Obsah (6)

§ 667§ 659§ 466§ 654§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 26.08.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-11951 Kohtuasi ANDRES GRENTS RÜSIMÄE

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel osaliselt tühistada (maakohtu määruse resolutsiooni p-i 4 osas) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega 4 2-24-11951 määrata kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 5823,46 eurot, mõista eelnimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja ning määrata, et hagejal tuleb tasuda täiendavalt väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega jäeti tema avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks rahuldamata 2326,13 euro ulatuses. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lg 3).

Juhindudes

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 10.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12). Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest.

1. Ringkonnakohus märgib esiteks, et maakohus on põhjendatuks pidanud kostja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi tunnitasumääradega 160 eurot, 163,56 eurot, 177,77 eurot ja 213,32 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja määruskaebuses sisulisi põhjendusi tunnitasumäära kohta esitanud ei ole. Seega ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu kaalutlusotsusse sekkuda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esindaja tunnitasumäär on praegusel juhul põhjendatud 160 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja tunnitasumäär vastab kohtupraktikas põhjendatuks peetud tasule.
2. Ringkonnakohtu hinnangul saab siiski maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist kostja lepingulise esindajate kulude hindamisel toimingute ajamahu osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus arvestanud, et arvestades vaidluse asjaolusid, kohtuvaidluse raskusastet, menetluse kestust ning kostja lepingulise esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vastab esindamisega seotud kulu tervikuna mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Seega hindab ringkonnakohus ümber maakohtu poolt põhjendatuks peetud kulude suuruse ning leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabikulud mahus 29 tundi ja 50 minutit tuleb lugeda põhjendatuks täies ulatuses. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks vähendada erinevate kostja lepingulise esindaja menetlusdokumentide koostamise ajakulu.
3. Hagivastuse ja sellega seonduvate toimingute tegemisele ajakulu (11 tundi ja 40 minutit) ja 25.10.2024 menetlusdokumendile vastuse koostamise ajakulu (12 tundi) saab pidada põhjendatuks. Kostja on selgitanud, et ainuüksi hagiavalduse ja selle lisade maht olid kokku 5 2-24-11951 ca 80 lk ning juba hagimaterjali läbilugemine ning nende mõttega läbitöötamine võtab märkimisväärselt aja. Arvestades kostja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, ei saa nende koostamise ajakulu pidada ülemääraseks.
4. Tähtaja pikendamise taotluse koostamine on põhjendatud menetluskulu. Kuna seadus ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise esindaja tõttu kandma (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550/80, p 15). Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil, sh kasutada kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika nõuetega. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu. Tähtaja pikendamise taotluse esitamise puhul ei ole tegemist asjakohatu toiminguga, vastav toiming on olnud vajalik kostja huvide kaitseks. Menetlusosalistel on õigus enda huvide kaitseks esitada erinevaid taotlusi ja üldjuhul ei annaks näiteks menetlusosalise taotluse rahuldamata jätmine alust pidada taotluse esitamisega seotud esindaja kulusid ebavajalikuks või põhjendamatuks. Seega on tegemist põhjendatud menetlustoiminguga, mille ajakulu 20 minutit saab pidada põhjendatuks.
5. Arvestades toimiku materjalide mahtu, saab ka istungiks ettevalmistamise ajakulu (2 tundi ja 45 minutit) pidada põhjendatuks täies ulatuses ning tegemist ei ole ülemäärase ajakuluga. Kostja on selgitanud, et ainuüksi toimiku mõttega läbilugemiseks kulus esindajal ca 2,5 tundi ning lisaks pidi lepinguline esindaja valmistuma istungiks nii, et ta oleks olnud valmis asja ka lõpuni arutama, kui kohus oleks selliselt istungil otsustanud.
6. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks on 5823,46 eurot ((29 tundi ja 50 minutit × 160 eurot/h) + käibemaks 22%)), mis tuleb hagejalt välja mõista. 17.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 18.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6