetlusabi taotluse ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot tasumisest.

§ 190

lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb riigilõiv

§ 190

lg 4 järgi avaldajalt välja mõista riigituludesse.

§ 179

lg 5 järgi tuleb kohtulahendi alusel raha riigituludesse tasuma kohustatud isikul täita lahend 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib määruse riigilõivu väljamõistmise osas sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole nõuet täitnud määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul (

§ 179

lg 6).

§ 179

lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19. Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse, saab FIMS § 18 lg 10 teise lause alusel esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 5