) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud vastuses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on nõustunud hageja nõudega kaasomandi lõpetamiseks hageja alternatiivnõudes nr 4 pakutud viisil ehk müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja teatas kohtule kirjalikult, et palub 4. alternatiivina esitatud nõuet lahendada esimeses järjekorras. Kohus leiab, et asjas võib teha õigeksvõtul põhineva otsuse ja rahuldada hagi. 3/5 2-24-18801 13.
lg.3 kohaselt võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
lg 8 neljanda lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kohus ei pea vajalikuks seoses kostja õigeksvõtuga otsust pikemalt põhjendada. 14. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata täidetavaks
Menetluskulud 15.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Lähtuvalt
lg 5 hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. 16.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hagi esitamine tingitud kostja käitumisest, et hageja oli enne hagi esitamist pöördunud kostja poole kaasomandi lõpetamise nõudega ja on teinud ettepanekud kuidas vara jagada. Kostja ei ole hageja väited ümber lükanud. Kostja väited, et vaidlus oli võimalik lahendada kohtuväliselt ei leia tõendamist. Vastuses hagiavaldusele oli kostja esitanud samad vastuväited ja ettepaneku müüa kostja osa hagejale 150 000 eurot eest, mille ta esitas hagejale kohtueelselt. Kohtueelselt ei nõustunud kostja hageja ettepanekuga müüa vara kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Ka kohtumenetluses ei ole kostja võtnud hagi koheselt õigeks. Vastuses hagile ei ole ta hagi õigeks võtnud ja on märkinud, et tema vastu esitatud nõuded ei ole põhjendatud. 17. Kohus leiab, et käesolevas asjas kostja ei ole täitnud
lg 6 toodud tingimusi ning hagi esitamine on olnud otseselt tingitud kostja käitumisest. Samuti ei ole kostja hagi kohe õigeks võtnud. Seega on alus jätta menetluskulud kostja kanda
18. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud summas 2520 eurot. Menetluskulude koosseisus on riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2100 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksu ei lisandu).
lg 1 ja lg 2, § 144 p 1 ja p 4 ning § 175 lg 1 järgi tuleb hagejale hüvitada riigilõiv ja esindaja kulu. 19. Riigilõivu kokku summas 420 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest ning see on põhjendatud menetluskulu
138 lg 1 ja lg 2 alusel. 20. Hageja lepingulise esindaja toimingud ja nendele kuulunud aeg: 1) Konsultatsioon, kohtueelse ettepaneku koostamine, vastuse arutamine – 3 tundi; 2) Hagiavalduse koostamine, tõendite komplekteerimine – 4,5 tundi; 3) Hagivastuse analüüs, arutamine ja 16.01.2025 seisukoha koostamine - 2 tundi; 4) Järelepärimine Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ja 22.01.2025 tõendi esitamine – 0,5 tundi; 5) Kohtunõude (03.06.2025) analüüs ja 17.06.2025 vastuse koostamine – 2 tundi; 6) Kohtunõude (02.07.2025) ja kostja vastuse (01.07.2025) analüüs, arutamine ja käesoleva 4/5 2-24-18801 menetlusdokumendi koostamine - 2 tundi. Kokku 14 tundi. Käesolevas asjas esindas hagejat
Lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot on mõistliku suurusega. Kohus selgitab, et üldjuhul peaks asja materjalidega ning menetluse käigus tehtud kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, ka kliendiga suhtlemisele, nõupidamistele, telefonivestlustele, büroosisestele nõupidamistele vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega. Kohus leiab, et lepingulise esindaja punktides 1 ja 2 põhjendatuks ajakuluks mitte rohkem kui 6 tundi kokku. Muud lepingulise esindaja toimingud ja nendele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud täies ulatuses. Tehtud toimingud lõppesid kirjaliku dokumendi esitamisega kohtule. Dokumendid olid sisukad, sisaldasid õiguslikke põhjendusi ja olid menetluse seisukohalt vajalikud. Arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust, on menetluses tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud ning nende tegemisele kulunud aeg mõistlik. Seega võib õigusabikulusid pidada põhjendatuks 12,5 tundi ulatuses. Põhjendatuks tuleb lugeda hageja lepingulise esindaja kulud summas 1875 eurot. 21. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud summas 2295 eurot, mis tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.