← Eesti

2-23-136008/82

Tsiviilasi nr 2-23-136008 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esind

§ 101lg 7 alusel)).

  1. Mõista kostjalt, S.N (isikukood XXX) hageja II, X.T (isikukood XXX) kasuks välja: 3.
  2. käesoleva otsuse ajaks (perioodi eest alates 11.09.2023 kuni
  3. a maikuu (k.a)) sissenõutavaks muutunud elatis summas 4320,82 eurot; 3.
  4. igakuine elatis alates 01.06.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o 26.01.2035) summas 228,85 eurot kuus ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% Tsiviilasi nr 2-23-136008
  8. lapsetoetusest (s.o hetkeseisuga 100 eurot)) – 22,50 eurot (pool lasterikka pere toetust (450/2 = 225 eurot) jagatud kahele (225/2 = 112,50 eurot) ja seejärel jagatud laste arvuga, kes saavad toetust (s.o hetkeseisuga 5ga)), mis korrutatakse läbi 0,85ga (

§ 101lg 7 alusel)).

Mõista kostjalt, S.N (isikukood XXX) hageja III, P.J (isikukood XXX) kasuks välja: 4.

  1. käesoleva otsuse ajaks (perioodi eest alates 11.09.2023 kuni
  2. a maikuu(k.a)) sissenõutavaks muutunud elatis summas 4320,82 eurot; 4.
  3. igakuine elatis alates 01.06.2025 kuni hageja III täisealiseks saamiseni (s.o 09.01.2033) summas 228,85 eurot kuus ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest (s.o hetkeseisuga 100 eurot)) – 22,50 eurot (pool lasterikka pere toetust (450/2 = 225 eurot) jagatud kahele (225/2 = 112,50 eurot) ja seejärel jagatud laste arvuga, kes saavad toetust (s.o hetkeseisuga 5ga)), mis korrutatakse läbi 0,85ga (

§ 101lg 7 alusel)).

Mõista kostjalt, S.N (isikukood XXX) hageja IV, I.O (isikukood XXX) kasuks välja: 5.

  1. käesoleva otsuse ajaks (perioodi eest alates 11.09.2023 kuni
  2. a maikuu (k.a)) sissenõutavaks muutunud elatis summas 5289,99 eurot; 5.
  3. igakuine elatis alates 01.06.2025 kuni hageja IV täisealiseks saamiseni (s.o 01.02.2031) summas 279,24 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest (s.o hetkeseisuga 80 eurot)) – 22,50 eurot (pool lasterikka pere toetust (450/2 = 225 eurot) jagatud kahele (225/2 = 112,50 eurot) ja seejärel jagatud laste arvuga, kes saavad toetust (s.o hetkeseisuga 5ga)). Mõista kostjalt, S.N (isikukood XXX) hageja V, S.L (isikukood XXX) kasuks välja: 6.
  4. käesoleva otsuse ajaks (perioodi eest alates 11.09.2023 kuni
  5. a maikuu (k.a)) sissenõutavaks muutunud elatis summas 5289,99 eurot; 6.
  6. igakuine elatis alates 01.06.2025 kuni hageja V täisealiseks saamiseni (s.o 07.07.2025) summas 279,24 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest (s.o hetkeseisuga 80 eurot)) – 22,50 eurot (pool lasterikka pere toetust (450/2 = 225 eurot) jagatud kahele (225/2 = 112,50 eurot) ja seejärel jagatud laste arvuga, kes saavad toetust (s.o hetkeseisuga 5ga)). Käesoleva otsuse resolutsiooni punktides 2.2, 3.2, 4.2, 5.2 ja 6.2 väljamõistetud igakuine elatis muutub, arvestades järgmist: 7.
  7. kõikide hagejate kasuks väljamõistetud igakuine elatis muutub iga aasta
  8. aprillil (esimest korda
  9. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4; 7.
  10. kõikide hagejate kasuks väljamõistetud igakuine elatis muutub lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest; 7.
  11. alates 07.07.2026 (s.o hageja V 19-aastaseks saamisest) on hageja III kasuks väljamõistetud igakuise elatise arvutamisel lapsetoetuse suurus vastav pere teise lapse lapsetoetuse suurusele; 7.
  12. alates 01.02.2032 (s.o hageja IV 19-aastaseks saamisest) on hageja II kasuks väljamõistetud igakuise elatise arvutamisel lapsetoetuse suurus vastav pere teise lapse lapsetoetuse suurusele; Tsiviilasi nr 2-23-136008
  14. 7.
  15. alates 09.01.2034 (s.o hageja III 19-aastaseks saamisest) on hageja I igakuise elatise arvutamisel lapsetoetuse suurus vastav pere teise lapse lapsetoetuse suurusele; 7.
  16. kõikide hagejate kasuks väljamõistetud igakuine elatis muutub lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest; 7.
  17. alates 07.07.2026 (s.o hageja V 19-aastaseks saamisest) tuleb kõikide hagejate kasuks väljamõistetud igakuise elatise arvutamisel pool lasterikka pere toetust jagada kahele ja seejärel laste arvuga, mis on siis 4); 7.
  18. alates 01.02.2032 (s.o hageja IV 19-aastaseks saamisest) tuleb kõikide hagejate kasuks väljamõistetud igakuise elatise arvutamisel pool lasterikka pere toetust jagada kahele ja seejärel laste arvuga, mis on siis 3); 7.
  19. alates 09.01.2034 (s.o hageja III 19-aastaseks saamisest) ei arvestata hagejate igakuise elatise summas lasterikka pere toetust; 7.
  20. alates 01.02.2031 (s.o hageja IV 18-aastaseks saamisest) ei vähendata hageja III kasuks väljamõistetud igakuist elatist 15%, st ei korrutata läbi 0,85ga (

