KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Määruse kuupäev 26.09.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-5920 Tsiviilasi H.Q hagi N.V vastu ki

§ 162

lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus määras kindlaks kostjale hüvitatava menetluskulu summa. Maakohus põhjendas, et hageja ei olnud vaidlusaluse tehingu tegemise ajal otsusevõimetu ega eksimuses.

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
2. Kostja vaidles kaebusele vastu.
3. Pärnu Maakohtu 26.03.2025 määrusega seati hageja üle eeskoste ja eestkostjaks määrati Haapsalu Linnavalitsus.
4. Pooled esitasid 23.09.2025 ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsiooni p-des 3 ja 4 märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub hageja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus võtab vastu kaebusest osalise loobumise, kinnitab ülejäänud osas poolte kompromissi ning tühistab osaliselt vaidlustatud otsuse ja lõpetab tsiviilasja menetluse (

§ 645lg 1 ja § 428 lg 1 p 4).

Ühtlasi tühistab kohus asjas määratud istungi aja ja annab hageja eestkostjale nõusoleku kompromissi dokumendis sisalduvate tehingute tegemiseks. 9.

§ 644lg 1 võimaldab apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni.

See ajaline tingimus on käesoleval juhul täidetud ja loobumisavaldus vastab seaduses sätestatud vorminõuetele.

§ 644

lg 4 kohaselt teeb ringkonnakohus kaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab kaebemenetluse. Kaebusest loobumise korral loetakse, et hageja ei ole kaebusega seotud menetlustoiminguid teinud ja ta ei saa esitada enam uut kaebust sama eseme kohta (

§ 644lg 3).

Vaidlustatud otsus jõustub loobumisega hõlmatud osas koos käesoleva määrusega (

§ 456lg 2 p 2).

Sama nõudega samal alusel ei saa hageja enam kohtusse pöörduda (

§ 371lg 1 p 4).

Menetluslikult tähendab loobumine, et koos käesoleva määrusega jõustuvad maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 7 (hagi rahuldamata jätmine, hagi tagamise abinõu tühistamine ja kohtulahendi selles osas täitmiseks saatmine). 2

§ 430

lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks ülejäänud osas (menetluskulud) asja lahendamist kompromissiga. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses. 11. Hageja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab ringkonnakohus

§ 150lg 2 p 1 ja lg 3 alusel rahuldada.

Kaebuselt tasuti lõivu 1400 €, seega kuulub tagastamisele 700 €. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda samale isikule ja pangakontole, nagu lõiv tasuti. 12. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja

§ 168lg-le 3 poolte endi kanda ning neid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

1. Kohus annab eestkostjale nõusolekud kompromissi dokumendis sisalduvateks tehinguteks (sisuliselt loobumine nõudest, loobumine kulude hüvitamise nõudest ja tagastatava riigilõivu käsutus), mida põhjendab järgmiselt. 13.
2. Eeskostja vajab kohtu nõusolekut tehinguks mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda (PKS § 188 lg 1 p 11). Käesoleval juhul lõpetab kaebusest vaidluse sisulises osas loobumine hageja nõude vaidlusaluse tehinguga kostjale kingitud ja üle antud tagasi saamiseks hagiavalduse märgitud asjaoludel. Nimelt ei saa hageja eespool p-s 9 kirjeldatud õiguslike tagajärgede tõttu sama nõuet samal alusel enam maksma panna. Seega vastab kaebusest loobumine kõnealuses osas viidatud sätte tunnustele. Sarnaselt lõppeb kompromissiga hageja nõue saada kostjalt menetluskulude hüvitist. 13.
3. Kui eestkostja teeb eestkostetava nimel ühepoolse tehingu, siis on see kohtu eelneva nõusoleku puudumisel tühine (PKS § 190). Riigilõivu tagastamise kohta andis hageja eeskostja kaudu kohtule korralduse, et see tagastatakse lõivu maksnud isikule, kes ei ole hageja. Sel viisil soovib eeskostja ühepoolse tehinguga käsutada hageja nõudeõigust, st tehing vastab viidatud sätte tunnustele. Eestkostja käsutus sisaldub kohtule esitatud kompromissi avalduses, mille menetluslik toime saabub

§ 430sätete mõtte kohaselt kompromissi kinnitamisel.

Neil kaalutlustel saab kohus anda ka ühepoolseks käsutuseks nõusoleku samal ajal kompromissi kinnitamisega ja eestkostja ei pidanud seda küsima eelnevalt. 13.3. Kohus lahendab eestkostjale nõusoleku andmise küsimused hagita asjana (

§ 475lg 1 p 8, § 550 lg 1 p 6).

Hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel (

§ 476lg 1).

Kohus saab hagita asjana lahendatavad küsimused lahendada ka muu menetluse raames, kui see aitab kaasa asja õigele ja kiirele lahendamisele. Nimetatud tingimused on praegu täidetud. Menetlusse on kaasatud kõik vajalikud osalised, sest kohtule esitatud andmetel ei ole hagejal lähedasi sugulasi. Järelikult saab kompromissi kinnitamiseks vajalikud nõusolekud anda sama asja raames. 13.

1. Nõusolekute andmine on sisuliselt põhjendatud. Hagi rahuldamise perspektiiv on vähene, st hageja kaebuse sisulisest osast loobumine pigem ei mõjuta tema varalist seisu kahjulikult. Samadel kaalutlustel ei ole hagejale kahjulik kokkulepe menetluskulude jaotuse kohta. Kohtu ette ei ole toodud erandlikke asjaolusid, mille põhjal võiks eeldada, et hagejal ei tule hüvitada tema eest riigilõivu tasunud isikule selle summat. Seetõttu pole hagejale majanduslikult kahjulik ka tagastatava lõivu käsutus nimetatud isiku kasuks. Kokkuvõttes saab kohus anda kõik nõusolekud kompromissi dokumendis sisalduvateks tehinguteks.
2. Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas

§ 661lg-ga 4. (allkirjastatud digitaalselt) 3