Obsah (9)

§ 184§ 424§ 64§ 68§ 83§ 74§ 56§ 58§ 63

1-25-1126 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-25-1126 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo rahvakohtunikud Mari

§ 184

lg 2 p 2 ja § 424 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Jakob Juksaar Süüdistatav Raigo Olu, is.kood 39205161510, Eesti kodanik, xxxharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxx, viibib XXX, töökoht XXX, tõkend: vahistamine Kaitsja Margus Viira RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, §-dest 311-313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Raigo Olu

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 8 aastat vangistust.

2. Süüdi tunnistada Raigo Olu

§ 424lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus mitme kuriteo eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista Raigo Olule liitkaristuseks vangistus 9 aastat. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmist lugeda alates Raigo Olu kinnipidamisest, s.o

1. septembrist
3. Raigo Olu suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. 1 1-25-1126
4. KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Raigo Olult riigituludesse menetluskuluna narkootilise aine ekspertiisi kulu 670 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulu 124 eurot, DNA-ekspertiisi kulu 7140 eurot ja esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2215 eurot, kokku 10 149 eurot.
5. KrMS § 180 lg 3
6. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 845,75 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
7. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
8. Narkootiline aine (asub EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida

§ 83

lg 4 ja § 191 alusel ning jätta NPALS § 7 lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

1. Narkootilise aine käitlemisvahendid: soonkinnisega kilekotid, valget värvi paberkott, klaaspudel kirjega „Diazepam suukaudsed tilgad“, kaks plastikkarpi kaanega, kilepakendid, pruuni teibiga ületõmmatud kilepakendid, musta värvi spordikott, milles 1 paar halli värvi Tamrex töökindaid, 1 paar musta värvi sokke, kilepakend paberkäteräti lehtedega, vaibanuga, vaakumpakendaja koos juhtmega, digitaalkaalud, kaanega plastkarp, pruuni värvi teibi rull, pappkarp vaakumkiledega, käärid, kaalupomm, lusikas, musta värvi markerid, pastakas, soonkinnisega kilekott, punase käepidemega tööriist, paberräti lehed, kummid, pappkarp (asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.
2. K.Ki myTU Mobile Banking pangakaart nr xxxxxxx ja R.Ti N26 pangakaart nr xxxxxxx (asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.
3. Raigo Olu mobiiltelefoni Apple iPhone 14 Pro failid (koopia- ja raportfailid, andmestik, fotod) asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kustutamise teel pärast kohtuotsuse jõustumist.
4. DVD- ja CD-plaadid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK 2 1-25-1126
5. Raigo Olut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on toime pannud karistusseadustiku
6. peatüki
7. jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta enda juures kuni 25.05.2024 kellani 19.31, mil Tallinnas Nõmme tee 2 juures tema läbivaatuse käigus leiti ja võeti tema pükste taskus olevast rahakotist ära soonkinnisega kilekott, milles tükiline aine massiga 0,57 grammi, mis sisaldab 75% ehk 0,43 grammi kokaiini. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis tema enda kasutuses olevas sõiduautos Audi A6 registreerimismärgiga XXX kuni 25.05.2024 kellani 19.33, mil Tallinnas Nõmme tee 2 juures sõiduautos teostatud vallasasja läbivaatuse käigus leiti ja võeti vasakpoolse esiistme all olevast laekast ära viis soonkinnisega kilekotti, milles tükiline aine kogumassiga 4,68 grammi, mis sisaldab 74% ehk 3,46 grammi kokaiini. Samuti hoidis Raigo Olu taas ebaseaduslikult enda valduses kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast alates, kuid enne 28.09.2024 suures koguses narkootilist ja psühhotroopset ainet. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud psühhotroopset ainest hoidis Raigo Olu enda juures kuni 28.09.2024 kellani 13.37, mil tema kinnipidamise käigus leiti tema valdusest klaaspudel kirjaga „Diazepam suukaudsed tilgad“, milles vedelik massiga 4,34 grammi, mis sisaldab 1,1% ehk 0,048 grammi diasepaami. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Raigo Olu Tallinnas aadressil Sõjakooli 3 asuvas Dunten Hotelli toas nr 4 kuni 28.09.2024 kellani 14.38, mil sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti ära pakendid, milles pulbriline aine massiga kokku 1350,21 grammi, mis sisaldab 84% ehk 1134,40 grammi kokaiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sotsiaalministri
8. mai
9. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ (terviseministri 18.12.2024 määruse nr 60 sõnastuses) lisa 1 järgi kuulub kokaiin II nimekirja ja diasepaam IV nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele tavalisele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 0,65 grammist ainest ja diasepaami 3 1-25-1126 puhul 0,21 grammist ainest. Seega käitles Raigo Olu narkootilisi ja psühhotroopseid aineid koguses, millest saaks joobe keskmiselt 17 514 inimest Seega pani Raigo Olu oma tahtliku tegevusega toime narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, s.o

