← Eesti

1-19-7395/4

Obsah (5)§ 121§ 424§ 64§ 68§ 73

1-19-7395 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Harju Maakohus Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2019.a Tallinnas, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-7395 (19231501559) Kohtuk

§-de 424 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses; Süüdistatav Q.L, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskeriharidusega, töökoht: xxxx, ettevõtte juhataja, elukoht: xxxx, varasemalt kriminaalkorras karistamata, antud kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 11.05.2019.a kell 18:15 kuni 13.05.2019.a kell 15:00, 21.07.2019.a kell 17:55 kuni 22.07.2019.a kell 14:10, tõkendit kohaldatud ei ole; RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest § 126 lg 3 p. 3, 9; § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p. p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313;

§ - dest § 56 lg 1; § 64 lg 1; § 68 lg 1; 73 lg 1 ja lg 3; kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Q.L

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistusega. 2. Süüdi tunnistada Q.L

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse vangistusega. 3.

§ 64

lg 1 alusel mõista Q.L-ile liitkaristus, mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ja karistada Q.L-i liitkaristusega 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Q.L karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 11.05.2019.a kell 18.15 kuni 13.05.2019.a kell 15.00 s.o 3 (kolm) päeva vangistust ja 21.07.2019.a kell 17:55 kuni 22.07.2019.a kell 14:10 s.o 2 (kaks) päeva vangistust s.t kokku 5 (viis) 1 5. 6. 7. 8.   9. päeva vangistust, seega ärakandmata karistuseks Q.L-il on 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Juhindudes

§ 73

lg 1, 3 jätta Q.L-ile mõistetud ärakandmata karistus 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Q.L katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 24.09.2019.a. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 käesolevas kriminaalasjas asitõendiks olevad 3 tk DVD ja 3 tk CD plaati, millised asuvad kriminaalasja materjalide juures, kohtotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Q.L-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810.(kaheksasada kümme) eurot; ekspertiisikulud joobeseisundi tuvastamise eest kogusummas 44.(nelikümmend neli) eurot; KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud Q.L-il tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel Q.L-ile posti teel aadressile: xxxx. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Q.L on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 11.05.2019.a kella 18.15 ajal xxxx linnas, xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (Ekspertiisiakt nr 629T kohaselt uuritaval Q.L on uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis 2 veres 2,97 milligrammi, laiendmäärusega +/- 0,06mg/g), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Q.L pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 1 järgi.

Samuti tema 21.07.2019 kella 17:37 paiku aadressil xxxx tuli turvameestele I Kja I M kallale, lõi mõlemat kannatanut ühe korra rusikaga pea piirkonda, millega tekitas I K’ile füüsilist valu ja I M’le füüsilist valu ning kehavigastusi: vasakul põsel marrastuse, punetuse ja paistetuse. Seega Q.L pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Käesolevas kriminaalasjas on Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kadi Ruus, süüdistatav Q.L ja tema kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli sõlminud alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Kadi Ruus nõuab kohtus Q.L süüdi tunnistamist

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud, samuti taotleb prokurör kohtus Q.L süüdi tunnistamist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning viimase karistamist 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega ning

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmist ja nimelt mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, lugedes liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Märgitud karistuses

§ 68

lg 1 alusel maha arvata Q.L poolt eelvangistuses viibitud aeg ja nimelt 11-13.05.2019.a 2 päeva vangistust lugedes ärakandmata karistuseks Q.L-il 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust, milline

§ 73

alusel ei pöörata täitmisele, kui viimane ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 810.- eurot ning menetluskulu: joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud ekspertiisikulud kogusummas 44.- eurot. Kokku on lepitud selles, et Q.L tasub temalt välja mõistetud menetluskulud ja sundraha riigituludesse kohtuotsuse jõustumisel ositi 12 kuu jooksul. Kohtule esitatud kokkuleppes on juhitud tähelepanu teadmisele käesoleva kriminaalasja materjalide juures on ka asitõendid CD ja DVD plaatidele salvestatud videomaterjali näol. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et Q.L on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 24.09.2019.a toimunud kohtuistungil Q.L tunnistas end süüdi temale

§-de 121 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kadi Ruus jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotledes kohtult selle kinnitamist, juhtides kohtu tähelepanu teadmisele, 3 et sõlmitud kokkulepet tuleb parandada ja nimelt arvestada Q.L karistusaja hulka ka viimase poolt 21.07.2019.a kell 17:55 kuni 22.07.2019.a kell 15.00 vahi all oldud aeg s.t lugedes Q.L-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 25 päeva vangistust. Süüdistatav Q.L nõustus prokuröri poolt tehtud märkusega. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad täpsustatud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Q.L tuleb süüdi tunnistada

§ 121

lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades

§-des 64 lg 1; § 68 lg 1 ja § 73 lg 1, 3. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810.- eurot ning menetluskulud ja nimelt temale kohtueelsel uurimisel joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud ekspertiisikulud kogusummas 44.- eurot riigituludesse, millise tasumist võimaldada Q.L-il KrMS § 180 lg 3 tulenevalt ositi 12 kuu jooksul ning seda alates kohtuotsuse jõustumisest.. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.