) § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 5 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma
§-s 47 või pankrotiseaduse
§-st 47 lõikes 2 tulenevat kohustust.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Seejuures teabeandmise kohustus lasub võlgnikul kogu menetluse jooksul. Käesoleval juhul ei ole võlgnik esitanud kohtule mistahes andmeid oma tegevuse, asukoha ega sissetulekute osas. Usaldusisik on korduvalt (08.10.2024 ja 30.10.2024) palunud ajapikendust I aasta usaldusisiku aruande esitamiseks selgitades, et võlgnikuga ei ole võimalik kontakti saada ei e-kirjade, telefoni, tööandja ega sotsiaalmeedia kanalite kaudu (dtl 191, 194206, 215-216). Võlgnik ei ilmunud ka ärakuulamistele. Seega kohtul ei ole olnud võimalik teostada järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna ühtegi aruannet kohtule esitatud ei ole ning võlgnikuga ei ole võimalik kontakti saada. 11. Teabe andmise kohustuse rikkumisega on võlgnik kahjustanud ühtlasi ka võlausaldajate huve, kuivõrd ilma vajaliku teabeta ei ole võimalik kohtul kontrollida ka võlgniku muude kohustuste, sh mõistlikult tulutoova tegevuse ja loovutamiskohustuse, täitmist. Võlgnik esitas 03.08.2023 avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitas, et kohustub täitma
Samuti on kohus võlgnikule selgitanud kohustustest vabastamise menetluse sisu ja võlgniku kohustusi menetluse alustamisel (dtl 103-108). Seega võlgnikule olid tema kohustused teada, kuid ta ei ole neid täitnud. Kohus leiab, et võlgnik on selliselt tahtlikult rikkunud
lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta. Minimaalselt on aga tegemist raske hooletusega (VÕS § 104 lg 4), arvestades usaldusisiku ja kohtu korduvaid katseid ning ajaperioodi, ei ole võlgnik ka ise usaldusisiku või kohtuga ühendust võtnud. 12. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Kohus järeldab võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed 3 keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (
Praegusel juhul võlgnik rikkus süüliselt
Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
15. Kohus vabastab usaldusisiku tema kohustustest (
16. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
17. Kohus märkis 14.02.2024 määruse resolutsioonis, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud (dtl 153-157). Määrus on selles osas täitedokumendiks, kui kohus keeldub vabastamast võlgnikku kohustustest ja lõpetab menetluse (PankrS § 168,
18. Kohus selgitab, et tulevikus võib kohus jätta võlgniku uue kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise (
Usaldusisiku tasu 19. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (
Usaldusisiku tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (
Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses 2025. aastal on 88,60 eurot (
20. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 1 tund, tunnitasuga 70 eurot (dtl 224-225). Arvestades kohustuses vabastamise menetluses usaldusisiku läbi viidud toiminguid (erinevate sidevahendite abil võlgnikuga korduv kontakti otsimine, päringute tegemine ja endise tööandjaga suhtlemine), on kohtu hinnangul usaldusisiku tasu suurus põhjendatud. Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu ei ole võimalik käesoleval juhul hüvitada võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud või võlgniku vara arvelt. Seega kohus määrab, et usaldusisiku tasu kuulub hüvitamisele riigi vahenditest. Käesolevas kohustustest vabastamise menetluses ei ole kohus usaldusisiku tasu katteks enne menetlusabi andnud, mistõttu ei ületa praegu antav menetlusabi ka seaduses sätestatud maksimaalset piirmäära (
MS § 183 lg 2). 21. Vastavalt taotlusele kuulub tasu väljamaksmisele Usaldus ja Õigus OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
S § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldus ja Õigus OÜ (registrikood 17101426) ei ole käibemaksukohuslane. 22.
lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Antud juhul kohus ei vabasta võlgnikku kohustustest, mistõttu tuleb tal 4 riigipoolse menetlusabi kulud hüvitada. Seega kohus mõistab välja võlgnikult riigi kasuks riigipoolse menetlusabi kulud summas 70 eurot. 23. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.