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Raigo Olut selles, et tema juhtis tahtlikult 25.05.2024 kella 19.07 ajal Tallinnas Nõmme tee 2 juures suunaga Tihase tänava poole mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja hinnangu nr 24T-TXT02591/24T-AOT00359 kohaselt tuvastati isikul narkojoove: kokaiin, diasepaam, nordasepaam), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Liiklusseaduse § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Raigo Olu oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Süüdistatav tunnistas end talle etteheidetavas teos süüdi ja kahetses. Kohtuvaidlustes taotles prokurör R. Olu süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist 9 aasta pikkuse vangistusega,

§ 424

lg 1 järgi süüdi tunnistamist ning karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

Kaitsja palus süüdistatavat karistada kuritegude kogumi eest vangistusega 4 aastat, kuid pöörata see täitmisele osaliselt. Koheselt ärakantava karistuse pikkus on 7 kuud ja ülejäänud 3 aasta 5 kuu pikkune vangistus jätta

§ 74alusel täitmisele pööramata 5-aastase katseajaga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. R. Olule heidetakse ette

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine ja hoidmine. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
3. Vaieldamatult on leidnud tõendamist, et süüdistatava R. Olu rahakotist leiti ja võeti ära
4. mail 2024 soonkinnisega kilekott, milles tükiline aine massiga 0,57 grammi, mis sisaldab 75% ehk 0,43 grammi kokaiini. Samuti võeti tema sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga XXX vasakpoolse esiistme all olevast laekast ära viis soonkinnisega kilekotti, milles tükiline aine kogumassiga 4,68 grammi, mis sisaldab 74% ehk 3,46 grammi kokaiini. 4 1-25-1126
5. Süüdistatava R. Olu süü temale inkrimineeritud
6. mai 2024 episoodis on tõendatud eelkõige tema enda ütlustega, millega ta tunnistab end süüdi. Süüdistatav andis ristküsitlusel ütlusi, et narkootilise aine omandas enda tarbeks. Tarvitab aineid juba 7 aastat. Viimasel ajal tarvitab mitu korda nädalas, vahest isegi igapäevaselt kuni 2 grammi kokaiini päevas ja pisut diasepaami (tl 210 pöördel – 218 pöördel).
7. Lisaks süüdistatava ütlustele tõendavad teo toimepanemist tunnistaja politseiametnik K.V ütlused, kes on kohtueelses menetluses üle kuulatud ja kelle ütlused võttis kohus KrMS § 2911 alusel vastu. Tunnistaja ütluste kohaselt täitis ta tööülesandeid koos T.Higa. Nõmme tee 2 juures toimus joobes juhtide kontroll. Operatsiooni käigus peeti kinni sõiduk Audi A6 registreerimismärgiga XXX. Sõiduk tuli Kristiine keskuse poolt mööda Nõmme teed Tihase tänava poole. Sõidukis oli vaid juht, kelleks osutus R. Olu. Tunnistaja palus sõidukijuhil sõita tee pealt ära natuke eemale. Paariline T vaatas isiku läbi ja samuti teostati autos vallasasja läbivaatus. Autot vaatas läbi T, K.V tegi märkmeid. Tunnistaja küsimusele, kas juht on tarvitanud keelatud aineid, vastas juht eitavalt. Paariline T küsis, kas tal on keelatud aineid või kas autos on keelatud aineid, juht ütles, et ei ole. Siis hakkas neid narkopakendeid välja tulema. Sündmuse kohta on olemas vormikaamera salvestis (tl 15-17).
8. Politseinike tegevus ja R. Olu juurest ja tema sõidukist narkootilise aine leidmise asjaolud nähtuvad politseiametnike vormikaamerate salvestistelt, mille kohta on koostatud ka asitõendi vaatlusprotokoll. Salvestistelt nähtuvalt tuvastatakse sõiduki Audi juhina R. Olu. Isiku läbivaatuse käigus leiab meespolitseinik juhi rahakotist minigrip kilekoti valge pulbriga, mille kohta R. Olu ütleb, et tegemist on kokaiiniga ja see kuulub temale ja on enda tarbeks. Minigrip kilekott pakendatakse paberkotti ja tähistatakse tähisega
