Obsah (8)

§ 412§ 321§ 314§ 408§ 404§ 426§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 29.08.2025 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-10552 Tsiviilasi Bondora AS hagi R T vastu võlgnevuse

§ 412lg 3 ja 4 sätestatud korras.

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on Bondora AS hagi R T vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2. Hagiavalduse esitas ning hagejat esindas algselt volituse alusel E A. Kohtukutse 28.08.2025 toimuva istungi kohta võttis vastu hageja esindajana E A 27.05.2025 AET kaudu isiklikult. E A teatas kohtule 14.07.2025, et tema ja õigusbüroo xxx ei esinda enam hagejat. E A palus enda esindusõigus lõpetada ning teha tsiviilasi nähtavaks AS-le Bondora ja tema uuele esindajale vandeadvokaat Keijo Lindebergile. Kohtutoimikust nähtuvalt tegi kohus kõik menetlusdokumendid, sh kohtukutse nähtavaks vandeadvokaat Keijo Lindebergile 15.07.
3. 1
4. Kumbki pool 28.08.2025 kell 14.00 määratud istungile ei ilmunud. Pooled ei teatanud kohtule kohtuistungile mitteilmumata jätmise põhjustest.
5. Kohus on seisukohal, et hageja lepinguline esindaja Keijo Lindeberg on kohtuistungi toimumise ajast teadlik. Eelmine esindaja on kinnitanud kohtukutse kätte saamist isklikult AET kaudu 27.05.
6. Kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Mitme esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist (

§ 321lg 1).

Riigikohus on märkinud, et esindaja, kellele kohtukutse toimetati kätte isiklikult allkirja vastu või kohtuistungil, vahetumine menetluses ei anna alust väita, et esindajale ei ole kutset isiklikult üle antud (vt RKTkm 3-2-191-10, p 19). Seega ei muutu varasemad kättetoimetamised esindaja volituse lppemise tõttu olematuks. Vastavalt tuleb kohtukutse lugeda kättetoiemetatuks ka uuele esindajale. 5. Samuti oli kostja teadlik toimuvast kohtuistungist. Kohus toimetas kostjale kohtukutse kätte

§ 314¹ lg 2 alusel.

6. Pooli on kohtuistungile mitteilmumise tagajärgedest hoiatatud (dtl 220-223).

§ 408

kohaselt, kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus: 1) lahendada asja sisuliselt; 2) jätta hagi läbi vaatamata; 3) menetluse peatada või 4) lükata asja arutamise edasi. 7. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta

§ 408lg p 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus on seisukohal, et hagi läbi vaatamata jätmise välistused puuduvad. Hageja oli kohtule esitatud hagiavalduses nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kuivõrd hagihind on 5764,38 eurot (millest 5271,09 eurot põhivõlg), siis ei saanud käesolevat tsiviilasja lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt

§ 404lg 1 ning kohus määras asja arutamisele kohtuistungile.

Kostja selgesõnalist nõusolekut asja kirjalikus menetluseks menetlemiseks kohtul ei ole. Seega ei oma maakohtu hinnangul asjas tähtsust asjaolu, et hageja oli algselt nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Asja ei ole võimalik hagihinna suuruse tõttu menetleda kirjalikus menetluses. 8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

§ 408p 2 eeldused on täidetud ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

9.

§ 426

lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seega ei saa hageja õigused olla käesoleva määruse tegemisega ebamõistlikult rikutud. 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine

§ 168

lg-tes 3-5 sätestatud asjaolusid ning tulenevalt sellest tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostjal menetluskulud puuduvad, siis ei ole vaja kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. 11. Vastavalt

§-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 12.

§ 412

lg 3 ja 4 kohaselt kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse 2 taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3