§ 101lg 7 alusel); 7.11.

alates 09.01.2033 (s.o hageja III 18-aastaseks saamisest) ei vähendata hageja II kasuks väljamõistetud igakuist elatist 15%, st ei korrutata läbi 0,85ga (

§ 101lg 7 alusel); 7.12.

alates 26.01.2035 (s.o hageja II 18-aastaseks saamisest) ei vähendata hageja I kasuks väljamõistetud igakuist elatist 15%, st ei korrutata läbi 0,85ga (

§ 101lg 7 alusel).

Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja on kohustatud tasuma punktides 2.2, 3.2, 4.2, 5.2 ja 6.2 märgitud igakuised elatised hiljemalt jooksva kuu

  1. kuupäeval hagejate seadusliku esindaja O.Y arveldusarvele selgitusega: „elatis lastele“ ning märkides ära kuu nimetuse ja lapse nime, mille/kelle eest elatis on tasutud. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK Tsiviilasi nr 2-23-136008
  2. Hagejad esitasid 11.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult elatise saamiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite.
  3. Hagejad esitasid 03.11.2023 hagid kostja vastu, paludes kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgne miinimumelatis alates 11.09.2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni, arvestades baassumma ja keskmise brutokuupalga muutumist, makstavaid riiklikke lapsetoetusi ja lasterikka pere toetusi, et lapsed ei viibi kohustatud vanema juures rohkem kui 7 ööpäeva keskmiselt kuus ning et teise ja kolmanda, kolmanda ja neljanda ning neljanda ja viienda lapse vanusevahe on väiksem kui kolm aastat.
  4. Hageja tõi esile järgmised asjaolud:  Kostja on hagejate isa.  Alates 01.06.2023 ei ela hagejate vanemad koos.  Hoolimata hagejate seadusliku esindaja selgitustest ja katsetest lahendada asi kohtuväliselt, ei ole kostja käesoleva hetkeni hagejatele tasunud regulaarselt, tähtaegselt ja ka vähemalt perekonnaseaduses kehtestatud ulatuses elatist.
  5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised:  Kostja ei ela koos lastega alates august
  6.  Kostja on alati toetanud hagejaid rahaliselt, on teinud ülekandeid hagejate esindajale ja ka otse laste arvetele. Kostja annab lastele ka sularaha  Kostja on tasunud kuni augustini hagejate kommunaalkulud, edasi tal tulid probleemid tööga, millest ta andis hagejate esindajale ka teada.  Iga laupäev kostja koos hagejate esindajaga käivad koos poes ja ostavad kõike vajaliku toidupoest, maksab poes kostja ja ka sõidukulu tema peal.  Praegu kostja sissetulek/töötasu on 750 eurot ja ta pole võimeline maksma hagiavalduses nõutavat summat.  Kostja annab lastele raha, kuid lapse ema keelab selle võtmist.  Kostja on nõus ja võimeline kompromissikorras tasuma 600 eurot kuus. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  8. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki Tsiviilasi nr 2-23-136008 pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).
  9. Kohus täitis selgitamiskohustust kirjalikult (dtl 333 jj).
  10. Hagejate rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 lg 1 alusel. 9. Selle nõude eeldused on järgmised: 1) kostja on hagejate esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem (VÕS § 3 p 6,