9. Salvestiselt nähtuvalt leitakse autost selle läbivaatuse käigus juhiistme juurest paberkott, mille sees 5 minigrip kilekotti valge pulbrilise ainega. R. Olu sõnul on tegemist kokaiiniga ja see kuulub temale. Minigrip kilekotid pakendatakse paberkotti ja tähistatakse tähisega 2 (tl 18-24).
10. R. Olu ja tema sõiduki läbivaatuste kohta on
11. mail 2024 koostatud isiku ja vallasasja läbivaatuse protokollid. Isiku läbivaatus teostati samal päeval kell 19.31 korrakaitseseaduse (KorS) § 48 lg 1 p 1 alusel, kuna mootorsõiduki juhil olid narkootilise aine tarvitamise tundemärgid ja oli alust arvata, et tema valduses võib olla ohtlikke või keelatud esemeid. Läbivaatuse käigus leiti rahakoti vahelt minigrip kott valge pulbrilise tahke ainega. Leitu pakendati paberkotti 1 (tl 25).
12. Sõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXX läbivaatuse aluseks
13. mail 2024 kell 19.33 on korrakaitseseaduse (KorS) § 49 lg 1 p 4, kuna mootorsõiduki juhil olid narkootilise aine tarvitamise tundemärgid ja oli alust arvata, et tema valduses võib olla ohtlikke või keelatud esemeid. Läbivaatuse käigus leiti sõiduki vasakpoolse esiistme all laekast valge paberkott, milles viis minigrip kotti valge pulbrilise tahke ainega. Leitu pakendati paberkotti 2 (tl 26).
14. Seda, et leitud aine puhul oli tegemist just narkootilise aine ehk kokaiiniga, tõendab narkootilise aine ekspertiisiakt nr 24E-AN00847-01, millest nähtub, et ekspertiisiks esitatud kuues minigrip kilekotis oli kokaiin. Rahakotist ära võetud minigrip kotis oli tükiline pulber massiga 0,57 grammi, mis sisaldab 75% ehk 0,43 grammi kokaiini. Sõidukist leitud viies soonkinnisega kilekotist tuvastati tükiline aine kogumassiga 4,68 grammi, mis sisaldab 74% ehk 3,46 grammi kokaiini (tl 28). 5 1-25-1126
15. Süüdistatav R. Olu tunnistab ennast ka
16. septembri 2024 episoodis süüdi. Narkootilise aine omandas enda tarbeks. Müügiga ei ole tegelenud. Aineid hangib Telegrami grupist. Dunten hotelli toast leitud narkootilise aine kohta selgitas, et Sütiste tee metsast sai kokkulepitud kohast kätte tellitud koguse kokaiini, kuid kuna teab, kuidas näevad välja kohad, kuhu on peidetud ained, siis leidis ka suurema koguse kokaiini. See ei olnud tema poolt tellitud aine, leidis selle juhuslikult. Hotelli mineku eesmärgiks oligi kokaiini pakendamine enda tarbeks väiksemateks kogusteks. Enne hotelli minekut käis kodust läbi ja võttis kaasa pakendamiseks vajalikud esemed. Hotellitoa broneeris elukaaslane (tl 210 pöördel – 218 pöördel).
17. Lisaks tõendavad teo toimepanemist tunnistaja A.R ütlused, kes on kohtueelses menetluses üle kuulatud ja kelle ütlused võttis kohus KrMS § 2911 alusel vastu. Tunnistaja kirjeldas üksikasjalikult hotellitoast narkootilise aine leidmist. Tema ütluste kohaselt töötab ta hotellis Dunten koristajana.
18. septembril 2024 kella 11.13 - 11.15 ajal avas numbritoa number neli. Kell 11 on hotellist lahkumise kellaaeg, pärast seda on luba avada kõik toad koristamiseks. Toas oli kõige kõrgema riiuli peal spordikott Nike logoga. Kuna maha unustatud asjadest tuleb pilt teha ja hotelli direktorit M.K informeerida, siis nii tunnistaja ka tegi. Ta avas koti ja leidis sealt kilekottides ja mahukarpides olevad pulbrid. Kotis olid ka kaal, metallist supilusikas, hotelli käterätik ja padjapüür. Suhtles hotelli juhatajaga korduvalt, sest talle tundus, et kotis on narkootikumid. Osad pulbrid olid padjapüüri sees. Juhataja palus tal mitte muretseda, sest politsei oli juba välja kutsutud. Tunnistaja jättis asjad tuppa, sulges ukse ja jäi politseid ootama (tl 41-42).
19. Kohtule on esitatud KrMS § 2911 korras ka tunnistaja politseiametniku A.Õ ütlused. Tunnistaja selgitas, et olles koos R.Kga patrullis
