← Eesti

4-25-2456/24

Obsah (5)§ 361§ 61§ 3§ 6§ 9

4-25-2456 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik 31. juuli 2025, Narva kohtumaja 4-25-2456 (930025000364) Mari-Liis Avikson Kohtui

) § 361 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 400 eurot. Samuti otsustati konfiskeerida

§ 361lg 3 ning karistusseadustiku (Kar

S) § 83 lg-te 2 ja 6 järgi asitõendina ära võetud 100 kilekotti, mis asuvad Narva TP-i laos. Väärteo lühikirjelduse kohaselt (dt, tl 46-49) 13.05.2025 kell 12.28 saabus Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki läbi Narva-1 piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori liiklusriba Vadim Seljugin. Piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see isikule alates 01.01.2025 30. piiriületus Eestisse. Tollikontrolli käigus avastati kilekotid koguses 100 tükki (kaubakood 3923), mis asusid kohvris. Isik rikkus Euroopa Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31.07.2014 artikkel 3i lg-t 1 ja

§-i

  1.  Kaebus ja kohtumenetlus
  2. 26.06.2025 saabus Viru Maakohtusse Vadim Seljugini kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.06.2025 otsuse peale väärteoasjas nr
  3. Eeltoodud kaebuses palus Vadim Seljugin tunnistada Maksu- ja Tolliameti Ida Tollipunkti ametniku
  4. a otsuse väärteoasjas nr 930025000364/3 täielikult õigusvastaseks ja tühistada nimetatud otsuse. Kaebuse esitaja palus lõpetada kaebaja suhtes alustatud väärteomenetluse väärteokoosseisu puudumise tõttu.
  5. Kaebuse põhjenduste kohaselt 13.05.2025 kell 12:28 Narva tolliterminalis toimunud tollikontrolli käigus Eesti ja Venemaa vahelisel piiril leiti kaebaja pagasist pakk prügikotte (Kaubakood 3923), koguses 100 tk. Kaup oli ostetud Venemaalt 267 rubla (alla 3 euro) eest ja mõeldud vaid kaebuse esitaja isiklikuks majapidamislikuks kasutamiseks.
  6. Ostetud prügikotid on tavaline kodumajapidamistarve ja nende kuuluvus sanktsioonide alla ei olnud kaebuse esitajale ega teistele tavakodanikele ilmselge. Maksu- ja Tolliameti ametlikul veebilehel olev sanktsioonide loetelu ei sisalda otseselt viidet prügikottidele. Kaebuse esitaja tegevus oli igati avatud, läbipaistev ning ilma igasuguse soovita varjata tollikontrollis nimetatud kaupa. Kaebuse esitaja esitas kauba vabatahtlikult ja kohe tolliametnikule kontrollimiseks. Kaebaja poolt ostetud kaup (väärtus alla 3 euro) ei vasta sanktsioonide eesmärgile takistada olulise majandusliku tulu saamist Venemaal. Kaebuse esitaja tegevus oli heauskne ja objektiivselt ei saanud eeldada sanktsioonirikkumist. Seega KarS § 16 lg 3 kohaselt puudub kaebuse esitaja tegevuses nõutav tahtluse element ja seetõttu ka väärteokoosseis. Kohe pärast tolliametniku selgitust tunnistas kaebuse esitaja oma teadmatust, väljendas kahetsust ja tegi menetleja ametnikega täielikku koostööd, mis samuti kinnitab kaebuse esitaja heausksust ja tahtluse puudumist. Prügikottide sanktsioonistaatus ei olnud selgelt ega mõistetavalt etteaimatav. Toote väärtus on sedavõrd väike, et selle kuuluvus sanktsioonide alla tavakodanikule ei ole ilmne. Kaebuse esitaja avatud ja koostööaldis käitumine tollikontrolli ajal kinnitab kaebuse esitaja heausksust ja välistab tahtlikkuse. Menetleja otsuses toodud põhjendused on formaalsed ja ignoreerivad kaebuse esitaja põhilisi asjaolusid ning peamist väidet – tahtluse ja süü puudumist, mis on hädavajalik väärteokoosseisu tuvastamiseks. Menetleja ekslikult hindas kaebuse esitaja tegevust tahtlikuna ja eiras esitatud kaebuse sisulisi argumente. Seetõttu ei ole tehtud otsus õiglane ega põhjendatud. Menetleja otsus on õiguslikult põhjendamatu ja vastuolus KarS § 32 lg 1 ja

