4-25-3268 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. september 2025, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-25-3268 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuasi Kaebus Politsei- ja Piirivalve

) § 31 lg 3 p 3 alusel. Põhjendamatu helisignaali andmise osas leidis kohtuväline menetleja, et avalduse esitaja 1

§-le 78. Juriidiliste eriteadmisteta isikuna oli ta sunnitud kaebetähtaega otsima iseseisvalt internetist. Otsingu tulemusel sattus ta

varasemale redaktsioonile, milles oli märgitud 15-päevane kaebetähtaeg, millest kaebaja ka lähtus. Tähtaja möödalaskmine ei olnud tingitud tema hooletusest või tegevusetusest, vaid põhjustatud PPA ametniku poolt hea halduse tava rikkumisest, mis tekitas segadust ja viis eksliku järelduseni. Sellest tulenevalt palub kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ning võtta kaebus menetlusse. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ning kohtule esitatud materjalidega, leiab, et I. 2

§ 78

lg 1 sätestab, et kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.

§ 78

lg 2 p 2 kohaselt võib menetlusväline isik esitada kaebuse kohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. 9. Kaebetähtaja ennistamise taotlusest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et I. Toropov sai vaidlustatavast määrusest teada 13.08.2025, millisest ajast hakkas ta arvestama kaebetähtaja kulgemist. Tulenevalt

§ 78

lg-st 2 oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 25.08.2025 (

§ 38lg-st 1 ja Kr

MS § 171 lg 3 kohaselt, kui tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev). I. Toropov esitas kaebuse 28.08.2025, seega hilinenult. 10.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ning muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. 11. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Takistuseks olev asjaolu on objektiivne, kui see ei sõltu isiku tahtest. Samuti pidi asjaolu olema piisavalt ootamatu, et isikult ei saanud mõistlikult eeldada toimingu tegemist tähtajaks enne takistuse ilmnemist. (vt nt RKKK 02.03.2022, nr 1-21-5924/9, p-d 8, 11). Kohus ei ole käesolevalt tuvastanud niivõrd erandlikke asjaolusid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebuse esitamist õigeaegselt. Kohus on seisukohal, et kaebajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud korras ning ajal. Kuigi kohtuvälise menetleja juhi määruses ei ole tõepoolest märgitud edasikaebe tähtaega päevades, tuleneb see

§-st 78, millisele sättele menetleja on oma 13.08.

1. a määruses viidanud. Kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et PPA oleks kaebajale andnud teadlikult vale või eksitavat teavet kaebeõiguse kohta.
2. Asjaolu, et I. Toropov luges enda sõnul seaduse varasemat redaktsiooni, on kaebaja hooletusest tingitud viga, mille ta oleks saanud hoolika suhtumise korral lihtsasti likvideerida. Seaduse sätte lugemine ega ka redaktsiooni kehtivuse kontrollimine ei eelda juriidilisi eriteadmisi, samuti ei ole

§ 78

lg 2 keeruka sõnastusega.

§ 78

lg-s 2 sätestatud 10-päevane kaebetähtaeg on kehtinud alates väärteomenetluse seadustiku vastuvõtmisest ja jõustumisest 2002. aastal, seega jääb tegelikult ka arusaamatuks, millisele varasemale redaktsioonile kaebaja viitab. Sisestades Google otsingusse „väärteomenetluse seadustik“, tuleb esimese vastena

hetkel kehtiv redaktsioon. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse 3

§ 78

lg 2 p-s 2 sätestatud tähtajast kaebuse esitamisel, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 4