20. septembril 2024, said nad kell 11.40 väljakutse aadressile Sõjakooli 3, Tallinn. Väljakutse tegi hotelli juhataja, kelle sõnul leidis ukrainlannast hotelli koristaja hotellitoast kahtlase ainega koti. Hotelli jõudes näitas koti leidnud koristaja A, mis ruumis kott koos kahtlase ainega on. Tuba oli number neli. A tegi ukse lahti ja näitas, et kott asub uksest sisse minnes seal läheduses oleval pingil/riiulil. A oli spordikoti juba lahti teinud ja seal oli näha karpe ja pakendeid koos valge pulbriga. Kotis olid ka pakendamiseks vajalikud tarvikud. Hotelli juhatajalt Mlt saadi info, et naine, kes toa oli broneerinud, tahab kotti kätte saada. Juhataja sõnul püüab broneeringu teinud naine saada kontakti isikuga, kes seal tegelikult ööbis. Mõne aja pärast tuli juhtajalt info, et meesterahvas tuleb ise kotile järele. Umbes kell 13.35 tuli kõnealune mees kotile järgi, isik peeti kinni ning selgus, et tegemist on R. Oluga, kelle sõnul pidi kotis olema kokaiin (tl 39-40).
21. R. Olu kinnipidamine hotellis
22. septembril 2024 kell 13.37 on fikseeritud tema kinnipidamise protokollis. Kinnipidamisel võeti temalt ära mobiiltelefon Iphone 14 Pro ja Diazepami suukaudsed tilgad (1 tk), mis pakendati pakendisse 217-1 (tl 43).
23. Hotelli Dunten toas number neli viidi
24. septembril 2024 ajavahemikul 14.38 - 15.53 läbi sündmuskoha vaatlus ning sealt leitud esemed pakendati ning pakendite numbrid fikseeriti sündmuskoha vaatlusprotokollis. Pakendeid oli 16, neist pakendid 2-14 sisaldasid toast leitud valget pulbrit. Protokollile on lisatud fototabel (tl 44-69).
25. Ekspertiisiakti nr 24E-AN01518-01 kohaselt esitati ekspertiisiks värvusetu läbipaistev vedelik klaaspudelis etiketiga Valocordin Diazepam, 10 mg/ml, 25 ml (pakend 217-1) ning 6 1-25-1126 valge pulber (pakendid 2-14). Uurimistulemusena selgus, et klaaspudel sisaldab vedelikku massiga 4,34 grammi, mis sisaldab 1,1% ehk 0,048 grammi diasepaami. Valge pulbriline aine massiga kokku 1320 grammi sisaldab 84% kokaiini, pulbris sisaldub kokku 1109 grammi kokaiini (tl 88-101).
26. Ekspertiisiakti nr 24E-GE00926-01 kohaselt on R. Olu DNA-profiil seostatav hotelli Dunten toast number neli leitud ja ära võetud objektidega, s.t narkootilise aine pakenditega ja käitlemisvahenditega (tl 91-99).
27. Kuna DNA-ekspertiisi käigus avastati spordikotist soonkinnisega kilekott valget värvi tükkis ainega, millel olid R. Olu DNA-profiilid, kuid millele oli jäänud ekslikult teostamata narkootilise aine ekspertiis, siis määrati ka sellele ainele ekspertiis (tl 100-101). Ekspertiisiakti nr 25E-AN00102-01 kohaselt ekspertiisiks esitatud valge tükiline pulber massiga 30,21 grammi sisaldab 84% kokaiini, milles omakorda kokaiini sisaldus 25,4 grammi (tl 102-104).
28. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
29. mai
30. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja ja diasepaam IV nimekirja. Seega on R. Olult
31. mail ja
32. septembril 2024 ära võetud ainete puhul tegemist narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega.
33. NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seda, et R. Olu rahakotist, sõidukist ja hotellitoast leitud narkootilise aine koguse puhul oli tegemist narkootilise ainega suures koguses, tõendab EKEI eksperdi Mailis Tõnissoni vastus teabenõudele (tl 141-143). Vastusest nähtub, et kokaiini keskmine annus ühele inimesele on 0,065 grammi ja 10 inimesele seega 0,65 grammi. Diasepaami puhul on keskmine ühekordne kogus 0,021 grammi ja keskmine kogus kümnele inimesele 0,21 grammi. Seega käitles R. Olu narkootilisi ja psühhotroopseid aineid koguses, millest saaks joobe keskmiselt 17 514 inimest. Seega on R. Olu poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus suur ehk see ületab suure koguse piiri

