KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-14189 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2025. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Kohtla-Järve linn, xxx tn 7 ko

) § 32 alusel võimaldavad kostja suhtes äärmusliku abinõu ehk korteriomandi võõrandamisele sundimise nõude rahuldamist. Kostja eirab süstemaatiliselt ja pahatahtlikult korteriomaniku kohustusi, millega tekitab majaelanikele ebamugavusi ja kahju. Kostja jätab teadlikult ja pikaajaliselt täitmata korteriga seonduvate maksete tasumise kohustuse. xxx tn 7 teised elanikud on mitmete aastate jooksul olnud sunnitud tasuma kostjaga seotud võlgnevusi ja kannatama kostja tegevust. Hageja on seisukohal, et on täidetud

§ 32lg-s 2 esitatud eeldused kostjale korteriomandi võõrandamisnõude esitamiseks.

KOSTJA VASTUS

1. 09.10.
2. a esitatud kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud.
3. Kostja märgib, et püüdis tulla kohtusse seoses hagejapoolse kostja ja tema abikaasa tagakiusamisega. Kostja hagiavaldust ei võetud menetlusse, sest hagejal puudus sissetulek, et tasuda riigilõiv. Menetluskulud peab kandma jõukam pool. Kostja hinnangul on praegusel hetkel tegu pahatahtliku võimupositsiooni ärakasutamisega, sooviga muuta kostja korter naaberkorteri osaks. Lootes, et kuna kostja ei saa töötada, siis pole kostjal ka võimalust kohtusse minna. Endised elanikud korterist xxx kinnitavad oma sõnu avaldusega. Nende hinnangul pole öisel ajal olnud kuulda mingit häirivat müra. MENETLUSE EDASINE KÄIK
4. Hageja taotlusel teostas kohus 20.09.
5. a päringu Politsei- ja Piirivalveametile, millele viimane vastas 23.09.
6. a. 3
7. Hageja esitas 07.03.
8. a, 12.03.
9. a ja 28.03.
10. a kohtule alljärgnevad tõendid: korteriomanike xxx, xxx ja xxx omanike avaldused, juhatuse liikme J Bi xxx D Bi kokkuvõtte xxx uuringu tulemustest, andmed kostjale määratud leppetrahvide ja leppetrahvi hoiatuse kohta, andmed kostja võlgnevuse suuruse kohta, fotod ja videosalvestused, taotlused kuulata vande all üle hageja seaduslik esindaja juhatuse liige J B ja tunnistaja L R.
11. Kohus arutas asja kohtuistungil 15.04.
12. a. Istungil kuulas kohus üle juhatuse liikme J Bi vande all. Samuti istungil 05.08.
13. a, millel kuulas üle tunnistaja L R.
14. Kostja esitas 02.08.
15. a kohtule avalduse, milles teatas, et 23.04.
16. a üldkoosolekul ei osalenud korteriomanik V M. Esitatud ei olnud ka volikirja.
17. Hageja esitas 04.08.
18. a kohtule uued tõendid: xxx korteriomaniku avalduse ja fotod ning videosalvestised seoses 09.02.
19. a elamu xxx tn 7 esimeses trepikojas toimunud juhtumiga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
21. Asja materjalidest nähtub, et 05.04.
22. a toimus korteriühistu xxx tn 7 üldkoosolek, kus 41 ühistu liikmest osales 6 (üldkoosoleku protokoll ja osalejate nimekiri). Üldkoosolekul otsuseid, s.h päevakorra punktis 3 olnud otsust korteriomandi nr xxx võõrandamise kohta, vastu ei võetud kvoorumi puudumise kohta. 23.04.
23. a toimus korduv üldkoosolek, kus 41 korteriühistu liikmest osales 7 (s.h kostja, üldkoosoleku protokoll ja osalejate nimekiri). Päevakorra punkti p 3 (korteriomandi nr xxx võõrandamine) osas võeti vastu alljärgnev otsus: esitada korteri nr xxx omanikule M Kile korteriomandi võõrandamise nõue, võõrandada korteriomand kuni 01.08.
24. a. Protokollis on korteriomandi võõrandamise nõuet põhjendatud järgmiselt: „Korteri xxx omaniku korteriomandi reaalosa kasutamine ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, millega M K takistab teiste korteriomaomanike normaalset elamist. Nimelt, M K ei hoia korteriomandi reaalosa korras, rikub sanitaarnorme, häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist jt. KÜ korduvalt esitas korteri nr xxx omanikule pretensioone selle suhtes. Kuid käesoleva ajani M K ei täitnud oma kohustusi“. Otsuse poolt hääletas 6 ühistu liiget ja vastu
25. Osalejate nimekirja kohaselt osalesid üldkoosolekul: L R (korter xxx), M K (korter xxx), J B (korter xxx), V M (korter xxx), O Z (korter xxx), R Ü (korter xxx) ja V N (korter xxx). 21.05.
26. a on kostjale esitatud korteriomandi võõrandamise nõue kirjalikult juhatuse liikmete poolt. 13.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi (*korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti) otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenematu. Seega ei ole tähtsust kostja avaldusel, et üldkoosolekul ei osalenud V M. Hageja esindaja selgituste kohaselt osales üldkoosolekul V Mi abikaasa volikirja alusel. 4 14. Kohus ei nõustu kostjaga, et ta ei ole oma kohustusi teiste korteriomanike või korteriühistu suhtes rikkunud ning politsei ei ole kordagi tuvastanud lärmi ja öörahu rikkumist. Asja materjalidest nähtub (PPA vastus kohtu päringule), et

