Obsah (8)

§ 173§ 492§ 101§ 108§ 115§ 103§ 127§ 132

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-9367 Tsiviilasi ERGO Insurance SE a

§ 173

ja

§ 492lg 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu. Seega tuleb esitatud avaldus lahendada hagita menetluses. Ts

MS § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 614 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisteks avaldaja ja puudutatud isik. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud, millest tulenevalt rahuldab kohus avalduse. Kohus põhjendab kohtulahendit järgmiselt.
2. Esmalt tuvastab kohus, kas avaldaja kui kindlustusandja on õigustatud isik kahjunõude esitamiseks.
3. Avalduse kohaselt toimus 02.05.2024 kahjujuhtum, mille käigus sai kahjustada korter aadressil xxx, Tallinn. Avaldaja selgitab, et kahju põhjuseks oli katuse leke. Elamu aadressiga Punane 19, Tallinn korteriomanikud on loonud korteriühistu (Tallinn, Punane tn 19 korteriühistu), mille eesmärgiks on mh kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont.
4. Korteriomandi asukohaga xxx, Tallinn omanikuks on S S, kes on sõlminud avaldajaga kodukindlustuslepingu nr XXX/3 (dtl 7 jj). Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx, Tallinn. Avaldaja kui kindlustusandja on kindlustuslepingu alusel 27.05.2024 hüvitanud kahjustada saanud xxx, Tallinn korteriomanikule S Sle tekkinud kahju kokku 555 eurot (dtl 10). 10.

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. 2 2-25-9367

1. Kuivõrd avaldaja ERGO Insurance SE kindlustusandjana on hüvitanud kahjustada saanud korteri omanikule kui kindlustusvõtjale (S Sle) tekkinud kahju, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale. Seega on avaldajale üle läinud kindlustusvõtja nõue 555 euro ulatuses.
2. Järgnevalt tuvastab kohus, kas avaldaja kahjunõude eeldused on täidetud, st kohustuse rikkumine, kahju tekkimine, põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ning vastutus.
3. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada

§ 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist

§ 108

alusel ja kahju hüvitamist

§ 115lg 1 alusel.

14.

§ 115

lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 15. Kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt kahju tekitajalt (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): - teine pool on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); - teine pool vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1,

§ 103

lg 1); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Vastavalt eeltoodule tuleb kohtul kontrollida, kas eeltoodud punktis nimetatud kahjunõude eeldused on täidetud.
2. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 12 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. Elamu aadressiga Punane 19, Tallinn korteriomanikud on loonud korteriühistu (Tallinn, Punane tn 19 korteriühistu), mille eesmärgiks on mh kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont (KrtS § 35 lg 2 p 1).
3. . Riigikohus on asjas nr 2-19-9500 asunud seisukohale, et korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest kahju, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, saab nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel (vt 2-18-13649/57, p 18). Juhul kui esineb mingi kahju põhjustanud mõjutus, mis lähtus kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik alati esitada KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Sellist liiki vastutuse tekkimiseks piisab sellest, et kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju.
4. Puudutatud isikuks on Tallinn, Punane tn 19 korteriühistu, mis majandab elamut aadressil Punane 19, Tallinn, kus asub ka kannatanu korter nr xxx, mis sai kahju katuselekke tõttu. Eeltoodust tulenevalt on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh katuse korrashoid. Kuivõrd katuse korrashoid on korteriühistu mõjusfääris ning katus lekkis ilma välise jõu rakendumiseta, saab eeldada, et puudutatud isik ei ole täitnud oma seaduslikku kohustust ja vastutab kahju tekitamise eest korteri nr xxx omanikule. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse 3 2-25-9367 seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel katuse veeleke tekkis ja vesi korterit nr xxx kahjustas.
5. Avalduse kohaselt selgus 08.05.2024 teostatud ülevaatusest (dtl 5-6; dtl 24-28), et kahjustada sai korteriomandi xxx, Tallinn: vannitoa sein ja lagi ning rõdu lagi. Kahju ülevaatuse aruandes on kahju ülevaatuse käigus tehtud fotod (dtl 11-12; dtl 29-34; dtl 37-43), mis tõendavad, et korteri nr xxx siseviimistlus sai kahjujuhtumi tagajärjel kahjustada. 21.

§ 127

lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 22. Avaldaja on tõendanud, et korteriomand xxx, Tallinn sai kahju (kahjustunud vannitoa seinad ja lagi ning rõdu lagi) (dtl 5-6). Seega tuleb kahju hüvitada tekkinud ulatuses (

§ 127lg 2).

Puudutatud isikule pidi olema kahju tekkimine ettenähtav, st et veelekke korral võib vesi tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (

§ 127lg 3).

1. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17312, p 18). Põhjuslik seos ei pea

§ 127lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t.

tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. 24. Kuivõrd puudutatud isik ei hoidnud ära veelekke tekkimist (rikkumine) ja kindlustatud korteri omanikul tekkis kahju (korterile tekkinud veekahjustused; dtl 5-6; dtl 24-28), esineb rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kui veeavariid elamus aadressiga Punane 19, Tallinn ei oleks esinenud, ei oleks ka korter xxx, Tallinn kahjustada saanud. 25.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab kaasomanik sõltumata süüst. Kahju tekitaja ei vastuta

§ 103

lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud puudutatud isiku vastutust välistavaid asjaolusid. 26. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§ 132sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11.

mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

§ 132

lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.

§ 132

lg 1 esimese lause kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

1. Avaldaja esindaja teostas 08.05.2024 kahjustada saanud korteri xxx, Tallinn ülevaatuse ning koostas ülevaatuse aruande, mille kohaselt sai kannatanu korteris kahjustada: vannitoa sein 4 2-25-9367 ja lagi ning rõdu lagi. xxx OÜ tegi 09.05.2024 korteri xxx, Tallinn remondiks hinnapakkumise 1079,46 eurot (dtl 44).
2. Avaldaja hüvitas 27.05.2024 kindlustusvõtjale kahju vähendatud ulatuses ehk 555 eurot (dtl 10). Kohtu hinnangul on avaldaja kahjunõue 555 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades asjaoluga, et kohus rahuldab avalduse, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
4. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
5. Avaldaja on ühes avaldusega esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot. Avaldus vastab TsMS § 176 lg 1 ja 5 nõuetele.
6. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
7. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.
8. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 144 p 2 5 2-25-9367 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste postikulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kuluks tõendi saamise kulud, mh tõlkekulud.
10. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb hagejal kostjale hüvitada – tegemist on vältimatu kuluga. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu 50 eurot. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
11. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 6