← Eesti

1-09-6825/10

Obsah (6)§ 200§ 74§ 65§ 68§ 121§ 16

1-09-6825 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Viru Maakohus 16. veebruaril 2010.a, Narva kohtumaja 1-09-6825 (08240105017) Kohtunik Mari-Liis Avikso

§ 200

lg 2 p 4,7,8,9 järgi ja A D (ka A D) süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Innokenti Menšikov Süüdistatavad D Ž (D Z) Elukoht XXX, isikukood XXX, XXX, haridus: XXX, emakeel – XXX, ei tööta. Varasemad karistused: - 18.12.2007.a Viru Maakohtu poolt

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2 a ja 4 k pikkuse vangistusega,

§ 74lg 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 a 4 k, katseaeg 2 a.

Tõkend –vahistamine alates 05.12.2008.a. A D (A D) Elukoht XXX, isikukood XXX, XXX, haridus: XXX, emakeel – XXX, ei tööta. Kohtulikult karistamata. Tõkend –vahistamine alates 03.12.2008.a. Kaitsja Vandeadvokaadid Galina Tšelnokova, Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON Tunnistada D Ž süüdi

§ 200lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust. 1

(15)1-09-6825 Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada D Ž vangistusega 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud.

§ 65

lg 1 alusel mõista liitkaristus arvesse võttes Viru Maakohtu 18.12.2007.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistust, s.o 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud. Ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista D Ž 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada D Ž karistusaja hulka eelvangistuse aeg ja karistuse kandmise aega hakata lugema alates 05.12.2008.a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Tunnistada A D süüdi

§ 200lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada A D vangistusega 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestada A D karistusaja hulka eelvangistuse aeg ja karistuse kandmise aega hakata lugema alates 03.12.2008.a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Tsiviilhagi rahuldada ning mõista D Ž ja A D välja solidaarselt kannatanu A A kasuks 19 130 (üheksateist tuhat ükssada kolmkümmend) krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Asitõend – kannatanu A A spordisärk, mis asub hoiul Narva politseiosakonnas – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Mõista D Ž riigituludesse välja menetluskulud: 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni sundraha, kaitsja Galina Tšelnokova eeluurimisel osutatud õigusabi eest 3717 (kolm tuhat seitsesada seitseteist) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 106 (ükssada kuus) krooni ja 30 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 15.02.2010.a. kohtuistungil osutatud õigusabi eest 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada D Ž osaliselt sundraha tasumisest. Mõista D Ž riigituludesse välja sundraha summas 8000 (kaheksa tuhat) krooni, ülejäänud osa sundrahast jätta riigi kanda. Mõista A D riigituludesse välja menetluskulud: 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni sundraha, kaitsja Jekaterina Jevšina eeluurimisel osutatud õigusabi eest 3717 (kolm tuhat seitsesada seitseteist) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 106, 30 (ükssada kuus krooni) krooni ja 30 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 15.02.2010.a. kohtuistungil osutatud õigusabi eest 1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) krooni. 2

(15)1-09-6825 KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada A D osaliselt sundraha tasumisest. Mõista A D riigituludesse välja sundraha summas 8000 (kaheksa tuhat) krooni, ülejäänud osa sundrahast jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi, kriminaalasja number 1-09-6825, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule 7 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise viimane päev on
  1. veebruar
  2. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis
  3. märtsil
  4. a alates kell 14.00-st. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale ja prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdi mõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS
  5. peatüki sätete kohaselt, esitades määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
  6. D Ž (D Z) D Ž süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes Viru Maakohtu 18.12.2007.a. otsusega mõisteti

§ 200lg 2 p 4, 7, 8 järgi süüdi, 03.11.2008.a.

kella 02.00 paiku, olles alkoholijoobes, tegutsedes koos A D võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, ilma loata tungis korterisse aadressil: XXX, kus ähvardas korteri rentnikku A A noaga ning nõudes temalt raha ja kulda, lõi A rusikatega näkku, noaga jalga aga samuti kastis kannatanu pead vette. Pärast seda varastas korterist A kuuluva rahakoti maksumusega 700 krooni, mille sees oli raha summas 7000 krooni, juhiluba A A nimele, Ühispanga kaart maksumusega 30 krooni, Krediidipanga kaart maksumusega 30 krooni, Statoili kliendikaart maksumusega 50 krooni, kaupluse Kaupmees kliendikaart maksumusega 50 krooni, kaupluse Espak kliendikaart maksumusega 50 krooni, kaupluse ABC kliendikaart maksumusega 50 krooni, kaupluse Junona kliendikaart maksumusega 50 krooni, parfümeeriakaupluse kliendikaart maksumusega 50 krooni, aga samuti varastas odekolonnipudeli maksumusega 700 krooni, televiisori Akai maksumusega 2000 krooni, muusikakeskuse Panasonic maksumusega 3000 krooni, abielusõrmuse maksumusega 2000 krooni, 50 CD plaati kogumaksumusega 2500 krooni, mobiiltelefoni Nokia 3

(15)1-09-6825 maksumusega 600 krooni, sularaha summas 450 krooni aga kokku vara üldsummas 19 310 krooni. Seega D. Ž, olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma tegudega toime vööra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu eseme kasutamisega ja sissetungimisega, s.t.