§ 96

lg 1); 2) hagejad on alla 18 aasta vana (

§ 97

lg 1 ja 2); 3) kostja on enda kohustust rikkunud – kostja ei anna hagejatele elatist või annab seda ebapiisavalt; 4) hagejad ei suuda end ise üleval pidada. 10. Nõude esimene eeldus lähtub

§-st 96, millest lähtuvalt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased. Hagejad on väitnud, et kostja on nende isa. Kostja ei ole antud asjaolusid vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 4).

  1. Hagejad on välja toonud, et hagejad olid hagi esitamise ajal ja on ka jätkuvalt alla 18 aasta vanad, tuues välja lapse sünnikuupäevad. Kostja ei ole antud asjaolusid vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 4). Hagejatele nõutakse elatist üksnes nende täisealiseks saamiseni.
  2. Neljanda eelduse osas lähtutakse alaealise lapse puhul abivajaduse eeldusest ning ei ole võimalik lähtuda eneseülalpidamise põhimõttest. Hagejad on välja toonud ja ka kostja on jaatanud, et hagejad on vanemate ülalpidamisel. Seega saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 4).
  3. Kolmanda eelduse puhul on vajalik kontrollida, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja ei anna hagejatele elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. See eeldus hõlmab esiteks seda, mis on kohustuse suurus, sh mis on lapse vajadused. Teiselt poolt hõlmab see seda, mis osas on kostja seda kohustust täitnud ehk elatist maksnud või vahetult ülalpidamist andnud.
  4. Käesoleval juhul on hagejad nõudnud seaduses ettenähtud miinimummääras elatist (

§ 101

). Kohus selgitas, et miinimumelatise regulatsiooniga on seadusandja kehtestanud eelduse alaealise laste vajaduste osas, st hagejad ei pea tõendama vajadusi selle summa ulatuses. Hagejad on hagi nõuete arvestanud lastetoetuste ja lasterikka pere toetusega. Kohus saab aru, et selle üle pole vaidlust, et lapsed ei ole viibinud kostjaga üle 7 või rohkem päeva kuus alates 11.09.

