Obsah (4)

§ 5§ 53§ 56§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.08.2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-1330 (2317,24,009202) Kohtunik Lea Pähkel Kohtuistungi sekretär Tõlk Raivo

§ 5

lg 1 sätteid ja mis on kvalifitseeritav

§ 53lg 2 ettenähtud väärteona.

1. Gvel Veod OÜ lepinguline esindaja esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles märkis, et antud väärteosasjas puudub süüteokoosseis (VTMS § 29 lg 1 p 1) ja asjas tuleb menetlus lõpetada. Autojuht M. K. kasutas sõidukit ja talle on määratud väärteokaristus juba analoogse teo ees (sõitis ilma veoloata). Kaks korda sama asja eest, küll erinevaid isikuid, karistada ei saa (M. K. kui töötaja tegevuse saab omistada Gvel Veod OÜ-le). AvS § 53 lg 1 järgi tasulise veoseveo korraldamise eest veokorraldusjuhi, auto omaniku või valdaja poolt tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (juriidilisele isikule rakendub lg 2). Kuna M. K. oli auto valdaja, siis teda on juba karistatud üldmenetluse otsusega 21.10.2024 nr 230224,012529 selle eest, et ta teostas tasulist veosevedu tegevusloata ärakirjata. E. K. ja M. K. on mõlemad selgitanud, et tegemist oli nende enda kaubaga. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, milliseid dokumente nad oleksid selle kohta pidanud menetlejale esitama. Väärteoasjas puudub Gvel Veod OÜ-l tahtlus. Kaitsja taotleb ka kaitsjatasu hüvitamist 1500 eurot. KOHTUMENETLUS
2. Menetlusaluse isiku lepinguline esindaja jäi kohtus oma seisukoha juurde märkides, et M. K., kes oli kaebaja autojuht, sai 26.09.2024 karistada selle eest, et teostas, sõitis, vedas vedu, mille puhul oli vajalik luba. Seda luba tal kaasas ei olnud. Samuti ei olnud tal kaasas mingeid muid dokumente selle kohta, et see kaup on üle antud või kuulub siis Gvel Veod OÜ-le. See on fakt, see karistus on käes. Selles otsuses, millega kohtus ollakse, kirjutatakse, et mingil teadmata perioodil toimus tasuline vedu Gvel Vedude poolt, E. K. poolt. Uurimise käigus selgus, et silmas peetakse sama 26.09.2024 vedu, aga E. K. väidab, et mingit tasu tema kellegi käest saanud ei ole. Põhimõtteline küsimus selles, kas need sätted mõlemad ei tähenda mitte seda, et ühe sama asja eest toimub mitmekordne karistamine. Kaitsja palub rahuldada kaebus.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja kaitsjaga ei nõustunud. Menetleja märkis, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud õigusrikkumise toimepanemine on tõendamist leidnud.

on ette näinud vastutuse nii autojuhile teatud rikkumiste toimepanemise eest kui ka ettevõtetele. Antud juhul ei ole ettevõtet karistatud topelt. 26.09.2024 teostas autojuht vedu ilma kehtiva tegevusloa ärakirjata. Autojuht on oma ala professionaal, kes on kohustatud enne veose veo teostamist kontrollima dokumentatsiooni, kaasa arvatud tegevusloa ärakirja kehtivust. Kuivõrd autojuht jättis oma kohustused täitmata, oli ta vastutusele võetud

§ 56järgi, mis ei näe ette vastutust juriidilisele isikule.

Autojuhti oli karistatud füüsilise isikuna oma tegevusetuse eest. Käesolevas asjas on arutelu all juriidilise isiku poolt toime pandud väärtegu, mis tähendab seda, et ettevõte oli korraldanud tasulist veosevedu peatatud ärakirjaga, mis oli peatatud, sest vedajana Gvel Veod OÜ ei olnud eeskujulik ettevõte. Veondus on valdkond, milles tegutsemine nõuab tegevusloa omamist ja Eesti Vabariigis väljastatakse vedajast ettevõtetele tegevusluba ja sellele ettevõttele kuuluvatele sõidukitele tegevusloa ärakiri, ilma milleta ei tohi veonduse valdkonnas tegutseda ja seda sätestab

§ 5lg 1.