§ 200lg 2 p 4, 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo.

2. A D (A D) A D süüdistatakse selles, et tema 03.11.2008.a. kella 02.00 paiku, olles alkoholijoobes, tegutsedes koos D Ž võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, ilma loata tungis korterisse aadressil: XXX, kus ähvardades korteri rentinikku A A noaga ning nõudes temalt raha ja kulda, lõi A rusikatega näkku, noaga jalga aga samuti kastis kannatanu pead vette. Pärast seda varastas korterist A kuuluva rahakoti maksumusega 700 krooni, mille sees oli raha summas 7000 krooni, juhiluba A A nimele, Ühispanga kaart maksumusega 30 krooni, Krediidipanga kaart maksumusega 30 krooni, Statoili kliendikaart maksumusega 50 krooni, kaupluse Kaupmees kliendikaart maksumusega 50 krooni, kaupluse Espak kliendikaart maksumusega 50 krooni, kaupluse ABC kliendikaart maksumusega 50 krooni, kaupluse Junona kliendikaart maksumusega 50 krooni, parfümeeriakaupluse kliendikaart maksumusega 50 krooni, aga samuti varastas odekolonnipudeli maksumusega 700 krooni, televiisori Akai maksumusega 2000 krooni, muusikakeskuse Panasonic maksumusega 3000 krooni, abielusõrmuse maksumusega 2000 krooni, 50 CD plaati kogumaksumusega 2500 krooni, mobiiltelefoni Nokia maksumusega 600 krooni, sularaha summas 450 krooni aga kokku vara üldsummas 19 310 krooni. Seega A. D pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu eseme kasutamisega ja sissetungimisega, s.t.

§ 200lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung Süüdistatav D Ž kinnitas kohtus, et soovib asja läbivaatamist lühimenetluses, tunnistas ennast kohtuistungil osaliselt süüdi, s.o selles, et lõi kannatanut A A paar korda, röövimises ennast süüdi ei tunnistanud, soovis enda ülekuulamist. Süüdistatav A D kinnitas kohtus, et soovib asja läbivaatamist lühimenetluses, ei tunnista ennast süüdi ning soovib enda ülekuulamist. Hiljem kaitsja küsimustele vastates tunnistas ennast osaliselt süüdi kannatanule A A löökide andmises. Süüdistatava D Ž kaitsja G. Tšelnokova palus kuriteo ümberkvalifitseerida

§ 121järgi.

Süüdistatava A D kaitsja J. Jevšina leidis, et kaitsealune selgitas täna, miks ta andis kohtus teisi tunnistusi, kaitsja toetab praeguseid ütlusi ning palus kuriteo ümber kvalifitseerida

§ 121järgi. 4

(15)1-09-6825 Prokurör leidis, et D. Ž ja A. D süü on täielikult tõendatud. Seda on näha toimiku materjalidest. Peamiseks eesmärgiks oli raha ja vara saamine. Võib-olla oli ka teisi eesmärke, aga vara saamine oli esmajärjekorras. Nad kasutasid ähvardusi ja vägivalda, see moodustab röövimise koosseisu. Prokurör palus tunnistada D. Ž süüdi

§ 200

p 4, 7, 8, 9 järgi ja karistada teda 6 aastase vangistusega, kuna ta on isik, kes on varem juba toime pannud röövimise. Vähendada karistust KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra – 4 aastat vangistust, millele liita 1 aasta ja 4 kuud vangistust, mis oli talle määratud eelmise kohtuotsuse järgi, kuna pani toime uued kuriteod katseajal. Kokku palus prokurör määrata D. Ž karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust ning lugeda karistusaja hulka eelvangistuse aeg. Samuti palus prokurör süüdi tunnistada A. D. Kuna A. D pole varem kohtu poolt karistatud, siis palub prokurör karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mida palub KrMS § 238 lg 2 alusel lühendada 1/3 võrra – 2 aastat ja 4 kuud vangistust ning lugeda tema vahistamisaeg karistusaja hulka. Prokurör palus rahuldada ka kannatanu A. A tsiviilhagi. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: - - - kannatanu A A ülekuulamise protokolli (tl 1-5) ning selle lisa fototabel (tl 9-12); SA Narva Haigla tõendi (tl 13), mille kohaselt pöördus A A 05.11.2008.a. erakorralise meditsiini kliiniku osakonda arstiabi saamiseks. Tal diagnoositi ninaluude murd, reie lahtine haav, pea põrutus ning hematoonid; sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 14-16) ning selle lisa fototabel (tl 19-27), plaan – skeem (tl 28), milles vaadeldi XXX asuvat korterit; tunnistaja R V ülekuulamise protokolli (tl 29-31); kahtlustatava A D ülekuulamise protokolli (tl 38); A D puhtsüdamliku ülestunnistuse (tl 41); kahtlustatava A D ülekuulamise protokolli (tl 46-48); tunnistaja T D ülekuulamise protokolli (tl 51-53); ütluste olustikuga seostamise protokolli (tl 55-56); äratundmiseks esitamise protokolli (tl 59-60), selle lisa fototabel (tl 61), mille kohaselt äratundja kannatanu A A tunneb temale äratundmiseks esitatud isikute seas näojoonte järgi ära noormehe fotol nr 3. Just tema tungis ööl 2-st vastu 3-ndat novembrit 2008.a. kannatanu korterisse, peksis teda, nõudis raha ja otsis korteri läbi. Fotol nr 3 on A D; äratundmiseks esitamise protokolli (tl 63-64), mille kohaselt äratundja A A selgitas, et temale fotode järgi äratundmiseks esitatud isikute seas tunneb näojoonte järgi, aga nimelt näokuju, nina vormi, silmade järgi ära noormehe fotol nr 2, kes 03.11.2008.a. öösel koos varem äratuntud A D tungis tema poolt üüritavasse korterisse aadressil XXX, peksis ta läbi ja röövis paljaks võttes ära televiisori, muusikakeskuse, rahakoti koos rahaga, mobiiltelefoni jt. Tal oli siis seljas must valgete vahetükkidega ülikond ja valge müts. Äratuntuks osutus D Ž; kahtlustatava D Ž kinnipidamise protokolli (tl 70-71); kahtlustatava D Ž ülekuulamise protokolli (tl 76-78), tunnistaja R V ülekuulamise protokolli (tl 85-87); asitõendi vaatlusprotokolli (tl 90), protokolli lisa fototabel (tl 91-94); karistusregistri väljavõtte D Z kohta (tl 124-125); karistusregistri väljavõtte A D kohta (tl 126). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 5