  1. Kohus saab aru, et arvestatud on ka väiksema kui 3aastase vanusevahega laste puhul ja vähendatud elatisenõuet seetõttu 15%. Seega kohus lähtub sellest, et eelnevate asjaolude osas vaidlust pole ja kohus saab selle tuvastada.
  2. Kostja märkis, et on alati toetanud hagejaid rahaliselt, on teinud ülekanded hagejate esindajale ja ka otse laste arvetele ning et kostja annab lastele ka sularaha. Kohus palus kostjal täpsustada eeltoodut, sh mis summades on kostja rahalisi ülekandeid teinud hagejate esindajale. Kostja seda ei teinud. Kohus selgitas, et lastele sularaha andmist ei saa pidada elatiseks, sest lapsed ei saa ega ole võimelised vastutama selle eest, et see päriselt nende vajaduste katmiseks läheb. Tsiviilasi nr 2-23-136008
  3. Kostja märkis, et on tasunud kuni augustini hagejate kommunaalkulud, edasi tal tulid probleemid tööga. Kuivõrd nõutakse elatist alates septembrist, siis see käesoleva asja lahendust ei mõjuta.
  4. Kostja märkis, et iga laupäev kostja koos hagejate esindajaga käivad koos poes ja ostavad kõike vajaliku toidupoest, maksab poes kostja ja ka sõidukulu tema peal. Kohus palus kostjal eeltoodut täpsustada, millal täpselt, mis summas on poes käidud ja seda ka tõendada, kui hageja sellele vastu vaidleb. Kostja seda ei teinud.
  5. Kostja märkis hagivastuses, et tal on probleemid tööga ning et praegu kostja sissetulek/ töötasu on 750 eurot ja ta pole võimeline maksma hagiavalduses nõutavat summat. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (RKTKo 3-2-1-1716, p 11). Kohus palus kostjal täpsustada enda majanduslikku olukorda, mh välja tuua enda praegune majanduslik seis (kõik sissetulekud ja varad) ning mis on need objektiivsed asjaolud, mis takistavad kostjal tööd leidmast ja raha teenimast, et enda alaealisi lapsi ülal pidada. Vanemal on kohustus pidada enda alaealisi lapsi üleval, sh asudes tööle ka ametikohtadel või täiendavatel ametikohtadel, mis ei seondu tema erialase väljaõppega või varasema kogemusega. Kohus selgitas, et kostjal tuleb seega seonduval enda majandusliku olukorraga esitada kohtule nii asjaolud kui ka tõendid, et kohus saaks leida, et kostja ei suuda objektiivsetel põhjustel elatist tasuda hagis märgitud summades. Kostja täiendavaid asjaolusid ega tõendeid ei esitanud. Kohus kogus kostja konto väljavõtted, millelt nähtub (SEB väljavõte, dtl 362 jj), et kostja saab äriühingult W OÜ ametlikku töötasu 800-900 eurot kuus. Samas nähtuvad sama pangakonto väljavõttelt ka järjepidevad sularaha sissemaksed ning arveldused teiste eraisikutega (seda ka Swedbank ja LHV kontode väljavõtetelt, al dtl 538 jj), mis viitab sellele, et isikul on lisaks ametlikule sissetulekule tõenäoliselt ka täiendavaid sissetulekuallikaid. Seega ei saa kohus leida, et kostja ei ole võimeline elatist tasuma alaealistele lastele miinimummääras. Samas selgitab kohus, et isik ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et ta sissetulek on liiga väike. Vajadusel tuleb isikul otsida täiendavaid sissetuleku allikaid. Objektiivset takistust selleks ei ole kostja kohtu ette toonud. Kostja on ka ise pakkunud kompromissina 600 eurot elatist kõigile hagejatele kokku (dtl 69), mis viitab sellele, et isiku tegelikud igakuised sissetulekud või varaline võimekus on suurem kui nähtub ametlikust sissetulekust.
  6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagid tuleb rahuldada.
  7. Käesoleval juhul on maksekäsu kiirmenetlus esitatud 11.09.2023, kuupäev, millest alates hagejad edasiulatuvat elatist kohtu kaudu nõuavad ning kuupäev, millest alates kohus elatist arvestab.
  8. Kohus selgitab elatisesumma kujunemist. Kohus lähtub elatise kindlaksmääramisel

§-st 101, mille lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

22.

§ 101

lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta Tsiviilasi nr 2-23-136008 tarbijahinnaindeksi muutusega. Alates 01.04.
  2. a oli baassumma 249,78 eurot, alates 01.04.
  3. a 272,76 eurot ning alates 01.04.
  4. a 282,31 eurot. 23.

§ 101

lg 4 kohaselt lisandub baassummale 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mis arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

  1. aprillil. Alates 01.04.
  2. a oli see 50,55 eurot (1685 × 3%), alates 01.04.
  3. a 54,96 eurot (1832 × 3%) ning alates 01.04.
  4. a 59,43 eurot (1981 × 3%).
  5. Kohtu hinnangul on põhjendatud elatissumma suurenemine iga-aastaselt baassumma ja keskmise brutopalga muutusega. Seega määrab kohus, et igakuised väljamõistetud elatissummad muutuvad iga aasta
  6. aprillil (esimest korda
  7. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja
  8. 25.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 23.