§ 184lg 1 tähenduses.

21. Eelnevast tulenevalt on tuvastatud, et R. Olu käitles narkootilisi aineid kaks korda ehk tema tegu vastab

§ 184lg 2 p 2 objektiivse süüteokoosseisu tunnustele.

22. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel kavatsetusega. Tuvastatud puhta aine kogusest piisanuks 17 514 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks. Kohtu hinnangul on välistatud, et isik, kes on eelnevalt 7 aastat narkootilisi aineid tarvitanud, ei tea, et käitleb suures koguses narkootilist ainet. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus R. Olu süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi.

23. R. Olule heidetakse ette ka

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Objektiivsest küljest eeldab seega süüteokoosseis 7 1-25-1126 tegu – mootorsõiduki juhtimist ja isikult erilist isikutunnust, s.o joobeseisundit. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 1 järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis.

1. Kohtu hinnangul on vastuvaidlematult tõendatud, et R. Olu juhtis
2. mail 2024 kella 19.07 ajal Tallinnas, Nõmme tee 2 juures suunaga Tihase tänava poole mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX.
3. R. Olu ei eita sõiduki juhtimist. Tema ütluste kohaselt oli ta narkootikume tarvitanud eelneval õhtul, ööl. Hommikupoole läks magama, magas päris pikalt ja seetõttu arvas, et on kaine (tl 210 pöördel – 218 pöördel).
4. KrMS § 2911 kohaselt võttis kohus vastu tunnistaja politseiametniku K.V ütlused. Tema ütluste kohaselt oli ta tööl koos T.Hga. Nõmme tee 2 juures toimus joobes juhtide kontroll, tavapärases järjekorras puhutati kõiki sõidukijuhte, kes sealt läbi sõitsid. Operatsiooni käigus peeti kinni sõiduk Audi A6 registreerimismärgiga XXX. Sõiduk tuli Kristiine keskuse poolt mööda Nõmme teed Tihase tänava poole. Sõidukis oli vaid juht, kelleks osutus R. Olu. Tunnistaja palus sõidukijuhil sõita tee pealt ära natuke eemale. Tunnistaja küsimusele, kas juht on tarvitanud keelatud aineid, vastas juht eitavalt. Pärast isiku ja sõiduki läbivaatust viidi juht ITK-sse ekspertiisi uriiniproovi andma. Sündmuse kohta on olemas vormikaamera salvestis (tl 15-17).
5. Politseinike tegevus ja R. Olu poolt sõiduki juhtimine nähtuvad politseiametnike vormikaamerate salvestistelt, mille kohta on koostatud ka asitõendi vaatlusprotokoll. Salvestistelt on tuvastatav, et kontrolliks peatatud sõidukit Audi A6 juhib R. Olu. Tal palutakse puhuda alkomeetrisse, joobeseisundi kontrolliks palutakse teha erinevaid harjutusi ning talle tehakse ka narkotest. Kiirtest näitab positiivset tulemust kokaiinile ja bensodiasepaamile. Isik viiakse ITK-sse uriiniproovi võtmiseks ja terviseseisundi kontrollimiseks. R. Olu teeb haiglatöötajate juhendamisel harjutusi terviseseisundi tuvastamiseks ning joobeseisundi dokumentide vormistamiseks (tl 18-24).
6. Seega on süüdistatava ja tunnistaja ütlustega ning salvestiselt nähtuga kinnitust leidnud, et R. Olu juhtis
7. mail 2024 kella 19.07 ajal Tallinnas, Nõmme tee 2 juures suunaga Tihase tänava poole mootorsõidukit.
8. Samuti on tuvastatud, et R. Olu oli süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtides narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitult joobeseisundis.
9. Vastava seisundi esinemist tõendavad kohtu arvates järgmised tõendid. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrolliti esmalt narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemist süüdistatava organismis
10. mail 2024 kell 19.12 indikaatorvahendiga, millest nähtub, et see andis positiivse tulemuse, reageerides kokaiinile ja bensodiasepiinile. Samuti on menetleja joobeseisundile viitavate tunnustena välja toonud tasakaaluhäired, värisemise, suu kuivuse, suurenenud uudishimu ja jutukuse. Silmad olid märjad ja läikivad, sidekestad punetasid, pupillid olid ahenenud (tl 30). 8 1-25-1126
11. Ka kohtuekspert-arst-toksikoloogi hinnangul esines R. Olul
12. mail 2024 narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove tulenevalt kliinilisest leiust ja uriinist leitud ainetest. Muu hulgas nähtub sellest, et süüdistatava uriinist leiti kokaiini, diasepaami, nordasepaami; samuti esinesid isikul joobe kliinilised sümptomid tasakaaluhäired, värisemine, suu kuivus, suurenenud uudishimu ja jutukus (tl 30-36).
13. Süüdistatav R. Olu tunnistas kohtus, et viimasel ajal tarvitab kokaiini koos diasepaamiga. Varem tarvitas kokaiini koos alkoholiga pidudel, kuid alkoholi joomise lõpetas juba kaks ja pool aastat tagasi ära. Kuna kokaiin tekitab ärevust, siis kasutab diasepaami ärevuse leevendamiseks. Viimasel ajal tarvitab mitu korda nädalas, vahest isegi igapäevaselt kuni 2 grammi kokaiini päevas ja pisut diasepaami. Arsti ettekirjutust narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamiseks ei ole, aineid hangib Telegrami grupist (tl 210 pöördel – 218 pöördel).
14. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) II nimekirja, diasepaam, nordasepaam IV nimekirja.
15. R. Olule omistatud süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisutunnusena ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis ning vähemalt möönma seda. R. Olu tarvitas teadlikult narkootilisi, psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid ja juhtis ka pärast seda mootorsõidukit. Seda, et ta teadlikult tarvitas keelatud aineid, nähtub tema poolt kohtus antud ütlustest, mida kohus on otsuses juba käsitlenud. Süüdistatava sõnul tarvitas ta kokaiini esimest korda 7 aastat tagasi ja viimasel ajal tarvitab ta seda isegi igapäevaselt. Seega ei olnud narkootiliste ainete tarvitamine ja nende toime R. Olule võõras. Kohus leiab, et erinevate keelatud ainete tarvitamisel pidi isik vähemalt möönma, et võib viibida jätkuvalt nende mõju all. Seega on kohtu hinnangul tegu toime pandud tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega. Seega vastab tegu