(15)1-09-6825 Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatavad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et D Ž ja A D süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu eseme kasutamisega ja sissetungimisega, s.t. kuriteos

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 järgi on tõendamist leindud ning on eeluurmise poolt õigesti kvalifitseeritud. D. Ž kuriteo kvalifikatsiooni puhul lisandub ka

§ 200lg 2 p 4, kuna ta on Viru Maakohtu 18.12.2007.a.

otsusega mõistetud süüdi

§ 200lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi.

D Ž süüdistatuna

§ 200

lg 2 p 4,7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja A D süüdistatuna

§ 200lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises D.

Ž süüdistatakse selles, et olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu eseme kasutamisega ja sissetungimisega. A. D süüdistatakse selles, et ta, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu eseme kasutamisega ja sissetungimisega. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasjasja äravõtmises vägivalla abil. Vägivald võib ilmneda nii ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises kui ka tervisekahjustuse tekitamises. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, mitte aga teistele eesmärkidele. Süüdistatavad taotlesid 15.02.2010.a. toimunud kohtuistungil enda ülekuulamist. Vastavalt KrMS § 237 lg-le 5 süüdistatava ülekuulamisel järgitakse KrMS §-i 293, mille kohaselt süüdistatava ülekuulamisel kohtus juhindutakse KrMS §-dest 288-289. KrMS § 289 lg 1 kohaselt tunnistaja ütluste usakdusväärsuse kontrollimiseks võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Süüdistatavate ülekuulamisel ei taotlenud ei prokurör ega kaitsja süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist seoses vastuoluga ristküsitlusel antud ütlustega ja seetõttu lähtub kohus süüdistatavate tegudele õigusliku hinnagu andmisel ainult nende poolt kohtuistungil toimunud ülekuulamisel antud ütlustest ning jätab süüdistatavate poolt eeluurimisel kahtlustatava ülekuulamise protokollis antud ütlused kõrvale. Kuna kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisel ristküsitlusel tuleb lähtuda KrMS §-st 289 mitte üksnes siis, kui need ütlused olid talletatud ülekuulamisprotokollis, vaid ka siis, kui need olid kirja pandud vastastamise-, äratundmiseks esitamise- või ütluste olustikuga seostamise protokollis, siis jätab kohus süüdistatavate poolt kuriteo toimepanemise 6

