Hageja II palub kostjalt hageja II kasuks välja mõista igakuise elatise alates 23.04.2024 kuni täisealiseks saamiseni
Kostja seisukohad 2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja II viibib kostja juures hagis väidetust rohkem. Enne 24.04.2024 takistas laste isa 1,5 kuud lastel emaga üldse kohtuda. 2024.a. mais oli hageja II kostja juures 8 päeva ja juulis 9 päeva. Lisaks tasub kostja hageja II lasteaiamaksu. Ta ostab lastele ka riideid ja muud vajaminevat. Kostja on katnud osa hageja I koolikuludest. Kostja veedab lastega vaba aega ja viib neid meelt lahutama. Kostja on maksnud raha otse hageja I arvele ning tasunud ka elatist. Hagis märgitud eluaseme- ja toidukulud on ülepaisutatud, hageja I põhjendatud vajadus seoses huviharidusega ei ületa 55 eurot kuus. Hageja II on kostja ülalpidamisel keskmiselt 8 päeva kuus. Kostja majanduslik seisund ei võimalda nõutud ulatuses ülalpidamist anda. Menetluse kestel on kostjal tuvastatud osaline töövõime. Kostja elab hetkel koos oma emaga, kuid suhted on keerulised ja kostja otsib omale üürikorterit. Kostja sooviks on saada iseseisvasse ja stabiilsesse olukorda, kus saab lapsi sagedamini enda juurde võtta ning pakkuda neile head ja turvalist keskkonda. Kui kohus 2 määrab, et kostja peab tasuma mõlemale hagejale miinimumelatist, ei jää kostjale endale elementaarseks äraelamiseks vajalikke vahendeid, rääkimata laste vastuvõtmiseks sobiva elamispinna üürimisest. Kostja tervislik seisund ei võimalda lisatöö otsimist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 3.
(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja on hagejate ema, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad oma isa juures. 5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). 6.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot. 7.
lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 8.
lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja I ei viibi kostja juures vähemalt seitse ööpäeva kuus. Hageja II osas on hagejad esitanud viibimiste ülevaate 2024.a. juunist 2025.a. juulini (dtl 172-173), mille kohaselt viibis hageja II kostja juures 7 päeva ainult 2024.a. oktoobris, kõigil ülejäänud kuudel on viibimised olnud lühemad, sj on kuid, kus hageja II ei ole kostja juures üldse viibinud. Lastega suhtlemise korda kohtulahendiga määratud ei ole, samuti ei esitanud kostja vaatamata kohtu 17.06.2025 ettepanekule tõendeid selle kohta, et lapsevanemad oleksid kokku leppinud hageja II viibimises kostja juures kostja väidetud ulatuses. 9.
lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 10.
lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega mõlema lapse puhul: - alates 23.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); 3 - alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)). 11. Tulenevalt
lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 12. Kostja leiab, et tema ülalpidamiskohustust tuleks vähendada alla
sätestatud ulatuse tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast ning asjaolust, et kostjal on osaline töövõime. Kostja esitatud töövõimekaardi (dtl 80) kohaselt on kostjal perioodiks 15.10.2024-14.10.2025 tuvastatud osaline töövõime.
Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). Võttes arvesse kostja poolt käesoleval ajal saadavat sissetulekut, on kostja vaatamata osalisele töövõimele võimeline teenima vähemalt 1 429,80 eurot kuus. Sellest piisab, et anda kummalegi hagejale ülalpidamist
Esitatu ei võimalda tuvastada, et sellest kostja esmavajaduste katteks ei piisaks. Seoses mõjuva põhjuse puudumisega leiab kohus, et kostjal on kohustus anda hagejatele ülalpidamist vähemalt
Perioodi 23.04.202431.08.2025 eest pidi kostja andma ülalpidamist kummalegi hagejale 4 750,35 eurot ((287,72:30x8p=76,73) + (287,72x11k) + (301,74x5)).
-järgses muutuvas määras, mis kohtuotsuse tegemise seisuga on 301,74 eurot kuus, ning hageja II kasuks, arvestades vahetult saadavat ülalpidamist, 263,05 eurot kuus (301,74-38,69).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.