§ 424lg 1 süüteokoosseisu tunnustele.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 35. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et R. Olu poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning R. Olu tuleb süüdi mõista

§ 424lg 1 järgi.

Karistus 36.

§ 184lg 2 p 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 37. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et narkootilise aine kogus, mida süüdistatav süüdistuse kohaselt käitles, s.o vähemalt 1138,29 grammi puhast kokaiini ja 0,048 grammi 9 1-25-1126 diasepaami, oli väga suur kogus

§ 184

süüteokoosseisu tähenduses, ning seetõttu võib seda pidada koguseks, mis kahjustaks tervikuna rahvatervist suures ulatuses – sellest piisanuks 17 514 inimesele joobe tekitamiseks. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. 38. Erinevalt kaitsjast nõustub kohus prokuröriga, et R. Olu käitumises esineb karistust raskendava asjaoluna omakasu motiiv

§ 58p 1 tähenduses.

Kaitsja seisukohalt ei saa karistuse mõistmisel arvestada raskendava asjaoluna omakasu motiivi, kuivõrd tõendeid narkootilise aine müümises R. Olu poolt kohtule esitatud ei ole. 39. Riigikohus selgitas asjas nr 3-1-1-114-13 (kus samuti süüdistust narkootilise aine edasiandmises süüdistatavale esitatud ei olnud), et omakasu motiivi arvestamine oleks

§-s 59 sätestatud karistust kergendava ja raskendava asjaolu korduva arvestamise keelu kohaselt välistatud juhul, kui seda oleks seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnusena. Praegusel juhul see nii ei ole – R. Olule inkrimineeritud süüteokoosseis omakasu motiivi ei hõlma, mistõttu ei ole takistusi selle arvestamiseks karistuse mõistmisel. Riigikohus on osundatud lahendis veel leidnud, et omakasu motiiv iseloomustab toimepanija soovi saada mistahes ainelist kasu. Seega tuleb kohtul omakasu motiivi kui karistust raskendava asjaolu arvestamiseks tuvastada, et süüdistatava tegevuse ajendiks (sõltumata sellest, kas see tegelikkuses ka realiseerus) oli ainelise kasu saamine.