  1. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et hagejad saavad enda vajadused rahuldatud lapsetoetuse ulatuses, mis tähendab, et eelmistes punktides märgitud summadest tuleb maha arvata poolt lapsetoetusest. Alates 01.01.2023 on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3), millest pool on vastavalt 40 ja
  2. 23.
  3. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele oli kuni 31.12.
  4. a 650 eurot ning on alates 01.01.
  5. a 450 eurot. Seega tuleb iga lapse puhul arvestada lasterikka pere toetust kuni 31.12.2023 summas 32,50 eurot (650/2/2/5) ning alates 01.01.2024 summas 22,50 eurot (650/2/2/3).
  6. Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni (PHS § 17 lg 1). Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad PHS § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Eeltoodust tulenevalt kuivõrd lastetoetuste ja lasterikka pere toetuste suurused muutuvad kui mõni laps saab 19-aastaseks, siis määrab kohus järgmist: 26.
  7. igakuised väljamõistetud elatissummad muutuvad lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust (kui peaks summad seaduses muutuma); 26.
  8. alates 07.07.2026 (s.o hageja V 19-aastaseks saamisest) on hageja III igakuise elatise arvutamisel lapsetoetuse suurus vastav pere teise lapse lapsetoetuse suurusele (hetkel 80 eurot); 26.
  9. alates 01.02.2032 (s.o hageja IV 19-aastaseks saamisest) on hageja II igakuise elatise arvutamisel lapsetoetuse suurus vastav pere teise lapse lapsetoetuse suurusele; 26.
  10. alates 09.01.2034 (s.o hageja III 19-aastaseks saamisest) on hageja I igakuise elatise arvutamisel lapsetoetuse suurus vastav pere teise lapse lapsetoetuse suurusele; Tsiviilasi nr 2-23-136008 26.
  11. igakuised väljamõistetud elatissummad muutuvad lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; 26.
  12. alates 07.07.2026 (s.o hageja V 19-aastaseks saamisest) tuleb hagejate igakuise elatise arvutamisel pool lasterikka pere toetust jagada kahele ja seejärel laste arvuga, mis on siis 4); 26.
  13. alates 01.02.2032 (s.o hageja IV 19-aastaseks saamisest) tuleb hagejate igakuise elatise arvutamisel pool lasterikka pere toetust jagada kahele ja seejärel laste arvuga, mis on siis 3); 26.
  14. alates 09.01.2034 (s.o hageja III 19-aastaseks saamisest) ei arvestata hagejate igakuise elatise summas lasterikka pere toetust.
  15. Käesoleval juhul pole toodud kohtu ette asjaolusid, et hagejad viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt üle 7 ööpäeva kuus, mistõttu ei kohaldu

§ 101lg 6.

28. Hagis on arvestatud, et teise ja kolmanda, kolmanda ja neljanda ning neljanda ja viienda lapse vanusvahe on alla 3 aasta, mistõttu on vastavalt

§ 101

lg-le 7 vähendatud vastavalt hagejate I-III igakuise elatise summat 15%, s.o igakuine elatis tuleb läbi korrutada 0,85ga. Nimetatu muutub seoses hagejate täisealiseks saamisega. Sellega seonduvalt määrab kohus: 28.1. alates 01.02.2031 (s.o hageja IV 18-aastaseks saamisest) ei vähendata hageja III kasuks väljamõistetud igakuist elatist 15%, st ei korrutata läbi 0,85ga (

§ 101lg 7 alusel); 28.2.

alates 09.01.2033 (s.o hageja III 18-aastaseks saamisest) ei vähendata hageja II kasuks väljamõistetud igakuist elatist 15%, st ei korrutata läbi 0,85ga (

§ 101lg 7 alusel); 28.3.

alates 26.01.2035 (s.o hageja II 18-aastaseks saamisest) ei vähendata hageja I kasuks väljamõistetud igakuist elatist 15%, st ei korrutata läbi 0,85ga (

§ 101lg 7 alusel).

29. Kohus arvutab välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise (s.o perioodi eest alates hagiavalduse esitamisest, 11.09.2023 kuni 31.05.2025). Igakuise elatise suurus

§ 101

kohaselt (arvestades eelnevates punktides märgitud arvutuskäiku) oli seega: 29.

