lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav S.G isikukood: XXX; asukoht: Tartu Vangla, vahialune; elukoht: puudub; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: XXX; emakeel: XXX; töökoht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 26.01.2016. a otsusega nr 1-15-11025
lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi 4 aasta 6 kuu vangistusega,
lg 1 alusel liitkaristus 4 aastat 6 kuud vangistust, mille kandmise algusaeg 04.10.
lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.G eelvangistuses viibitud aeg 13.10.–09.12.2019, s.o 58 päeva ehk 1 kuu ja 28 päeva, S.G poolt ärakandmisele kuuluv vangistus on 9 (üheksa) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust. S.G karistuse kandmise alguseks lugeda
lg 1 p 1 järgi selles, et ta tungis 06.07.2019 kella 04.50 paiku Tartu linnas Ülikooli tn 6a asuva ööklubi Level ees, s.o avalikus kohas, I. L. ile kallale, ründas teda selja tagant ja lõi kannatanut rusikaga peapiirkonda. Seejärel sekkusid sündmuskohal viibinud isikud ja haarasid S.G-st kinni, et ta ei saaks kannatanut rünnata, kuid tekkinud rüseluse käigus õnnestus S.G-l siiski korduvalt lüüa kannatanut rusikaga keha- ja näopiirkonda. S.G põhjustas oma tegevusega I. L. ile valu ja tervisekahjustusi: alalõualuukeha lahtise nihkega murru paremal ja pehmete kudede turse alalõuapiirkonnas paremal. I. L. i alalõualuu murd on tervisekahjustus, mis kestab paranemise tavapärase kulu korral rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. Samuti häiris S.G oma tegevusega ööklubi Level juures viibinud kõrvaliste isikute, kes takistasid korrarikkumise jätkumist, rahu ja turvatunnet. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus S.G korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.
lg 1 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 11 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 3 eelvangistuses viibitud aeg 13.10.2019 – 09.12.2019, s.o 58 päeva ehk 1 kuu ja 28 päeva ning lugeda ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvata alates 22.12.2019. Menetluskuludeks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil I. L. i kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 61 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 262,80 eurot, sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.G-lt riigituludesse ekspertiisi maksumus 61 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 262,80 eurot ja pool sundrahast 438 eurot, menetluskulud kokku 761,80 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, vahi all viibimist ja pankroti väljakuulutamist, määrata KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Jätta riigi kanda pool sundrahast 438 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses. Kannatanu esindaja advokaat S.G Maljukov esitas 27.01.2020 tsiviilhagi täpsustuse, milles vähendab kannatanu I. L. i tsiviilhagis esitatud nõuet ja palub süüdistatavalt kokkuleppemenetluses välja mõista kokku 10 000 eurot, mis koosneb hüvitisest I. L. ile tervise kahjustamise ja kehavigastuse põhjustamisega tekitatud kahju (ravikulude) eest summas 3 285 eurot; hüvitisest I. L. ile tervise kahjustamise ja kehavigastuse põhjustamisega tekitatud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks tehtud kulutuste katteks summas 90 eurot; hüvitisest I. L. ile tervise kahjustamise ja kehavigastuse põhjustamisest tingitud mittevaralise kahju katteks summas 6 625 eurot. S.G tunnistab kannatanu nõuet 10 000 euro ulatuses ja on nõus selle hüvitama. II. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. S.G kaitsja ning prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjaliga ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et S.G on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada S.G süüdi
Eelvangistuse ajal kandis S.G ajavahemikus 10.12.2019-22.12.2019 väärteoasjades määratud aresti, mis on kokkuleppe kohaselt arvestatud eelvangistusajast maha. Kannatanu I. L. esitas S.G vastu kokkuleppemenetluses tsiviilhagi summas 10 000 eurot, millest 3285 eurot on kannatanu tervise kahjustamise ja kehavigastuse (s.o lõualuumurru) ravikulude hüvitis, 90 eurot on kahju suuruse kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks tehtud kulutuste hüvitis ning 6625 eurot on tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitis. 4 Süüdistatav võttis tsiviilhagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas juhul, kui kahju tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Vastavalt kokkuleppele tuleb S.G-lt välja mõista I. L. i kasuks 10 000 eurot, s.o 3375 eurot varalise kahju katteks ja 6625 eurot mittevaralise kahju katteks. Menetluskuludeks on kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu 61 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 262,80 euro ja kohtumenetluses 195,60 eurot ning sundraha, mille suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020 on palga alammäär 584 eurot). Vastavalt kokkuleppele tuleb S.G-lt välja mõista ekspertiisikulu 61 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 262,80 eurot ja sundrahast 438 eurot, s.o menetluskulud kokku 761,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud 761,80 eurot eurot hüvitada ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Pool sundrahast, 438 eurot, ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 195,60 eurot jääb riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.