Omal kulul veol on olemas oma nõuded, mis tulenevad

§ 11

lg 2 1 ja peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse number 1072/2009 artikli 1 lg 5 punktis d sätestatud nõuetele. Äriregistri päringu vastusest nähtub üheselt, et ettevõttel Gvel Veod OÜ on ainukene tegevusala kaubavedu maanteel, mis on märgitud ta põhiliseks tegevusalaks. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit kinnitamaks oma väiteid selle kohta, et tema ettevõte Gvel Veod OÜ saab kasu kusagilt mujalt tegutsedes, mis ei ole seotud veondusega. Seetõttu kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse esitaja väited selle kohta, et tegemist võis olla omal kulul korraldatud veoga, ei vasta tõele ja on paljasõnalised, mida tõendavad väärteotoimikus asuvad tõendid.

§ 11

lg 4 sätestab, et ettevõtja on kohustatud tõendama, et tema omal kulul korraldatav veosevedu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nõuetele. Kui nimetatud nõuetele vastavust ei tõendata, loetakse vedu tasuliseks autoveoks, milleks on tulenevalt Autoveoseaduse § 5 lg 1 nõutav tegevusluba ja tegevusloa ärakiri, kehtiv tegevusloa ärakiri.

§ 53lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 13 000 eurot.

Ettevõttel puuduvad kehtivad karistused, asjas ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, siis oli kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi summa pisut alla sanktsiooni keskmise määra, mis on 6000 eurot. Lähtudes kaebuse sisust, kohtuväline menetleja leiab, et kaitsel kulus aega umbes 1 tund ja 40 minutit. Kohtuväline menetleja palub kaebust mitte rahuldada ja jätta politsei otsus muutmata. Kaitsja abi osutamisega seotud kulud palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse esitaja kanda. KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED

1. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, samuti kaitsja seisukoha ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis leiab, et Gvel Veod OÜ lepingulise esindaja kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.
4. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 10.

§ 53

lg 2 näeb ette juriidilise isiku vastutuse tasulise veoseveo korraldamise eest tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga.

1. KarS § 14 lg 1 p 1 alusel saab juriidilise isiku vastutus kujuneda läbi tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse, mis peab olema toime pandud juriidilise isiku huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes.
2. Antud asjas on vaidlus selles kas ettevõtet Gvel Veod OÜ-t on juba karistatud väärteo toimepanemises, kuivõrd ettevõtte autojuht M. K.t karistati

§ 56

järgi tasulise veoseveo eest auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületas 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületas 40 kilomeetrit tunnis ning millel puudus kehtiv tegevusluba ja tegevusloa ärakiri.

1. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et nii väärteoprotokollis AB1631994 (väärteotoimik lk 1) kui ka väärteoasja nr 2317,24,009202 otsuses (väärteotoimik lk 46-48) on märgitud väärteo toimepanemise aeg. Seega kohtu hinnangul on ainetu kaitsja väide, et menetlusalusele isikule oli teadmata väärteo toimepanemise aeg ja see selgus alles kohtuistungil. Mõlemas eelnimetatud dokumendis on esitatud korrektselt tõendamiseseme asjaolu.
2. Antud asjas puudub vaidlus ja kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et: - - - Gvel Veod OÜ ainuosanik on E. K., samuti on tal osaühingu esindusõigus ning ta on osaühingu veokorraldusjuht. Osaühingu põhitegevusalaks on kaubavedu maanteel (väärteotoimiku lk 43-45); Sõiduki Scania R480 r/m xxx vastutav kasutaja on Gvel Veod OÜ. Sõiduki valmistajakiirus on 90 km/h ja täismass 27000kg (väärteotoimiku lk 35-37); Sõidukile Scania R480 registreerimismärgiga xxx oli 16.02.2021 väljastatud tegevusloa ärakiri nr RVSK060168, mille kehtivus oli peatatud alates 15.07.2024.a kuni 15.01.2025 Transpordiameti otsuse 04.07.2024 nr 4-3/24/527-1alusel ( väärteotoimiku lk 44 pöördel ja lk 3-5); E. K. korraldas 26.09.2024 veosevedu sõidukiga Scania R480 r/m xxx ja haagisega r/ m xxx (väärteokaebuse tl 34-37); 26.09.2024 kell 12.43 teostati M. K. poolt Pärnu mnt x, Tallinn sõidukiga Scania R480 r/m xxx ja haagisega r/m xxx tasulist veosevedu (väärteotoimiku lk 18); - Gvel Vedude OÜ autojuhti M. K.t karistati 21.10.2024