§ 31

lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sama paragrahvi 4 lõige sätestab, et korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Kohtla-Järve linn, xxx tn 7 korteriühist põhikirja p 3.2 kohaselt ühistu liige on m.h kohustatud: 1) täitma käesolevat põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi; 2) kinni pidama juhatuse poolt kehtestatud elamu ja selle juurde kuuluva maatüki mõtteliste osade kasutamiskorrast ning nõudma selle korra täitmist oma perekonnaliikmetelt ning teistelt oma korteris alaliselt või ajutiselt elavatelt isikutelt; 3) pidama majas ja majaümbruses puhtust ja korda /…/ 6) tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupaevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (s.h prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Hageja esitatud tõendite kohaselt on kostja võlgnevus 28.02.2025. a seisuga 1 078,40 eurot, s.h viivis 55,48 eurot. Hageja on kostjale 2024. aastal esitanud 6 leppetrahvi nõuet a` 50 eurot, kogusummas 300 eurot. 16.

§ 32

lg 1 kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

§ 32

lg 2 alusel võib võõrandamisnõude eelkõige esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kohustused, on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et kostja ja tema perekonnaliikmed on häirinud aastaid süstemaatiliselt teiste korteriomandite teostamist.

§ 33

lg 1 kohaselt, kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt 5 ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt korteriomanik või korteriühistu võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras. 17. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on täidetud

§ 32

lg 2 esitatud eeldused kostjale korteriomandi võõrandamisnõude esitamiseks, mistõttu kohus rahuldab hagi. MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seetõttu jäävad menetluskulud kostja kanda,
2. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud tasutud riigilõiv 420 eurot, õigusabikulud kokku 1 624 eurot (13,25 tundi tunnihinnaga 122-124 eurot koos käibemaksuga), dokumentaalse tõendi saamise kulu (väljavõte kinnistusraamatust) 3 eurot, tasu dokumentide tõlkimise eest (majaelanike ütlused) 90,65 eurot, tõlketeenus 15.04.
3. a ja 05.08.
4. a kohtuistungitel kokku 111 eurot (36,60+74,40).
5. Põhjendatud on hageja menetluskulud riigilõivu, õigusabikulude ja dokumentaalse tõendi saamise kulu osas, seega kokku 2 047 eurot (420+1 624+3). TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kulud on m.h tõlgikulud ja dokumentaalse tõendi saamise kulud (TsMS § 143 p 1 ja 2). Kohtuväline kulu on m.h menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ning kooskõlas asjas tehtud menetlustoimingutega.
6. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista hageja kulutusi seoses tõendite tõlkega ja tõlgi teenustega kohtuistungil. Kohtumenetlus toimub eesti keeles, kui hageja seaduslik esindaja ei valda riigikeelt, siis ei pea vastaspool kandma tõlgi kulu. Seda enam, et hagejale andis tõlketeenust sama advokaadibüroo töötaja, kelle advokaat esindas hagejat ning kohtuistungil osales ka kohtu tõlk. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6