lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: W.C , ik: xxx, elukoht: xxx. Kontakt e-post: xxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta W.C kaebus Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapteni K. P. 18.01.2024 otsusele nr 2315,23,008912 W.C karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapteni K. P. 18.01.2024 otsus nr 2315,23,008912 W.C karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.
sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul oma juhiloa loovutama Transpordiametile. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 22.02.2024. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 25.03.2024. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 26.03.2024. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapteni K. P. 18.01.2024 otsusega nr 2315,23,008912 karistati W.C-d
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 27.12.2023 kella 20.19 ajal juhtis Tähesaju tee 1, Tallinn, Harju maakonnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 3 keeldu ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse Palun muuta minu karistus, sellepärast et, ma ei saa tööl käia ilma juhtimisõiguseta. Muidu jääb minu perekond ilma rahata ja elukoha eest vaja maksta, sest on vaja liikuda autoga tööle ja ilma juhtimisõiguseta tööle mul ei ole võimalik saada. Võimaldage mulle palun teine karistus (rahatrahv, programmid, ühiskondlik kasulik töö), mis minu juhtimisõiguse jääksid kehtivaks. 24.01.2024 täiendas menetlusalune isik kaebust lausega: Kohtus mina ei soovi ise olla ja tahan otsuse saada e-postile. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebuses Harju Maakohtule palub W.C muuta tema suhtes kohaldatud karistust ning mõista uus karistus (nt rahatrahv, sotsiaalprogramm või üldkasuliku tööd). Kaebuses viitab W.C juhtimisõiguse vältimatule vajadusele tööülesannete täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohtuväline menetleja seisukohale, et W.C süüteo toimepanemise üle vaidlust ei ole. Kohtuväline menetleja, tutvunud W.C kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et kaebaja on toime pannud temale inkrimineeritud
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo ning alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0068, mis omas kehtivat taatlustunnistus nr TTRC-23/00100. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on mõõtmist teostanud pädeva mõõtja koolituse läbinud A. L., järgides mõõtmisel mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmisemõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav. Seega on käesolevas asjas tõendatud süüteo objektiivne koosseis, mis seisnes selles, et W.C juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus on 0,81 mg/l+/- 0,07 mg/l). KarS § 12 lg 3 sätte kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused tahtlus või ettevaatamatus. W.C ei ole enda poolt kirja pandud ütlustes selgitanud alkoholipiirmäära ületavas seisundis sõiduki juhtimise põhjust. Kohtuväline menetleja peab oluliseks märkida, et tegemist ei ole alkoholi jääkidega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas 2 õhtus jääb 0,10-0,15 piiri lähedale, kus inimene ei pruugi koheselt enda tervislikust seisundist koheselt aru saada. Tuvastatud määr on õigusnormis sätestatud ülemmäär, millest tulenevalt pidi menetlusalune isik olema kahtlemata teadlik talle kui juhile keelatud seisundist ning see ei saanud talle märkamatuks jääda. Seega leiab kohtuväline menetleja, et tegu oli toime pandud kavatsetult ja eesmärgipäraselt. Kaebaja viitab kaebuses alternatiivsetele karistustele, s.h. programmile. Kohtuväline menetleja peab oluliseks märkida, et otsuse sotsiaalprogrammi suunamise osas teeb politsei ning vastavalt väljakujunenud praktikale ja programmi läbiviivalt asutuselt saadud juhistele, võib programmi suunata
kohase väärteoteo toime pannud isikud, kes muuhulgas ei ole karistatud enamohtlike liiklusalaste väärtegude eest või kriminaalkorras liikluskuriteo eest. Karistusandmete kohaselt omab kaebaja ühte kehtivat karistust enamohtliku ja raske liiklusalase väärteotoimepanemise eest, s.o
Eeltoodust tulenevalt jõudis kohtuväline menetleja järeldusele, et kaebaja ei ole sobilik rehabilitatsiooniprogrammi ,,Korralik juht“ suunamiseks. Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata, et tulenevalt VTMS § 132 p-st 2 võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Üldkasuliku töö tundide kohaldamine näeb ette eelkõige kohtu poolt vabadusekaotusliku karistuse ehk aresti mõistmist, mida saab vastavalt KarS § 69 lg-le 1 asendada üldkasuliku töö tundidega. Eeltoodust lähtuvalt on üldkasuliku töö tundide karistusena kohaldamine käesoleval juhul välistatud, kuivõrd see raskendaks kaebuse esitaja olukorda. Kaebuses viitab W.C juhtimisõiguse vältimatule vajadusele tööülesannete täitmiseks. Nimetatu aga ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmiseks. KarS § 481 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesoleva ajani ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal on tuvastatud liikumispuue. Kohtuväline menetleja ei pea usutavaks, et mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkus ei olnud menetlusalusele isikule teada väärteo toimepanemise ajal. Teadmine juhtimisõiguse säilimise olulisusest oleks pidanud olema, kuid ei olnud talle takistuseks väärteo toimepanemisel. Juht peab ennekõike ise tegema kõik enesest oleneva, et tema senine mugav elulaad tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks. Märkimist vääriv on asjaolu, et juhtimisõigus ei ole sünnipärane õigus, seda ei ole kõigil isikutel, vaid ainult nendel, kelledele see on omistatud. Kui isikule on juhtimisõigus eluliselt niivõrd olulise tähtsusega, nagu kaebaja on kaebuses märkinud, siis käitub isik juhina liikluses viisil, mis välistab teiste liiklejate ja nende vara ohustamise ja juhtimisõigusest ilma jäämise. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et Maksu-ja Tolliameti töötamise inforegistri andmete kohaselt kaebuse esitaja hetkel ei tööta ning viimane töösuhe oli lõpetatud 05.12.2023.a. Kaebuse esitamisel ei ole W.C esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tööülesannetest tuleneva juhtimisõiguse omamise vajadust. Seega leiab kohtuväline menetleja, et tegemist on paljasõnalise ja tõendamata väitega. Transpordiameti liiklusregistri päringu vastuselt nähtuvalt omistas kaebaja juhtimisõiguse 23.08.2022.a ning juhiluba kehtib kuni 22.08.2024.a, mis tähendab, et kaebuse esitaja on esmase juhiloa omaja. On üldteada, et mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla rasked tagajärjed. Seetõttu ei antagi mootorsõiduki juhtimise õigust niisama, vaid tegemist on meetmega kontrollimaks, et isik on oma teadmistelt, oskustelt ja suhtumiselt sobiv mootorsõidukit juhtima. Isiku puhul, kes on lühikese ajavahemiku jooksul jõudnud liikluses mootorsõiduki juhina osaledes, toime panna mitu liiklusalast ja enamohtlikku väärtegu, selline kindlus ilmselgelt puudub. Esmast juhtimisõigust omav juht peab mootorsõidukiga liikluses osaledes olema eriti ettevaatlik, kuna tal võib seoses vähese sõidukogemisega ohtlikke vigu rohkem ette tulla, kui isiku puhul, kes omab juba pikaajalist mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti ei saa mööda vaadata asjaolust, et juhtides mootorsõidukit niivõrd suure alkoholisisaldusega organismis näitab isiku suhtumist liiklusnõuetesse ja õiguskorda. 3 Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele nr 3-11-59-15 p-le 15, milles on kolleegium asunud seisukohale, et kui isik juhib sõidukit alkoholi piirmäära ületades esimest korda, saab sarnast rikkumist tulevikus pidada piisavalt tõenäoliseks juhul, kui rikkuja süü on suur: nt kui isik ületab piirmäära oluliselt, eksib muudegi liiklusnõuete vastu või suhtub toimepandud teosse hoolimatult. Väärteotoimikust nähtub, et W.C väljahingatavas õhus oli tuvastatud
Kohtuväline menetleja peab oluliseks rõhutada, et üksnes 0,01 mg/l võrra suurema määra olemasolul olnuks tegemist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemisega. Sellest tulenevalt hindab kohtuväline menetleja kaebuse esitaja süüd keskmisest suuremana ning peab sarnase rikkumise toimepanemist tulevikus piisavalt tõenäoliseks. W.C suurele süüle vaatamata kohaldas kohtuväline menetleja põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmises määras. Kohtuvälise menetleja seisukohalt kõnealuse karistuse kohaldamine on samuti tingitud vajadusest mõjutada isikut edaspidi hoiduma rikkumiste toimepanemisest ning arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega. Õiguskorra huvidest lähtuvalt ei ole karistuse eesmärk anda isikule võimalus valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Karistus oma olemuselt ei peagi olema menetlusalusele isikule mugav kanda.
lg 3 p 1 lubab kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist alates 3 kuust kuni 9 kuuni. Seega on seadusandja sellise iseloomuga süütegu pidanud niivõrd ohtlikuks, et on kehtestanud juhtimisõiguse äravõtmise sellise teo eest nii põhi- kui ka lisakaristusena. Seejuures on seadusandja näinud juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise ette ka
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning seda nii põhikaristuse kui ka lisakaristusena, mis viitab sellele, et seadusandja jaoks on juhi ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vahemikus 0,10 mg kuni 0,24 mg sedavõrd liiklusohtu põhjustav, et ka sellises juhile keelatud seisundis juhid saab liiklusest kõrvaldada. Eeltoodust lähtuvalt võib asuda seisukohale, et kõnealune rikkumine on enamohtlik süütegu ning sellele tuleb reageerida rangelt. Lisaks eeltoodule kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et teiste liiklejate teadmine sellest, et liiklust ohustavad juhid kõrvaldatakse nende ohtliku käitumise tõttu liiklusest, annab või loob ka neile turvatunde. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab eri- ja üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisega ning on kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätestatuga. Seega palub kohtuväline menetleja auväärt kohtul jätta VTMS § 132 lg 1 alusel kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Kaebuse esitaja on kohtule saadetud kirjas märkinud, et kaebaja ei soovi kohtuistungist osa võtta, millest saab järeldada, et ta on nõus asja kirjaliku menetlusega. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse 4 määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.