§ 56ja LKindl

S § 81 ettenähtud rikkumiste eest, mis olid toimepandud 26.09.2024 rahatrahviga 400 eurot ( väärteotoimiku lk 18, 25)

1. Kohtuistungil selgitas E. K., et kui ehitis lammutatakse, siis materjalide utiliseerimine maksab raha. Mida rohkem on tükke, seda kallim töö on. Seetõttu kõik need, kes lammutamisega tegelevad, annavad materjali üle kellelegi. Tallinnas on ainult 2-3 sellist jäätmehoidlat, mis võtavad sellist sorti prahti vastu ja hinnad algavad 5000 kuni 60 000 eurot tonn. Seetõttu kõik, kes lammutavad maju, püüavad sellest prahist lahti saada tasuta. See materjal läheb kattematerjalina kusagile nt parklatesse, aukude täiteks või siis erateedele. Antud juhul veeti materjali jäätmejaama, auto läks katki ja jäi seisma tee peal. Talle helistas Aix Veod firma ja siis ta andis korralduse Gvel Veod OÜ autojuhile M. K.le minna objektile ning koorem peale võtta. Materjal laaditi veoautole Scania r/m xxx Harkus tasuta. Tõi sinna veel oma traktori, et laadida peale see koorem ja ära anda. Tasu selle veose teostamise eest ei saanud. Koorem oli vaja toimetada parklasse Männiku tee 105 Gvel Veod OÜ seisukohta. Oli teadlik, et ettevõttele kuuluval sõidukil Scania r/m xxx on tegevusloa ärakiri peatatud, kuid siis võib teha tööd endale s.o mitte raha eest, vaid tasuta. Ei tea kes maksis M. K.le määratud trahvi, kuid teab, et see on makstud (väärteokaebuse tl 34-37).
2. Seega saab järeldada E. K. ütlustest, et 26.09.2024 ta korraldas ( s.o ütles Gvel Veod OÜ autojuhile kuhu veokiga sõita, milline koorem peale võtta sh aitas ise koorma laadimisel ja ütles ka autojuhile kuhu koorem viia) Gvel Veod OÜ juhatuse liikme ja veokorraldusjuhina oma kulul riigisisest veosevedu sõidukiga Scania R480 r/m xxx, mil sõidukile väljastatud tegevusloa ärakiri oli peatatud. 17.

§ 5

lg 1 järgi on tasuline veosevedu kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui

-is, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis pole sätestatud teisiti. Veosevedu tasulisust seejuures eeldatakse (

§ 11lg 4).

Viidatud normist tuleneb samuti, et kui ettevõtja soovib tugineda asjaolule, et veosevedu pole tasuline, vaid oma kulul korraldatav, peab ta tõendama, et veosevedu vastab määruse nr 1072/2009 art 1 lg 5 punkti d nõuetele (RKKKo 4-21-1587 p 8). 18. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 art 1 lg 5 punktis d esitatud nõuded on järgmised:

