) §-de 121 lg 2 p-de 2, 3, 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses. Põhja Ringkonnaprokurör Silja Seeder Süüdistatav A.S isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, keskharidus, töökoht xxxx, e-posti aadress xxxx, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend elukohast lahkumise keeld, oli kahtlustatavana kinni peetud 1 päeva (18.01.2019). Kaitsja Eva Rivis (kohtuistungil ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 3, 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus otsustas: 1) Süüdi mõista A.S
2) Süüdi mõista A.S
3) Lugeda
§-de 63 lg 2, 64 lg 1 järgi A.S-ile mõistetud liitkaristustest kergem kaetuks raskemaga ja mõista A.S-ile liitkaristuseks 2 (kahe) aasta pikkune vangistus. 4) Arvestada
A.S-il tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta, 11 (üheteistkümne) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus. 5)
lg 1 ja lg 3 alusel jätta A.S-ile mõistetud ja kandmisele kuuluv 1 (ühe) aasta, 11 (üheteistkümne) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus tingimisi kohaldamata, kui A.S ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve all järgmisi
lg 1, lg 2 p-des 2, 8 nimetatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 5.1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 5.2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järgi kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5.5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 5.7) ei tarvita alkoholi; 5.8) osaleb sotsiaalprogrammis. 6)
7) A.S suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 8) Välja mõista A.S-ilt sundraha 810,00 eurot ja kaitsjatasu summas 118,80 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 928,80 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Igakuise makse suurus on seega mitte vähem, kui 77,40 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 9) Jätta andmekandja, CD plaat kõnesalvestusega KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale. Asjaolud: Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse A.S selles, et tema 30.09.2014 kella 21.30 paiku xxxx alevikus, xxxx asuvas korteri elutoas, võttis kätte kahvli ning lõi kahvliga oma elukaaslast S V (V) korduvalt jalgade ja käte piirkonda, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu ning sai tervisekahjustused – vasakus reies ja sääres ning paremas sääres haavad ja kriimustused, vasakus labakäes torkehaavad. Samuti tema, ajavahemikus 24.02.2018. kell 23.00 - 25.02.2018 kell 01:00 xxxx alevikus, xxxx asuva korteri köögis, hoidis ja surus nuga oma elukaaslase S V vasaku käe randme ja kaela parema poole vastu, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - vasaku käe randmel kerge marrastuse ja kaelal punetava kriimustuse. Samuti tema, olles varem toime pannud
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo, uuesti 20.07.2018 öösel kella 01.18 paiku xxxx alevikus, xxxx asuvas korteris hammustas oma elukaaslast S V (V) paremast õlavarrest, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja tervisekahjustuse – hematoomi parema õlavarre piirkonnas. Samuti tema, olles varem toime pannud
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo, uuesti 18.01.2019 ajavahemikus kell 00.45 kuni 01.30 xxxx alevikus, xxxx asuvas korteris, lõi oma elukaaslast S V (V) lahtise käega vasaku kõrva piirkonda, millele järgnes löök rusikaga kõhu piirkonda ning peale seda tõukas S V diivanile, kus hammustas paremast kõrvast, väänas kummargile ja lõi põlvega kergelt näo piirkonda. Selle tegevusega A.S põhjust as S V füüsilist valu ja tervisekahjustused – punetuse rinna piirkonnas, turse vasaku kõrva piirkonnas, haava paremal kõrval. Oma tegevusega A.S pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ning lähisuhtes, s.o
(30.09.2014 kuritegu vastab al 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni §-le 121 lg 2 p 2 ehk teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes). Samuti tema ajavahemikus 24.02.2018. kell 23.00 - 25.02.2018 kell 01:00 xxxx alevikus, xxxx asuva korteri köögis võttis kätte noa ning pani selle S V vasaku käe randmele ja vajutas. Seejärel A.S pani noa S V kaela paremale poolele ja vajutas, mille tulemusena tekkis S V kaelale punane vorp. S V oli alust karta oma elu ja tervise pärast, kuna varasemalt on A.S korduvalt tema vast u kasutanud füüsilist vägivalda. Samuti tema, 18.01.2019 ajavahemikus kell 00.45 kuni 01.30 xxxx alevikus, xxxx asuvas korteris, ähvardas oma elukaaslast S V maha lüüa, võttis noa ja andis S V valiku, kas kannatanu S V lööb ühe lapse maha või A.S tuleb suitsult tagasi ja lööb maha nii kannatanu S V kui ka lapse. Kannatanu S V tajus ähvardust reaalselt, kuivõrd enne ähvardamist oli ta olnud agressiivne S V suhtes ja löönud ning hammustanud S V, s.t kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, siis S V võttis antud ähvardust reaalsena ja tundis ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, mistõttu pöördus abi saamiseks politsei poole. Oma tegevusega A.S pani toime tervisekahjustuse tekitamisega või tapmisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja abiprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: 1)
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vangistusega 2 aastat; 2)
lg 1 järgi vangistusega 9 kuud; 3)
lg 2, 64 lg 1 järgi mõistetud üksikkaristustest kergema kaetuks lugemist raskemaga ja liitkaristuseks 2 aasta pikkuse vangistuse mõistmist; 4)
lg 1 järgi 1 päeva eelvangistuse karistusaja hulka arvestamist ja kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 11 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse lugemist; 5) Mõistetud ja kandmisele kuuluva vangistuse
lg 1, 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata jätmist 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ning süüdistatava allutamist
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et A.S poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb A.S-ile mõista kokkuleppe kohane karistus. Menetluskulud ja asitõendid KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasja menetluskulu kokku 928,80 eurot, so KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810,00 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 118,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; pooled on kokkuleppes märkinud, et A.S-il tuleb tasuda menetluskulud igakuiste maksetena 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest, igakuise makse suurus on mitte vähem, kui 77,40 eurot. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kajastatud käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Pooled on kokku leppinud, et CD plaat kõnesalvestisega jäetakse kriminaaltoimiku juurde, seega tuleb KrMS § 126 lg 2 p 1 alusel asitõendiga kirjeldatud viisil ka toimida. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.