(15)1-09-6825 tõendatusele hinnagut andes välja ka süüdistatava A. D poolt ütluste ja olustikuga seostamise protokollis antud ütlused. Kohtuistungil D. Ž ülekuulamisel antud ütluste kohaselt tunnistab ta ennast süüdi osaliselt. Ta kohtus D, kes teadis ka, et kannatanu tegeleb halbade asjadega, aga nimelt, teostab suguakti alaealiste tüdrukutega alla 14-aastased. Üks neist oli süüdistatava XXX. Süüdistatavad olid natuke võtnud, otsustasid lihtsalt minna ja rääkida kannatanuga, et ta rohkem ei teeks selliseid asju. Kell oli vist 11.00 nad helistasid uksekella, esimene uks oli nagu ta mäletab katki, keegi ei avanud. Nad tõmbasid käepidemest ja uks natuke avanes. Siis veel kord koputasid, kannatanu avas ukse. Kannatanu ütles küsimusele, et kas võib rääkida jah, nad läksid edasi. Kannatanu istus tugitooli ning süüdistatav andis talle vastu keha. Peale mida jäi kannatanu sinna istuma. Pärast A lõi ka teda paar korda. Pärast läks kannatanu vetsu. Tuli tagasi ja neil juhtus kannatanuga kokkupõrge. Pärast rääkisid nad kannatanuga millestki ja siis veel paar korda lõid. Nad viisid kannatanu vannituppa ja pesid näo puhtaks. Kannatanu ise pakkus asju pandiks. Süüdistatavad küsisid, et mida kannatanu saab pakkuda ja ta ütles, et see ja see asi. Süüdistatavad ütlesid, et kui kannatanu nädala pärast ei vabanda, (jätsid talle telefoni numbri), siis nad müüvad asjad maha. Naljaga pooleks küsisid nad, kas annad ära sõrmuse, ta ütles, et jah ja võttis ise näpust ära. Tal oli mingi vana telefon, süüdistatavad küsisid, et kuidas nad selle ära viivad, ta pakkus kutsuda takso. Kannatanu ei helistanudki neile ja tüdrukud ka ei öelnud, et ta oleks vabandust palunud. See, et süüdistatavad teda uputasid ja põletasid ja tal on jala peal haav, seda ka polnud. Ta lubas panti võtta väikese televiisori, muusikakeskuse ja sõrmuse. A. D ennast kohtuistungil toimunud ülekuulamisel süüdi ei tunnistanud, tema ütluste kohaselt kohtusid nad 02.11.2009.a. Ž, nad olid väga, väga purjus. Siis juhtus niinimetatud kuritegu. Nad tulid A juurde koju, nad ei kasutanud jõudu, uks oli juba lõhutud. Kui nad avasid ust, pudenes ülevalt krohvi. Polnud mingit pinget. Rahulikult küsisid ja kannatanu rahulikult vastas. Kui jutt läks alaealiste peale, siis hakkas kannatanu närvitsema. Tema ütlused langevad kokku Ž ütlustega. Kui süüdistatav arestiti, siis andis ütlusi ja operatiivtöötajad ei pööranud tähelepanu sellele, et ütluste andmisel oli süüdistataval tugev pohmell, sellises seisundis võib inimesele sisendada ükskõik mida. Ta ei mäleta seda hetke üldse enam. Ta andis lööke rusikaga. Asjad olid pandiks, televiisor ja muusikakeskus. Praegu tuli süüdistataval hästi kõik meelde. Ta lõi kannatanut ainult paar korda, ei olnud tugevad löögid, et ta oleks kaotanud teadvuse. Nuga või mingit taotlist eset kaasas ei olnud. Asju ei tagastanud, kuna ta ei vabandanud, nad jätsid asjas endale. Kohus andes süüdistatavate ütluste usaldusväärsusele hinnangut hindas ütlustes väljendatud asjaolude „elulist ustavust” ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus ning leidis, et vähetõenäoline on see, et kannatanu pakkus ise asju pandiks ja tegi ettepaneku kutsuda takso ning usutav ei ole ka see, et pohmell takistas andmast tegelikkusele vastavaid ütlusi ning kohtuistungil tuli süüdistatavale kõik hästi meelde. Vaatamata ütlustes esinevatele vastuoludele (s.o D. Ž ütluste kohaselt olid nad tarbinud alkoholi natukene, A. D ütluste kohaselt aga olid nad väga, väga purjus) ja eluliselt mitteusutavusele (selgitus allpool) ei jäta kohus süüdistatavate poolt kohtus ristküsitluse käigus antud ütlusi tõendite hulgast välja kui täiesti ebausaldusväärseid, vaid hindab neid koos teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Süüdistatavate ütlustega on tõendatud see, et nad viibisid 03.11.2008.a. kell 02.00 paiku kannatanu A. A poolt üüritavas korteris XXX ning kasutasid tema suhtes füüsilist vägivalda. 7
(15)1-09-6825 Füüsilise vägivalla kasutamine süüdistatavate poolt on tõendatud lisaks kannatanu A A ülekuulamise protokollis olevate ütlustega (tl 1-5) ning selle lisaga fototabel (tl 9-12), milles leiab kinnitust see, et öösel 2-st vastu
  1. novembrit 2008.a umbes kell 2 kasutati kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. A. A ninaluude murru, reie lahtise haava, peapõrutuse ning hematoonide tekitamist kinnitab ka SA Narva Haigla tõend (tl 13). Nimetatut kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 14-16) ning selle lisa fototabel (tl 19-27), plaan –skeem (tl 28), milles vaadeldi XXX asuvat korterit ning kus leiti pruunikat värvi vedeliku kuivanud plekke mitmes kohas korteris. Kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamist tõendavad ka tunnistaja R V ütlused (tunnistaja ülekuulamise protokoll –tl 29-31), mille kohaselt kostusid matsud ja A. A karjed ning ta sai aru, et nad (süüdistatavad) hakkasid teda peksma. Ta ei lugenud mitu korda, kuid kindlasti mitte vähem kui 3-4 korda ning tunnistaja R V poolt 05.12.2008..a antud ütlused (ülekuulamise protokoll -tl 85-87), mille kohaselt ta kuulis, et süüdistatavad peksid kannatanut, kuna ta karjus. Lisaks eeltoodule tõendavad süüdistatavate poolt füüsilise vägivalla kasutamist kannatanu suhtes:  ütluste olustikuga seostamise protokoll (tl 55-56), mille kohaselt A D tõusis XXX viiendas trepikojas kolmandale korrusele ja osutas korteri nr XXX uksele ning avaldas, et just selles korteris ta peksis läbi ja röövis paljaks meesterahva;  äratundmiseks esitamise protokoll (tl 59-60), selle lisa fototabel (tl 61), mille kohaselt äratundja kannatanu A A tunneb temale äratundmiseks esitatud isikute seas näojoonte järgi ära noormehe fotol nr