§ 61

lg 1 sätetega, mille kohaselt isikut ei loeta vastutavaks, kui ta rakendas sanktsiooni heauskselt, st ilma teadmata ja ilma põhjuseta eeldada, et tegevus ei vasta sanktsiooni rakendamise nõuetele.

  1. Viru Maakohtu 18.07.2025 määrusega otsustas kohus võtta Vadim Seljugini kaebuse menetlusse ning vaadata Vadim Seljugini kaebuse Maksu- ja Tolliameti 12.06.2025 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 930025000364 läbi avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumaja ruumides
  2. juulil 2025 kl 12:
  3. Kohtuistungile kutsus kohus menetlusaluse isiku/kaebuse esitaja Vadim Seljugini ning kohtuvälise menetleja esindaja. 2

(8)
  1. Kaebuse esitaja jäi kohtuvaidluses kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.
  2. Kohtuistungil 31.07.2025 kuulati üle kaebuse esitaja Vadim Seljugin ning kohus uuris ja avaldas väärteotoimikus olevad dokumentaalsed tõendid. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb rahuldada muul seaduslikul alusel, s.o VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ja põhjendatud on tühistada Maksu - ja Tolliameti 12.06.2025 otsus väärteoasjas nr 930025000364 Vadim Seljugini suhtes täies ulatuses. Kuna kohus peab põhjendatuks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, siis tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel Vadim Seljuginile kuuluvad 100 prügikotti, mis on hoiustatud Narva TP HO laos (tõkendatud tolliplommiga nr ET0088215).
  4. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused. Riigikohus on rõhutanud (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-2-16, p 9), et kui kohus ei tuvasta mõnd VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistavat asjaolu, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused. (Vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-84-13, p-d 13-14). VTMS § 133 kohaselt peab kohus muuhulgas välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
  5. Praeguses asjas ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ega ole põhjust vastata ühelegi VTMS §-s 133 loetletud küsimusele selliselt, et see tingiks üldmenetluse otsuse tühistamise. Samas kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o põhjendatud on väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel alltoodud põhjustel.  Kohtu seisukoht objektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas
  6. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsusest (dt, tl 1-5) heideti kaebuse esitajale ette, et ta 13.05.2025 kell 12.28 saabus Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki läbi Narva-1 piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori liiklusriba. Piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see isikule alates 01.01.2025
  7. piiriületus Eestisse. Tollikontrolli käigus avastati kilekotid koguses 100 tükki (kaubakood 3923), mis asusid kohvris. Isik rikkus Euroopa Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31.07.2014 artikkel 3i lg-t 1 ja

§-i

  2. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud seda, et ta 13.05.2025 kell 12.28 saabus Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki läbi Narva-1 piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori liiklusriba. Piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see isikule alates 01.01.2025
  3. piiriületus Eestisse. Tollikontrolli käigus avastati kilekotid koguses 100 tükki (kaubakood 3923), mis asusid kohvris.
  4. Eeltoodud faktilised asjaolud on tõendatud ka Maksu- ja Tolliameti läbivaatuse aktiga 13.05.2025 nr 25LA0533241-1 koos fototabeliga (dt, tl 27-31) , kust tuleneb, et Vadim Seljugin saabus 13.05.2025 kell 12.28 Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Kontrollimisel avastati kilekotid, mille tükiarv
  5. Rikkumise kirjelduse kohaselt oli see Vadim Seljuginile piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt
  6. piiriületus alates 01.01.2025 siseneval suunal. Tolliseaduse (TS) §-de 61, 64 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 49 lg 1 p 7 kohaselt teostati reisija pagasi läbivaatus, mille käigus avastati isikuga kaasas olevast kohvrist kilekott, milles asusid kilekotid (kaubakood 39232100) koguses 100 tükki. Vadim Seljugini sõnade kohaselt on 3