1. i)
2. ii)iii)
3. iv)
4. v)veetav veos on ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud; reisi eesmärk on veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või veose ettevõttesisene või -väline ümberpaigutamine ettevõtja oma tarbeks; sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid juhivad ettevõtja poolt töölevõetud töötajad või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad; veost vedavad sõidukid kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on need järelmaksuga ostnud või rentinud, kusjuures rentimise korral vastavad sõidukid tingimustele, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiiviga 2006/1/EÜ (ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol); selline veosevedu on ettevõtjale ainult lisategevusala. 19. Seega kohtu hinnangul peavad olema tõendamist leidnud kõik viis määruses nimetatud nõuet üheaegselt. 20. Kohtu hinnangul kohtuistungil uuritud tõenditega ei ole tõendatud, et 26.09.2024 korraldas Gvel Veod OÜ oma kulul riigisisest veosevedu. E. K. kohtus antud ütlustest nähtub, et koorem kuulus teisele veofirmale, mille auto läks katki ja millele ta siis abi andis, aidates koormat ümber laadida, misjärel andis korralduse M. K.le see viia Männiku tee x, kus asub Gvel Veod OÜ veoautode seisukoht. Menetlusalune isik ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumenti selle kohta, et sõiduki Scania R480 r/m xxx veokastis ja haagises olev veos (katkised tellised) oleks olnud Gvel Veod OÜ vara või omand. Eelnevast kohus järeldab, et antud koorem ei kuulunud Gvel Veod OÜ-le. Samuti nähtub kohtule esitatud ja kohtus uuritud dokumentidest , et veosevedu ei ole ettevõttele Gvel Veod OÜ lisategevusala, vaid on põhitegevusalaks s.t ettevõte saab sellistest vedudest tulu. Seega kohus loeb nimetatud veose veo tasuliseks

§ 5lg 1 mõistes.

21. Kohtu hinnangul väärteoasjas kogutud tõenditega tõendatud

§ 53lg 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivne külg s.o.

tasuline veosevedu, mida korraldas 26.09.2024 E. K. kui osaühing Gvel Veod ainuosanik osaühingu huvides, sõidukiga Scania R480 r/m xxx, mille vastutav kasutaja on Gvel Veod OÜ ja mille suurim lubatud täismass ja valmistaja kiirus ületavad 3500 kg ja 40 km/h, ajal mil sõiduki tegevusloa ärakirja kehtivus oli peatatud 15.07.2024 kuni 15.01.2025. 22. Kohutu hinnangul pani Gvel Veod OÜ juhatuse liige ja veokorraldusjuht E. K.

§ 53lg 2 kirjeldatud väärteo toime tahtlikult. Kar

S § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. E. K. kinnitas kohtuistungil, et oli 26.09.2024 teadlik sõiduki Scania R480 r/m xxx tegevusloa peatamisest, kuid sellele vaatamata andis korralduse teostada tasulist vedu eelnimetatud veoautoga. Olles veokorralduse juht, kes on läbinud vastavasisulise koolituse, pidi ta teadma milliseid nõudeid tuleb täita, ja kui need olid ka ununenud, siis millist seadust lugedes need uuesti meelde tuletada. Kohus peab vajalikuks märkida, et äritegevuse valdkonnas tegutseval ettevõtjal kõrgendatud hoolsuskohustus ja ta ei saa rikkumisi aprioorselt vabandada mitteteadmiste või õpitu unustamisega (vt äriseadustiku § 187 lg 1).

1. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut Gvel Veod OÜ-t toimepandud väärteo eest karistada.
2. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist KarS § 2 lg 3 sätestatud sama teo eest teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keelu rikkumisega. Väärteomenetlustes on tõendamist leidnud, et 26.09.2024 toimus tasuline veosevedu sõidukiga Scania R480 r/m xxx, mille suurim lubatud täismass ja valmistaja kiirus ületavad 3500 kg ja 40 km/h, ajal mil sõiduki tegevusloa ärakirja kehtivus oli peatatud ajavahemiku 15.07.2024 kuni 15.01.
3. Tõendamist on leidnud, et vedu korraldas E. K. ja teostas M. K., seega tegutsesid nad ühiselt. KarS § 23 kohaselt on väärtegude puhul karistatav üksnes täideviimine.

§ 53ja § 56 kirjeldatud väärtegude objektiivne koosseis ei ole identne.