  2. Just tema tungis ööl 2-st vastu 3-ndat novembrit 2008.a. kannatanu korterisse, peksis teda, nõudis raha ja otsis korteri läbi. Fotol nr 3 on A D;  äratundmiseks esitamise protokolli (tl 63-64), mille kohaselt äratundja A A selgitas, et temale fotode järgi äratundmiseks esitatud isikute seas tunneb näojoonte järgi, aga nimelt näokuju, nina vormi, silmade järgi ära noormehe fotol nr 2, kes 03.11.2008.a. öösel koos varem äratuntud A D tungis tema poolt üüritavasse korterisse aadressil XXX, peksis ta läbi ja röövis paljaks võttes ära televiisori, muusikakeskuse, rahakoti koos rahaga, mobiiltelefoni jt. Tal oli siis seljas must valgete vahetükkideha ülikond ja valge müts. Äratuntuks osutus D Ž;  asitõendi vaatlusprotokoll (tl 90), protokolli lisa fototabel (tl 91-94) – vaatluse objektiks on sündmuskohalt äravõetud kannatanule A A kuuluv spordisärk. T-särk on halli värviga. Vaatluse käigus on tuvastatud, et spordisärgi erinevatel kohtadel on palju vereplekke ning on tuvastatud, et parem särgivarrukas puudub, vasak särgivarrukas on lõhkilõigatud. Samuti spordisärgi erinevad kohad on lõhkilõigatud. Edasiselt tuleb kindlaks teha, kas füüsiline vägivald oli kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks ning kas süüdistatavatel oli subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust asjade äravõtmise suhtes. Süüdistatav D. Ž ütluste kohaselt pakkus kannatanu ise asju (kuldne sõrmus, vana telefon, televiisorit ja muusikakeskust) pandiks, nad küsisid kannatanult mida ta saab pakkuda, kannatanu ütles, et see ja see asi. Süüdistatava A. D ütluste kohaselt olid televiisor, muusikakeskus samuti pandiks. Kohus leiab, et süüdistatavate eelnimetatud ütlused asjade äravõtmise selgitamiseks ei ole eluliselt usutavad ning on antud eesmärgiga, et nende tegevust ei oleks võimalik kvalifitseerida röövimisena. 8
(15)1-09-6825 Nimetatud ütlusi asjade äravõtmise põhjenduse kohta ei kinnita ka toimikus olevad muud tõendid, s.o kannatanu antud ütlused (tl 1-5), mille kohaselt süüdistatav tema kohal rippudes nõudis, et ta annaks neile raha ja kulda, konkreetset summat ei nimetanud. Kannatanu vastas, et tal pole midagi, ta ütles, et nad vaataksid, kuidas ta elab. Teine süüdistatav käis esimese juhiste mööda korterit ringi, tuhnis kõikides kappides. Nõudmise ajal ähvardasid nad kannatanut tappa, kusjuures seda ütlesid mõlemad, kuid enamuses valge mütsiga noormees, et kui kannatanu neile mitte midagi ei anna, siis nad lõikavad tema kõri läbi. Valges mütsis noormees pööras tähelepanu kannatanu sõrmes abielusõrmusele ja nõudis selle äravõtmist. Kuna nad midagi ei leidnud, siis said nad tigedaks ja peksid kannatanut veel kahekesi ja siis tegi esimene teisele ettepaneku kannatanut vannitoas uputada. Kui vesi kogunes, siis võttis esimene kannatanul kaelast kinni ja hakkas tema pead vette kastma. Kõike seda saatis raha ja kulla nõudmine. Pärast viidi kannatanu tuppa ja pandi jälle tugitooli istuma ning sel ajal leidis esimene sektsioonikapist kannatanu rahakoti koos raha ja pangakaartidega. Rahakott oli musta värvi nahast, kolmeks osaks kokkupandav, rahakoti väärtus 700 krooni. Rahakotis oli 7000 krooni 500-kroonistes kupüürides, Ühispanga ja Krediidipanga plastikust kliendikaardid (igaüks 30 krooni), Statoili kliendikaart väärtusega 50 krooni, kannatanu juhiluba, ehituskaupluste kliendikaardid (ABC, Junona, Espak – igaüks 50 krooni), kaupluse Kaupmees ja parfümeeriakaupluse kliendikaart, igaüks 50 krooni, aga ka varalise väärtuseta fotod. Esimene pani selle rahakoti endale tasku. Siis võttis valges mütsis noormees samast kapist odekolonni, väärtusega 700 krooni, pani endale tasku. Pärast ütles esimene teisele, et ta võtaks asjad: televiisori Akai (valget värvi korpus, ekraan diagonaaliga umbes 30 cm, väärtusega 2000 krooni), muusikakeskuse Panassonic musta värvi korpuses kahe kõlariga, väärtusega 3000 krooni. Keegi neist, kannatanu ei näinud, kes nimelt, võttis ära kannatanu abielusõrmuse väärtusega 2000 krooni (tavaline ümar, aga lai). Sel ajal kui esimene pakkis mustadesse kilekottidesse (mis kannatanul kodus olid) televiisori ja muusikakeskuse, võttis teine erinevaid CD-plaate muusikaga koguses mitte vähem kui 50 tükki kogusummas 2500 krooni. Siis võttis esimene diivanipadjalt kannatanu mobiiltelefoni (Nokia, türkiisisinist värvi, milles oli tema SIM-kaart abonendinumbriga 55650310), nagu ta ütles takso kutsumiseks. Telefoni maksumus on 600 krooni. Kannatanu ostis selle juba kasutatuna. Veel enne lahkumist otsis esimene läbi kannatanu riided ja leidis teksade taskust 450 krooni kupüürides 4x100 krooni ja kaks 25-kroonist. Kohus leiab, et kannatanu ütluste puhul on tegemist usaldusväärsete tõenditega ning pole mingit alust kahelda nende tegelikkusele vastamises, kuna seda kinnitavad ka kriminaalasjas kogutud muud tõendid. Nimelt sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 14-16) ning selle lisa fototabel (tl 19-27), milles vaadeldi XXX asuvat korterit ja kus vaatlusega tuvastati, et diivanilaual tolmuga kaetud pinnal on kolm ristkülikukujulist plekki. Parema toaseina ääres, vahetult voodi taga asub klaasist ustega sektsioonikapp, osa asjadest on sealt põrandale visatud. Laua peal on avastatud ristküliku kujuline tolmujälg. Tugitoolide juures põrandal on avastatud laialiloobitud asjad. Kannatanu ütluste kohaselt võeti talt ära muusikakeskus koos kahe kõlariga ning sündmuskoha vaatlusprotokollis vaatlusega tuvastati, et diivanilaual tolmuga kaetud pinnal on kolm ristkülikukujulist plekki, mis kinnitab süüdistatavate poolt muusikakeksuse äravõtmist. Samuti avastati laua peal ristküliku kujuline tolmujälg, mis kinnitab süüdistatavate poolt televiisori äravõtmist. Asjade põrandale viskamine viitab sellele, et süüdistatavad üritasid leida korterist võimalikult palju väärtuslikke võõraid vallasasju, mida ära võtta ja ebaseaduslikult omastada. Kui kannatanu pakkus neile vabatahtlikult asju kaasa võtmiseks, siis oleks puudunud vajadus sektsioonkapi läbiotsimiseks. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid 9
(15)1-09-6825 süüdistatava A. D väidet, et neil oli kannatanu juurde minnes info, et tal on kodus alatsi tütarlaste fotod ning seetõttu soris ta kapis. Kannatanult vallasasja äravõtmist kinnitavad ka tunnistaja R V ütlused (tl 29-31), mille kohaselt oli süüdistataval käes suuremõõtmeline must kilekott, ta ütles, et võttis A. A ära muusikakeskuse. Sellest, kas A. A lubas keskuse võtta või võttis süüdistatav selle omavoliliselt, tunnistaja ei tea, sellest juttu ei olnud. Tunnistaja kinnitas ka enda teistkordsel ülekuulamisel, et A ütles talle, et nad võtsid muusikakeskuse ära, teistest asjadest noormehed talle ei rääkinud. Kohus leiab, et ka nimetatud ütlused kinnitavad seda, et süüdistatavad võtsid ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning tegemist ei olnud kannatanu poolt neile vabatahtlikult üle antud esemetega, mille nad oleksid kannatanule tagastanud. Kannatanu ja tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et nad kavatsesid võõrad vallasasjad ebaseaduslikult omastada ning vägivald kannatanu suhtes oli suunatud kannatanu vastupanu murdmisele. Röövimise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides: p 4 eeldab seda, et isik on varem röövimise või tapmise eest seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise eest varem süüdi mõistetud (kohtuotsus on jõustunud) – karistusregistri väljavõtte kohaselt on D. Z varem karistatud Viru Maakohtu 18.12.2007.a. otsusega