(8)tegemist isiklikuks kasutamiseks mõeldud prügikottidega. Vadim Seljugin ei teadnud, et tegemist on sanktsioonialuse kaubaga.
  1. Kilekotid kuuluvad Eesti Tollitariifistikus (ETT)
  2. grupp (Plastid ja plasttooted) ja nende kaubakood ETT järgi on 39232100 (plasttooted kaupade veoks või pakkumiseks; plastist korgid, kaaned kapslid jms sulgurid). Kaubakood 3923 kuulub Nõukogude määruse (EL) nr 833/2014,
  3. juuli 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, art 3i lisasse XXI (kaup CN-kood on 3923 – Plasttooted kaupade veoks või pakkimiseks; plastist korgid, kaaned, kapslid jms sulgurid). Artikli 3i lg 1 kohaselt keelatud on otse või kaudselt osta, importida või üle anda XXI lisas loetletud Venemaalt pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid kaupu, mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust. 15.

§ 3

lg 1 kohaselt rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilimist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist.

§ 6

kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on

§ 9

lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on Nõukogu määrus (EL) nr 833/2014, 31. juuli 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, rahvusvaheline sanktsioon.

§ 361

kohaselt rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumine väheses ulatuses on karistatav. 16. Eeltoodust tulenevalt täitis Vadim Seljugin enda tegevusega 13.05.2025 talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu, kuna rikkus kilekotte, mis on plasttooted kaupade veoks, Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki tuues rahvusvahelist sanktsiooni väheses ulatuses, täites sellise tegevusega

§ 361lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.

 Kohtu seisukoht subjektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas

  1. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
  2. Maksu- ja Tolliameti 13.05.2025 läbivaatluse aktiga nr 25LA0533241-1 on tõendatud see, et piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see Vadim Seljuginile
  3. piiriületus alates 01.01.2025 siseneval suunal. Ka on tõendatud see, et ka varasemalt on Vadim Seljugin Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki toonud erinevaid kaupu, mille puhul Maksu- ja Tolliameti läbivaatuse aktide kohaselt tuvastati samalaadne rikkumine (vt 19.02.2024 läbivaatuse akt nr 24LA0255461-1, kus kaubaks olid LED lambid (dt, tl 33-34), 11.03.2024 läbivaatuse akt nr 24LA0378471-1, kus kaubaks oli roolivõimendi pump (dt, tl 35-36), kauba riigile loovutamise taotlus nr 24RY1189231-1/1 ja kauba riigi omandisse ülemineku otsus 10.08.2024 nr 24RY1189231-1/2, kus kaubaks oli tahvelarvuti Getac (KN-kood 8471) (dt, tl 37-39), 06.10.2024 läbivaatuse akt nr 24LA1448541-1, kus kaubaks oli kaks läbipaistvat aluslakki (dt, tl 40-41), 13.10.2024 läbivaatuse akt nr 24LA1483681-1, kus kaubaks oli naistejalatsid (dt, tl 4243, 23.10.2024 läbivaatuse akt nr 24LA1526911-1, kus kaubaks oli Wi-Fi ruuter 4G/5G LTE CPE (dt, tl 44-45)).
  4. Vadim Seljugini kohtuistungil antud ütluste kohaselt, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, oli ta teadlik sellest, et Maxima kilekotte ei tohi üle riigipiiri toimetada. Nii on ta seoses kohtuvälise menetleja küsimusega, kust on pärit tema teadmine, et „Maxima“ kilekotte ei tohi üle piiri toimetada vastanud järgnevalt: „ Mulle öeldi järjekorras, et ühel tädil oli mitu kilekotti asjade jaoks, mitte prügi jaoks ja mind hoiatati sellest ette“. Eeltoodud teadmise põhjal pidi Vadim Seljugin pidama võimalikuks, et ka prügikottide, mis on samast materjalist Maxima kilekottidega, eksportimine Eesti Vabariiki võib olla keelatud ning möönis seda võimalust, kuid otsustas siiski tegutseda. Vadim Seljuginil oli võimalus enne väärteo 4