  1. hagejate I-III osas perioodil 11.09.2023-31.12.
  2. a 185,16 eurot ((249,78 eurot + 50,55 eurot - 50 eurot – 32,50 eurot)*0,85), perioodil 01.01.2024 – 31.03.
  3. a 193,66 ((249,78 eurot + 50,55 eurot - 50 eurot – 22,50 eurot)*0,85) eurot, perioodil 01.04.202431.03.
  4. a 216,94 eurot ((272,76 eurot + 54,96 eurot - 50 eurot – 22,50 eurot)*0,85) ning alates 01.04.
  5. a 228,85 eurot ((282,31 eurot + 59,43 eurot - 50 eurot – 22,50 eurot)*0,85); 29.
  6. hagejate IV-V osas perioodil 11.09.2023-31.12.
  7. a 227,83 eurot ((249,78 eurot + 50,55 eurot - 50 eurot – 32,50 eurot), perioodil 01.01.2024 – 31.03.
  8. a 237,83 ((249,78 eurot + 50,55 eurot - 50 eurot – 22,50 eurot) eurot, perioodil 01.04.2024-31.03.
  9. a 265,22 eurot ((272,76 eurot + 54,96 eurot - 50 eurot – 22,50 eurot) ning alates 01.04.
  10. a 279,24 eurot ((282,31 eurot + 59,43 eurot - 50 eurot – 22,50 eurot)* 0,85).
  11. Eeltoodust tulenevalt on sissenõutavaks muutunud elatise suurused perioodide ja hagejate kaupa järgmised: 30.
  12. perioodi eest 11.09.2023 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine) – 30.09.2023 hagejate I-III puhul 123,44 eurot (185,16 eurot ÷ 30 päeva × 20 päeva) ja hagejate IV-V puhul 151,89 eurot (227,83 eurot ÷ 30 päeva × 20 päeva); Tsiviilasi nr 2-23-136008 30.
  13. perioodi 01.10.2023 – 31.12.2023 eest hagejate I-III puhul 555,47 eurot (185,16 eurot × 3 kuud) ja hagejate IV-V puhul 683,49 eurot (227,83 eurot × 3 kuud); 30.
  14. perioodi 01.01.2024 – 31.03.2024 eest hagejate I-III puhul 580,97 eurot (193,66 eurot × 3 kuud) ja hagejate IV-V puhul 713,49 eurot (237,83 eurot × 3 kuud); 30.
  15. perioodi 01.04.2024 – 31.12.2025 eest hagejate I-III puhul 2603,24 eurot (216,94 eurot × 12 kuud) ja hagejate IV-V puhul 3182,64 eurot (265,22 eurot × 12 kuud); 30.
  16. perioodi 01.04.2025 – 31.05.2025 eest hagejate I-III puhul 457,71 eurot (228,85 eurot × 2 kuud) ja hagejate IV-V puhul 558,48 eurot (279,24 eurot × 2 kuud).
  17. Eeltoodust tulenevalt on hagejate sissenõutavaks muutunud elatisenõuded perioodi 11.09.2023-31.05.2025 eest kokku järgmised: 31.
  18. Hagejate I-III osas 4320,82 eurot (123,44 eurot + 555,47 eurot + 580,97 eurot + 2603,24 eurot + 457,71 eurot); 31.
  19. Hagejate IV-V osas 5289,99 eurot (151,89 eurot + 683,49 eurot + 713,49 eurot + 3182,64 eurot + 558,48 eurot).
  20. Igakuise elatise tasumise kohustus alates 01.06.2025 on hagejate I-III puhul 228,85 eurot ja hagejate IV-V puhul 279,24 eurot, mis muutub vastavalt resolutsiooni punktis 7 toodule.
  21. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja on kohustatud tasuma eelnevates punktides märgitud igakuised elatised hiljemalt jooksva kuu
  22. kuupäeval hagejate seadusliku esindaja O.Y arveldusarvele selgitusega: „elatis lastele“ ning märkides ära kuu nimetuse ja lapse nime, mille/kelle eest elatis on tasutud.
  23. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtu selgitused otsuse jõustumisest, jõustumise tagajärgedest ja täitmisest Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik. Otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui: 1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud; 2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata; 3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse kassatsioonimenetlus Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise Tsiviilasi nr 2-23-136008 vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.