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kurite toimepanemise eest ning seetõttu on tema poolt 03.11.2008.a kl 02.00 paiku toime pandud röövimise puhul põhjendatud viitamine nimetatud punktile. p 7 eeldab seda, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast – kuriteo toimepanemine grupis on tõendamist leidnud nii süüdistatavate enda ütlustega, kannatanu ütlustega ning tunnistaja R V ütlustega. p 8 eeldab seda, et kasutatud on mis tahes eset, millega on võimalik kahjustada elavat või muud objekti – süüdistatavad on eitanud noa kasutamist röövimise toimepanemisel ning ka tunnistaja R V ütluste kohaselt ei näinud ta süüdistatavatel nugasid. Samas ei viibinud ta röövimise toimepanemise juures ning ei näinud pealt, kas see pandi toime noaga. Kohus leiab, et süüdistatavate poolt noa kasutamine on tõendatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt sel ajal kui süüdistatav kannatanu juures kodus oli, keerutas ta käes nuga (tumeda kaheks osaks lahtivõetava käepidemega, mille vahel on kitsas (mitte rohkem kui 1, 5

  1. cm)pikk (umbes 15
  2. cm)tera ja ähvardas kannatanut sellega. Ka teisel süüdistataval oli kaasas nuga, mida ta demonstratiivselt käes keerutas, ainult et teistsugune - suur sinise plastikust käepidemega ehitusnuga terapikkusega umbes 17 cm ja laiusega 2-3 cm. Kui teine kardinad kinni pani, siis esimene, jätkas noa kannatanu kõrile surumist, millest kannatanu kaelale on kuni käesoleva ajani jälg jäänud. Pärast torkas süüdistatav oma noaga kannatanu paremasse põlve. Noa kasutamist süüdistatavate poolt röövimise toimepanemisel kinnitab ka kannatanu ülekuulamise protokolli lisa: tl 10, milles nähtub kannatanu kaelal olev kehavigastus; tl 11, millest nähtub vasaku jala lõikehaav; tl 12, millest nähtub parema jala trauma. Reie lahtine haava tekitamist kinnitab ka SA Narva Haigla tõend (tl 13). Noa kasutamist röövimise toimepanemisel tõendab lisaks ka asitõendi protokoll (tl 90) ja selle lisa (tl 91-94), mille kohaselt on vasak särgivarrukas lõhkilõigatud. Samuti spordisärgi erinevad kohad on lõhkilõigatud, mis kinnitab noa kasutamist röövimise toimepanemisel. 10