Esimene näeb ette veoseveo korraldamist, teine aga teostamist, kusjuures mõlemad koosseisud näevad ette erilist isikutunnust. M. K.t karistati KarS § 56 järgi selle eest, et ta autojuhina teostas tasulist veosevedu sõidukiga, mille tegevusloa ärakiri oli peatatud. Seega M. K. poolt toimepandu ei hõlma Gvel Veod OÜ juhatuse liikme ja veokorraldusjuhi E. K. toimepandut s.o. tasulist veoseveo korraldamist ( s.o ütles Gvel Veod OÜ autojuhile kuhu veokiga sõita, milline koorem peale võtta sh aitas ise koorma laadimisel ja ütles ka autojuhile kuhu koorem viia) äriühingu huvides sõidukiga, mille tegevusloa ärakiri oli peatatud. Autoveoseaduse eelnõu 488 SE seletuskirjast nähtub, et §-s 53 sätestatud karistusi kohaldatakse kas veokorraldusjuhi, auto omaniku või valdaja suhtes, kui nimetatud isik korraldab autovedu sättes nimetatud dokumendita ning ka juhul, kui nimetatud dokumendi kehtivus on peatatud. Komisjoni määruse (EL) nr 2016/403 kohaselt klassifitseeritakse tegevusloa ärakirjata vedu väga raskeks autoveoalaseks õigusrikkumiseks ja eesmärkide täitmiseks on vajalik tegevusloa ärakirjata veoseveo korraldamise eest sätestada eraldi karistus seetõttu, et vedaja riskiastme hindamise süsteemis on erinevatel rikkumistel erinevad raskusastmed ning juhul, kui need rikkumised on sätestatud ühes lõikes, siis ei ole riskiastme hindamise süsteemi jaoks võimalik neid rikkumisi eristada. KARISTUS 25. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 26. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71). 27.

§ 53lg 2 ettenähtud väärteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 13000 eurot.

Gvel Veod OÜ-le mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega rahatrahv 6000 eurot s.o sanktsiooni keskmises määras.

1. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid), kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, on kohtu hinnangul rahatrahvi määramisel kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Kuigi Gvel Veod OÜ on varasemalt karistamata juriidiline isik, siis tema käitumisest nähtub autoveo alaste nõuete pidev rikkumine, mille tõttu ka peatati tegevusloa ärakirja kehtivus pooleks aastaks. Seega on rahatrahv kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning mõistetud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne. Arvestades OÜ Gvel Veod OÜ süü suurust, ei pea kohus võimalikuks temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust muuta.
2. Kohus on veendunud, et määratav sanktsioon saadab ka tegelikult menetlusalusele isikule signaali, et tahtlikult ja järjepidevalt

ettenähtud nõuete rikkumine ei ole mingil moel aktsepteeritav. Karistuse kandmine ei pea olema isikule mugav, vaid peab hoidma ära uued süüteod ja saatma ka ühiskonnale signaali, et rikkumistele järgnevad mõjusad karistused.

1. Kohus märgib lisaks, et väärteoasjas puuduvad ka andmed, millistel oleks alust karistuseks mõistetud rahatrahvi ositi tasumise määramiseks. Rahatrahvi ositi tasumise määramist keegi taotlenud ei ole.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 21.03.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,24,009202, millega Gvel Veod OÜ karistati AVS § 53 lg 2 järgi rahatrahviga 750 trahviühikut, s.o 6000 eurot, muutmata. MENETLUSKULUD
3. VTMS § 38 lg 1 järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel KrMS sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 järgi hüvitab riik menetluskulud üksnes õigeksmõistva lahendi korral.
4. Gvel Veod OÜ-l oli kokkuleppe korras kaitsja. Valitud kaitsjale makstud tasu on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes.
5. Kohus märgib, et kuna käesolevas asjas ei teinud kohus otsustust VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, siis tuleb Gvel Veod OÜ-l, kui väärteo toime pannud isikul, kaebemenetluses tekkinud menetluskulud jätta tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik