KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised Kohtuistungi aeg RESOLUTSIOON 1. Lõpetada G.K väljakuulutamist. Viru Maakohus Nel

) § 164 lg-d 1 ja 2). Määruse peale osas, mis on tehtud pankrotimenetluse kulude kohta, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 150lg 5).

Määruse peale osas, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest (FIMS § 49 lg 13). ASJAOLUD

1. Viru Maakohus kuulutas
2. novembri 2023 kohtumäärusega välja G.K (võlgnik) pankroti ja algatas kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ning avaldas teate pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus
3. detsembril
4. Pankrotimenetluses ei ole pankrotitoimkonda moodustatud. Kohus kinnitas
5. jaanuari 2025 määrusega võlausaldajate nimekirja.
6. Pankrotihaldur esitas
7. märtsil 2025 teate, et võlgniku pankrotivarast ei jätku pankrotivara pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Koos teatega esitas pankrotihaldur aruande, milles palus lõpetada pankrotimenetluse; vabastada pankrotihaldur oma kohustustest ning otsustada kohustustest vabastamise menetluse jätkamine. Pankrotihaldur palus
8. juuli 2025 täpsustuses määrata pankrotihalduri tasuks 1540 eurot, millele lisandub käibemaks 369,60 eurot büroole, mille kaudu haldur tegutseb, ning määrata, et pankrotihalduri tasu 886 eurot (lisandub käibemaks 212,64 eurot) hüvitatakse riigi vahenditest ning ülejäänud osa mõistetakse välja võlgnikult. Aruande kohaselt oli võlgniku nimele registreeritud kaks sõidukit: BMW 320I (reg.märk xxx, 1992) ja BMW 525TDS (reg.märk xxx, 1998). Sõidukitel puudub kehtiv tehnoülevaatus, samuti on sõidukitele enne maksejõuetusavalduse kohtusse esitamist seatud kohtutäiturite arestid 5 erineva täitemenetluse raames. Võlgnikule on võõrandatud, kuid A OÜ nimele registreeritud Honda Prelude (reg.märk xxx, 1997). Sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus, viimane ülevaatus kehtis kuni september
9. Kuna kõikide sõidukite viimased tehnoülevaatused on tehtud rohkem kui 9 aastat tagasi, siis leiab pankrotihaldur, et loetletud sõidukite näol ei ole tegemist likviidse varaga, mida saab arvata pankrotivara hulka. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest pankrotihalduri järelepärimisele ei ole võlgnikul pankrotimenetluse ajal maksustatavat tulu saanud. Talle ei ole teinud väljamakseid ka Eesti Töötukassa ega ka Tervisekassa. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliametisse sisestatud võlgniku kontaktandmetest on tema postiaadressiks märgitud xxx, tema telefoninumbriks on S Vabariigi telefoninumber xxx. Likviidne pankrotivara
10. märtsi 2025 seisuga puudub. Pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks ja väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajate rahuldamata nõuded teises rahuldamisjärgus on järgmised: B I OÜ 3098,84 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 1802 eurot ja A F G OÜ 7764,84 eurot. Pandieset käesolevas menetluses ei olnud. Teistelt isikutelt saadaolevat vara pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes teadaolevalt ei ole. Müümata likviidne pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Haldur ei ole esitanud ja ei kavatse käesolevas menetluses esitada hagisid. Kohtukulud puuduvad. Võlgnik ei ole võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene ja tekitatud kohustusi tagasi maksta. Pankrotiseaduse mõttes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
12. Haldur on kohtule esitanud aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 4.1.

§ 158

lg 1 järgi kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast

§ 158

lg-s 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule

§ 158

lg 3 järgi aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 158

lg 6 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 4.

1. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalide järgi puudub pankrotimenetluses piisav vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur taotleb tasu 1540 eurot, millele lisandub käibemaks 369,60 eurot. Kohus avaldas
2. mail 2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded ka teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 2800 eurot 15 päeva jooksul määruse kätte toimetatuks lugemisest arvates. Kohtu deposiiti ei ole summat tähtajaks tasutud. 4.
3. Pankrotihalduri esitatud aruanne sisaldab

§ 162lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

4.4. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus

§ 158

lg 4 teise lause kohaselt määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluses esitasid võlausaldajad kolm nõuet, nõudeid tunnustati teise järgu nõuetena järgmistes summades: B I OÜ 3098,84 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 1802 eurot ja A F G OÜ 7764,84 eurot. Nõudeid ei ole pankrotimenetluses rahuldatud ja seega on võlausaldajate nõuded eelnimetatud summades rahuldamata. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. 4.5. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu (

§ 28), vaid muu asjaolu (suutmatus oma kohustusi täita).

5. Pankrotihaldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1540 eurot, millele lisandub käibemaks 369,60 eurot. Halduril kulus ülesannete täitmisele 11 tundi arvestusega 140 eurot tund. Samuti taotleb pankrotihaldur menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 886 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. 5.1.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 11 3 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. 5.2. Pankrothaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks osaliselt riigi vahenditest.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg-s 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

§ 65

lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb praegu enda tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb arvestada, et halduri tasu on maksimaalselt 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. Nendest tunnitasumääradest tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades

§ 23lg-s 3 sätestatud ülemmäära (vt ka Trt

RnKm 08.01.2024, 2-23-4222). 5.3. Arvestades halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust (sh võlausaldajate nõuetega seotud toiminguid, aruannete koostamist) ning tema kutseoskust, peab kohus põhjendatuks halduri toimingute mahtu 11 tundi. Kuivõrd pankrotimenetluses ei ole vara halduri tasu katmiseks, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest, s.o 726 eurot (käibemaksuta, s.o 11 h × 66 eurot). Tasule lisandub käibemaks 24%, s.o 174,24 eurot. Seega tuleb võlgnikule anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks. Arvestades halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust (sh võlausaldajate nõuetega seotud toiminguid ja aruannete koostamist) ning tema kutseoskust, peab kohus põhjendatuks rahuldada halduri taotlus ning määrata pankrotihalduri tasuks 900,24 eurot (sh käibemaks), mille ulatuses antakse võlgnikule menetlusabi ja kuulub haldurile hüvitamisele riigi arvel. Kohtul puudub alus mõista võlgnikult välja 900,24 eurost (sh käibemaks) suuremat halduri tasu, sest halduri töötunnid

§ 65lg 1).

1. Maakohus algatas
2. novembri 2023 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 46 lg 1 näeb ette, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnik tulu teeninud kogu pankrotimenetluse vältel. Võlgnik selgitas
3. augusti 2025 ärakuulamisel, et on elanud S sotsiaalkorteris ning saab sotsiaaltoetust 600 eurot S pangakontole. Lisaks on teinud juhutöid ning saanud tasu sularahas. Ei teadnud, kuhu raha kanda. Ei soovi kohustustest vabastamise menetluse jätkamist. Võlgnik on selliselt rikkunud enda FIMS § 47 lg-tes 1 ja 2 ja § 49 lg-s 7 sätestatud kohustusi. Võlgnik on olnud kohustuse rikkumisel vähemalt raskelt hooletu. Lisaks ei ole võlgnik avaldanud soovi edaspidi kohustusi täita. Võlgniku kohustuste rikkumine on kaasa toonud ja tooks ilmselt ka edaspidises menetluses kaasa võlausaldajate kohustuste rikkumise. Võlgnik on menetluse vastu huvi kaotanud ning menetluse jätkamine ei oleks võlausaldajate huvides. Seega esineb FIMS § 49 lg-tes 8 ja 11 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks ja menetluse lõpetamiseks.
4. Pankrotihaldur on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri kohustustest.

§ 165

lg 3 ja FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel tuleb Ly Müürsoo vabastada pankrotihalduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses ja usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustusest vabastamise menetluses pärast pankrotimenetluse kulude väljamaksete tegemist. Kuivõrd kohustustest vabastamise menetlus ei jätku, ei nimeta kohus uut usaldusisikut. 8. Teade pankrotimenetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamata jätmise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 163lg 7 ja FIMS § 49 lg 14).

(allkirjastatud digitaalselt)