(15)1-09-6825 p 9 eeldab sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse ruumi omadustest tulenevaid takistusi ja raskusi, millel on kaitseülesanne. Sissetungimine ei pea olema tingimata seotud füüsiliste tõkete ületamisega, selleks on igasugune õigusvastane sisenemine – süüdistatava D. Ž ütluste kohaselt oli esimene uks nagu ta mäletab katki, keegi ei avanud, nad tõmbasid käepidemest ja uks natuke avanes. Siis veel kord nad koputasid ja kannatanu tegi lahti. Kannatanu ütles, et võib rääkida, nad läksid edasi. Süüdistatav A. D ütluste kohaselt tulid nad A juurde koju, nad ei kasutanud jõudu, uks oli juba lõhutud. Kui nad avasid ust, siis pudenes ülevalt krohvi. Süüdistavate ütlustest ei nähtu, et kannatanu andis neile loa sisenemiseks. Süüdistatavate ütluste kohaselt kutsus kannatanu nad ise sisse. Kohus leiab, et süüdistatavate ütlused selle kohta, et välisuks oli juba lõhutud on ümber lükatud kannatanu ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 14-16). Kannatanu ütluste kohaselt ta magas, kui umbes kella 2 ajal öösel hakati tema uksele kõvasti koputama ja helistama. Kannatanu sai juba jutu ajal aru, et välisukse olid juba need, kes koputasid, lahti teinud. Korteri välisuks oli puidust kehva, praktiliselt mittetöötava lukuga ning on suletav vaid haagi ja ketiga. Hiljem nägi ta, et välisuks on lahti tehtud. Ta rääkis läbi sisemise ukse. Need, kes koputasid, ei rahunenud ja hakkasid jalgadega taguma sisemist ust (samuti puidust). Kannatanu otsustas ukse lahti teha, et välja selgitada, milles asi on ja et lõpetada lärm ja naabrite segamine. Kannatanu avas järsult võtmega ukse ja paiskas selle pärani, siis ta nägigi, et välisuks on lahti tehtud, aga kui ta vaid sisemise ukse lahti tegi, tormasid tema korterisse sisse kaks noormeest välimuselt 20-25 aastased. Kannatanu lükati korterisse sisse. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 14-16) ja selle lisast (tl 19-20) nähtub, et korteri nr XXX uksed on kahekordsed, ühelehelised, puidust. Välimine uks on varustatud ühe siselukuga seestpoolt riiviga ja ülevisatava ketiga. Lukk on lõhutud, riiv on väljalõhutud, uksekarp on osaliselt luku poolt seinast väljamurtud, parempoolne uksepiida post on pikiti lõhki. Prussi kinnituskohal uksekarbi latt on lõhki ja väljakistud. Teise ukse välimisel pinnal on jalatsitaldade määrdunud jäljed. Kõrvutades süüdistatavate, kannatanu ja sündmuskoha vaatlusprotokolli, siis leiab, kohus, et tõendamist on leidnud see, et süüdistatavatel puudus luba siseneda kannatanu poolt üüritavasse korterisse. Nimetatule viitab ka see, et sissetungimiseks tagusid nad jalgadega sisemist ust – ukse välimisel pinnal on jalatistaldade määrdunud jäljed. Ka tunnistaja R V ütlustest (tl 87) ei tulene see, et kannatanu oleks andnud süüdistatavatele loa sisenemiseks. Nimetatud ütluste kohaselt koputasid noormehed kaua, umbes 10 minutit, siis avas A ukse. Noormehed läksid korterisse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud ka see, et kannatanud panid röövimise toime sissetungimisega. Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatavad panid röövimise toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Tõendamist leidis ka see, et süüdistatavatel esines subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetus asja äravõtmise suhtes. Seega esinevad süüdistatavate käitumises neile inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 11

(15)1-09-6825 IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate osas karistust raskendavaid asjaolusid

58 mõttes ei esine, samuti puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Süüdistatavad on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelistena esimese astme kuriteo. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka varasemat karistatust ning ka süüdistatavate süü astet kuritegude toimepanemisel. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Süüdistatava D Ž karistus Karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et D. Ž on varasemalt juba karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.12.2007.a. otsusega sama kvalifikatsiooniga kuriteo toimepanemise eest. Uuesti sellise raske esimese astme varavastase süüteo toimepanemine katseajal näitab seda, et ta ei ole varasemast karistusest vajalikke järedusi teinud ning seda tuleb arvestada karistuse mõistmisel.

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme- kuni viietesitaastase vangistusega. Kohus leiab, et D. Ž tuleb karistada nimetatud kuriteo toimepanemise eest rangema karistusega, kui talle esmakordselt sama kvalifikatsiooniga kuriteo toimepanemise eest määratud karistus, et ta edaspidi sooviks elada õiguskuulekalt ja hoiduks kuritegude toimepanemisest ning seega loeb kohus põhjendatuks karistada teda nelja aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda D. Ž mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista D. Ž lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 aastat ja 2 kuud.

§ 65

lg 1 alusel mõista liitkaristus arvesse võttes Viru Maakohtu 18.12.2007.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistust, s.o 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud. Ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista D Ž 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada D Ž karistusaja hulka eelvangistuse aeg ja karistuse kandmise aega hakata lugema alates 05.12.2008.a. Süüdistatava A D karistus

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme- kuni viietesitaastase vangistusega. Kohus leiab, arvestades, et tegemist on varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuga, on teda on võimalik karistada toimepandud kuriteo eest karistusena ettenähtud alammäär lähedases määras ning mõistab talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistab A D vangistusega 2 aastat ja 4 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvestab kohus A D karistusaja hulka eelvangistuse aja ja karistuse kandmise aega tuleb hakata lugema alates 03.12.2008.a. 12

(15)1-09-6825 IV Asitõendid Kohus leiab, et kannatanult, A A, ära võetud spordisärk, mis asub hoiul Narva politseiosakonnas, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Vastavalt KrMS lg 3 p-lt 4 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. V Tsiviilhagi Kannatanu esitas ülekuulamisel 07.11.2008.a protokollilise tsiviilhagi süüdistatavate vastu talle 3. novembri öösel umbes kella 02.00 ajal tekitatud kahju hüvitamiseks summas kokku 19 310 krooni. Kohtuistungil jäi kannatanu enda hagi juurde. Nimetatud kahju seisnes selles, et süüdistatavad võtsid temalt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised vallasasjad: rahakoti väärtusega 700 krooni, milles oli sularaha 7000 krooni 500-kroonistes kupüürides; Ühispanga ja Krediidipanga plastikust kliendikaardid väärtusega igaüks 30 krooni, kokku 60 krooni; Statoili kliendikaardi väärtusega 50 krooni; ehituskaupluste kliendikaardid (ABC, Junona, Espak) väärtusega igaüks 50 krooni, kokku 150 krooni; kaupluse Kaupmees ja parfümeeriakaupluse klendnikaardid igaüks väärtusega 50 krooni, kokku 100 krooni; odekolonni väärtusega 700 krooni; televiisori Akai (valget värvi korpus, ekraan diagonaaliga umbes 30 cm) väärtusega 2000 krooni; muusikakeskuse Panassonic musta värvi korpuses kahe kõlariga väärtusega 3000 krooni; abielusõrmuse väärtusega 2000 krooni; erinevad CD-plaadid muusikaga koguses mitte vähem kui 50 tükki väärtusega kokku 2500 krooni; mobiiltelefoni (Nokia, türkiisisinist värvi, milles oli tema SIM-kaart abonendinumbriga 55650310) maksumusega 600 krooni; teksade taskust sularaha 450 krooni kupüürides 4x100 krooni ja kaks 25-kroonist. Maakohtu istungil süüdistatavad tsiviilhagile vastu ei vaielnud, süüdistatav A. D vastas kaitsja küsimusele, et on nõus kahju hüvitamisega. Kaitsja G. Tšelnokova kohtukohtuvaidlustes teatas, et kahjusummat süüdistatavad ei vaidlusta ja nõustuvad summa suurusega. Süüdistatav A. D viimases sõnas kinnitas kohtule, et on nõus kahju hüvitamisega. Kohus leiab, et A. D avaldust kohtuistungil tuleb käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. TsMS § 217 lg 5 kohaselt esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Asjaolu omaksvõtmise ja muude avalduste kohta kehtib see niivõrd, kuivõrd juuresviibiv menetlusosaline omaksvõttu või avaldust kohe tagasi ei võta või ei paranda. Kuna kostja viibis tsiviilhagi arutamise juures ja ei võtnud tsiviilhagi õigeksvõttu kohe tagasi, siis on kõik kostjad võtnud tsiviilhagi õigeks ning see on kohtule siduv. 13
(15)1-09-6825 VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohtuotsuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1, 2). Eeltoodust tulenevalt tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada, kuna kostjate õigeksvõtt on kohtule siduv ning mõista D Ž ja A D välja solidaarselt kannatanu A A kasuks 19 130 krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. V Menetluskulud Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub D Z ja A D väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu igaühelt summas 10 875 krooni, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. Arvestades süüdistatavate varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning seda et menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavatele ilmselt üle jõu, peab kohus põhjendatuks osa menetluskulusid jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastab kohus D Ž ja A D osaliselt sundraha tasumisest, mõistes neilt riigituludesse välja sundraha summas 8000 krooni, ülejäänud osa sundrahast jätab kohus riigi kanda. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Kohus teeb kohtuotsuse lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KrMS §-dest 238; 306; 310313. Mari-Liis Avikson Kohtunik 14
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.