Kuigi kohtule esitatud kaebuses süüteokoosseisu ja süüteo toimepanemist ning kvalifikatsiooni ei vaidlustata, peab kohus kaebuse lahendamisel otsustama ka seda kas süütegu on toime pandud, kas süüteo on toime pannud menetlusalune isik ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 27.12.2023 kell 20.29 kuni 20.33 W.C seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0068, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC-23/00100). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,81 mg ja 0,83 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,07 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,74 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja A. L., kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatava õhu kohta mitte vähem kui 0,74 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt kinni kell 20.19 ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,74 mg/l. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,74 mg/l, mis on vaid 0,01 mg/l vähem kui kriminaalse joobe määr, siis teadis menetlusalune isik kohtu arvates täiesti kindlalt oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Arvestades alkoholisisalduse kõrget taset menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus pidi alkoholi tarvitamine olema pikaajalisem ning see ei saanud toimuda menetlusaluse isiku teadmata. Menetlusaluse isik ei ole alkoholi tarvitamise kohta ütlusi andnud ega oma kaebuses seda selgitanud. Samas tuvastatud joobe suurus viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult, olles teadlik sõiduki juhtimisele eelnenud ohtrast alkoholi tarvitamisest ja juhile keelatud seisundist, s.o menetlusalune isik tegutses eesmärgipäraselt ja teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu ka saabub ning seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 nõudeid ja pani toime
5 Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida ta ise ka vaidlustanud ei ole. Kuivõrd menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tema sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,74 mg/l, siis on tegemist väärteoga
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten K. P., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Vastavalt
lg 2 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule väärteo eest määranud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise
Nagu ülalpool juba märgitud, on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,74 mg/l. Selline määr on
S § 424 lg 1 ettenähtud kuriteoga, mistõttu süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
Hinnates W.C süü suurust talle
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust mõõdetavate suuruste puhul hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,74 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu, mis on ülemmäär, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü ei ole mitte ainult üle keskmise, vaid on maksimaalne, sest suurema süü korral oleks tegemist kuriteoga. Nagu kohus juba 6 eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud tahtlikult. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kuivõrd tuvastatud joove oli mõõdetud
lg 2 ülemmääras, pidi menetlusalune isik aru saama, et ta ei olnud kaine, seega näitab liiklusesse asumine menetlusaluse isiku vastutustundetut käitumist ning sellisel juhul on süü hinnatav üle keskmise määra. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole ning neid ei tuvastanud ka kohus. Menetlusalune isik palub oma kaebuses muuta temale määratud karistusliiki (asendada rahatrahvi, programmide või ühiskondlik kasuliku tööga) ehk palub juhtimisõiguse alles jätta, kuna ta ei saa käia tööl ilma juhtimisõiguseta, mistõttu jääks tema perekond ilma rahata ja ta ei saaks oma elukoha eest maksta. Puutuvalt kaebuse väitesse töökoha kaotamise kohta peab kohus vajalikuks viidata sellele, et 27.12.2023 koostatud väärteoprotokolli kohaselt W.C ei tööta, millised andmed on kantud protokolli menetlusaluse isiku enda avaldatud andmete põhjal ning Töötamise registri kohaselt tema viimane töösuhe lõpetati 05.12.
lg 1 järgi ehk 01.07.2023 on ta toime pannud liiklusnõuete rikkumise, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus ehk liiklusõnnetuse põhjustamise. Seega on menetlusalune isik suutnud esmase juhiloa kehtivuse ajal toime panna juba teise liiklusalase süüteo.
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo puhul on tegemist enamohtliku ja raske liiklusalase väärteoga, mille toimepanemise eest on samuti võimalik kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist nii põhi- kui lisakaristusena. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas õigesti välja toonud, et vastavalt väljakujunenud praktikale ja programmi läbiviivalt asutuselt saadud juhistele ei ole W.C sobilik rehabilitatsiooniprogrammi suunamiseks, mis eeldab, et menetlusalune isik ei ole enamohtlikke liiklusalaseid väärtegusid toime pannud. Seega ei vasta menetlusaluse isiku andmed nendele isikuandmetele, kelle suhtes oleks võimalik kaaluda rehabilitatsiooniprogrammi suunamist. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et programmis osalemise soov tekkis menetlusalusel isikul alles pärast kohtuvälise menetleja otsusega tutvumist, kuid väärteo toimepanemise järgselt tal selline soov puudus. Mis puudutab kaebuses esitatud soovi karistada menetlusalust isikut üldkasuliku tööga, siis üldkasuliku töö puhul on tegemist asenduskaristusega, mida kohus saab KarS § 69 lg 1 kohaselt kohaldada siis, kui ta mõistab karistusena aresti või kuni kaheaastase vangistuse või kui ta pöörab täitmisele KarS § 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistuse. 7 Käesoleval juhul ei ole tegemist väärteoasja arutamisega maakohtus VTMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.