1. Kohtu hinnangul on tõendatud et R. Olult leiti ja võeti ära narkootilist ainet väga suures koguses. Tegemist on kogusega, mis ületab narkootilise aine suure koguse piirmäära enam kui 1750-kordselt, sellest piisanuks 17 514 inimesele joobe tekitamiseks. Ilmselgelt ei ole taoliste koguste ning erinevate ainete käitlemine seletatav nende hankimisega enda tarbeks. Sellele viitavad ka hotellitoast leitud narkootiliste ainete käitlemisvahendid, nt vaakumpakendaja, digitaalkaalud, minigrip kilekotid, kuid ka juba väiksemateks kogusteks pakendatud kokaiinipakid.
2. Lisaks sellele märgib kohus, et kuigi kinnipidamise hetkel R. Olu töötas, siis töötamise registri andmetel ei töötanud R. Olu alates
3. a juulist kuni
4. a augustini ehk üle aasta (tl 138-149). Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli
5. aastal R. Olu deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 43 482 eurot,
6. aastal 22 168 eurot ja
7. aastal 8078 eurot (tl 137). Seega näitavad esitatud andmed, et tema legaalne sissetulek on aasta-aastalt kahanenud. Lähtudes R. Olu käideldud narkootilise aine kogusest ning tema ametliku sissetuleku suurusest, MTA
8. aasta andmete järgi on ca 673 eurot kuus, ei ole usutav, et R. Olul endal oleksid olemas olnud sellised rahalised vahendid, et muretseda sellises koguses narkootilist ainet edasimüügiks (tl 146).
9. Kohtu hinnangul ei ole usutavad R. Olu selgitused selle kohta, et ta leidis sellises suures koguses narkootilise aine juhuslikult metsast. Eluliselt ei ole usutav, et sellises väärtuses (1 kilo kokaiini keskmine hulgihind on 60 000 eurot, tl 146) narkootilist ainet peidetakse metsa moel, et sellele on ligipääs igal möödujal.
10. Hinnates tuvastatud asjaolusid kogumis on kohus veendunud, et just läbi narkootiliste ainete käitlemise ongi R. Olu endale lisasissetulekut teeninud ja seetõttu peab kohus põhjendatuks ka omakasu motiivi esinemist karistust raskendava asjaoluna. 10 1-25-1126
11. Kuigi süüdistatavat ei ole varem karistatud narkootilise aine käitlemise eest, siis praegu on esitatud talle süüdistus korduvas narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

R. Olu näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale vangistuse 8 aastat. 45. Kaitsja poolt kohtuvaidlustes märgitule, et samalaadsetes kuritegudes on prokuratuur pidanud võimalikuks karistada isikud oluliselt leebemalt või menetlus üldse lõpetada, märgib kohus, et sõltumata prokuratuuri seisukohtadest, on karistusliigi ja -määra valik konkreetse süüasja raames kohtu diskretsiooniõigus. Kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst

§ 56

lg 1 ls 1 tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Varem tehtud kohtulahendid karistuspraktika kohta ei ole üks-ühele kohaldatavad, liiatigi ei ole teised lahendid kohtu jaoks karistuse mõistmisel siduvad. Kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, hinnates üheaegselt nii konkreetse kriminaalasja asjaolusid, isiku süüd, samuti pidades silmas karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. 46.

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. R. Olu süü suurust hinnates võtab kohus arvesse, et ta pani teo toime õhtusel ajal, s.o ajal, mil liiklustihedus on väiksem ja seega võimalik oht kaasliiklejatele väiksem. Samas sõideti Nõmme teel, kus liiklus on ka õhtusel ajal tihedam kui mõnel väiksel kõrvalteel. Seega ei ole tegemist asjaoludega, mis mõistetava karistuse määra oluliselt ühele või teisele poole kallutaks. Isik, teades, et ta on eelnevalt narkootikume tarvitanud ja asub siis sõidukit juhtima, näitab see selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. 47. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust raskendavat asjaolu. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus R. Olule karistuse alla sanktsiooni keskmise määra, s.o vangistuse pikkusega 1 aasta. 13.

§ 63

lg 2 sätestab, et kui tegemist on mitme teoga, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja isikut ei ole nendest ühegi teo eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus

§ 64lg 1 järgi.

Narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mootorsõiduki juhtimine

§ 424lg 1 järgi moodustavad antud juhul kuritegude reaalkogumi.

Kuna eelpool märgitud kuritegude puhul on rünnatud erinevaid õigushüvesid, siis ei pea kohus põhjendatuks kohaldada süüdistatavale soodsaimat karistuse liitmise viisi, s.o lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, vaid kohus kohaldab raskemat karistuse liitmise viisi, s.o raskema üksikkaristuse suurendamist. Seega suurendab kohus

§ 64lg 1 alusel üksikkaristusest raskemat ning mõistab R.

Olule liitkaristuseks 9 aasta pikkuse vangistuse.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmist lugeda alates R. Olu kahtlustatavana kinnipidamisest

1. septembril
2. Menetluskulud 11 1-25-1126
3. Kriminaalmenetluses tekkinud kulud on narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN00847-01 tegemise kulu 268 eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01518-01 tegemise kulu 268 eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 25E-AN00102-01 tegemise kulu 134 eurot, DNAekspertiisi nr 24E-GE00926-01 tegemise kulu 7140 eurot, R. Olul joobeseisundi tuvastamise kulu 124 eurot. Esimese astme kuriteoga kaasnev sundraha on 2215 eurot.
4. Vastuseks kaitsja taotlusele jätta pool DNA-ekspertiisi tasust riigi kanda, kuna süüdistatav tunnistas narkootilise aine omamist ja seetõttu puudus vajadus kõigilt äravõetud esemetelt DNA jälgede tuvastamiseks, märgib kohus järgmist. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajaduses lähtudes menetleja määruse alusel. Seega määratakse ekspertiis üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteoasjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo 07.12.2012 määrus kriminaalasjas nr 3-11-120-12).
5. Kohus on seisukohal, et teostatud DNA-ekspertiisi läbiviimine oli tingitud süüdistatava süülisest tegevusest. Samuti oli ekspertiis kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid. Kuna DNA-ekspertiisi tulemused toetavad R. Olu süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnevalt nimetatud ekspertiisi kulud jätta täies ulatuses süüdistatava kanda.
6. Kohus leiab, et süüdistatavalt tuleb KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista sundraha, joobeseisundi tuvastamise kulu, DNA-ekspertiisi ning narkootilise aine ekspertiisi tegemisega seotud kulu, s.o kokku 10 149 eurot. Võttes arvesse süüdistatava varasemat sissetulekut (Maksu- ja Tolliameti teatis tl 137) ja vangistusega seotud võimalikke majanduslikke raskusi, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, et R. Olu peab tasuma menetluskulud 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 845,75 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Asitõendid 12 1-25-1126
7. Ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine (asub EKEI keemiaosakonnas) tuleb konfiskeerida

§ 83

lg 4 ja § 191 alusel, sest tegemist on keelatud ainega, mille konfiskeerimine on seaduse kohaselt kohustuslik ning jätta see NPALS § 7 lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

1. Narkootilise aine käitlemisvahendid: soonkinnisega kilekotid, valget värvi paberkott, klaaspudel kirjega „Diazepam suukaudsed tilgad“, kaks plastikkarpi kaanega, kilepakendid, pruuni teibiga ületõmmatud kilepakendid, musta värvi spordikott, milles 1 paar halli värvi Tamrex töökindaid, 1 paar musta värvi sokke, kilepakend paberkäteräti lehtedega, vaibanuga, vaakumpakendaja koos juhtmega, digitaalkaalud, kaanega plastkarp, pruuni värvi teibi rull, pappkarp vaakumkiledega, käärid, kaalupomm, lusikas, musta värvi markerid, pastakas, soonkinnisega kilekott, punase käepidemega tööriist, paberräti lehed, kummid, pappkarp (asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Tegemist on olemuslikult väheväärtuslike esemetega ja nende säilitamine pärast otsuse jõustumist ei ole otstarbekas.
2. K.Ki myTU Mobile Banking pangakaart nr xxxxxxx ja R.Ti N26 pangakaart nr xxxxxxx (asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.
3. Raigo Olu mobiiltelefoni Apple iPhone 14 Pro failid (koopia- ja raportfailid, andmestik, fotod) asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kustutamise teel pärast kohtuotsuse jõustumist.
4. DVD- ja CD-plaadid tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Aulike Salo kohtunik Marika Noormets rahvakohtunik Oksana Remsel rahvakohtunik 13