(8)toimepanemist tutvuda määruse nr 833/2014 lisa XXIII kaupade täieliku loeteluga, mis on avalikult kättesaadav. Samuti oli tal võimalus küsida selgitusi ja teavet Maksu- ja Tolliametilt.
  1. Eeltoodust tulenevalt täitis Vadim Seljugin 13.05.2025 ka talle ette heidetava väärteo subjektiivse koosseisu kaudse tahtlusega.  Õigusvastasus, süü
  2. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid selle teo puhul ei esine. Kaebuse esitaja Vadim Seljugin on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.
  3. Kohtu hinnangul pole põhjendatud jaatada ka keelueksimuse esinemist. Üldjuhul ei ole eksimus ka vältimatu. Seda juhul, kui isikult saab nõuda, et ta oleks pidanud ise või nt asjatundjaga konsulteerides tulema selle peale, et tema tegu võib olla õigusvastane (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-31-14, p 25; 3-1-1-91-13, p 15.1 ja 3-1-1-92-13, p 17.2). Kohustus tunda huvi teo keelatuse vastu tuleneb teadmisest, et tegutsetakse või hakatakse tegutsema valdkonnas, kus kehtib eriregulatsioon ning seega kohustus seda tunda; vastavate sätete mitteteadmine on alati välditav nende selgekstegemisega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-86-98; 3-1-1-44-02; 3-1-1-14-03 p 13; 3-1-1-29-11, p 14).
  4. Vastus küsimusele, kas süüteokoosseisu-pärase ja õigusvastase teo keelueksimuses toime pannud isikule saab ette heita, et ta ei teadvustanud enda käitumise võimalikku ebaseaduslikkust ega kontrollinud teo lubatavust, oleneb suuresti teo iseloomust. Keelueksimuse välditavuse üle otsustamisel tuleb esmalt anda normatiivne hinnang, kuivõrd selgelt tajutav olnuks vajadus küsida enda käitumise õiguspärasuse järele või astuda samme selle kontrollimiseks ex ante objektiivsele mõistlikule kõrvalseisjale, kellel on toimepanijaga sarnased teadmised ja elukogemus. Ennekõike väljaspool mõnd spetsiifilist tegevusvaldkonda on keelueksimuse välditavuse üle otsustamisel oluline teo sotsiaaladekvaatsus. Näiteks, mida tavapäratum on tegu või mida suuremat riski üldteadaolevalt kaitstud õigushüvedele (teiste inimeste elu, tervis, vara, avalik kord, riigi julgeolek vmt) see endas kätkeb, seda väiksem on võimalus hinnata toimepanija eksimus teo keelatuses vältimatuks. Abipakkuvaks kriteeriumiks võib olla ka toimepandu moraalne mõõde: üldise arusaama kohaselt kõlbeliselt küsitava teo õiguspärasuses on põhjust rohkem kahelda kui sellise käitumise puhul, mis eetilises plaanis taunitav ei ole. Tähtis on seegi, kuivõrd äratuntavalt võib tegu kahjustada või ohustada seda hüve või eesmärki, mida rikutud õigusnormiga kaitstakse (vt RKKKo nr 1- 21-7336 p. 16).
  5. Üldteada asjaoluna kehtib tollis eriregulatsioon ja arvestades seda, et Vadim Seljuginile on juba ka varasemalt korduvalt eeltoodud läbivaatuse akte koostatud seoses kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega, siis õigusrikkumise vältimiseks oli tal võimalik endale selgeks teha, mida on lubatud üle riigipiiri tuua ja mida mitte. Eeltoodus on üheks abivahendiks ka infoleht sanktsioonide kehtestamisest kaubale, mida toimetatakse Euroopa Liidust Venemaa Föderatsiooni või Venemaa Föderatsioonist Euroopa Liitu (dt, tl 128-130), kust nähtuvad viited, kust on võimalik abi leida ja on juhitud tähelepanu ka sellele, et eraklientidel on võimalik pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole telefonil +372 880 0814 ja e-posti teel tolliinfo@emta.ee ning saada täpsustusi kehtivate sanktsioonide kohta ning muude tolliga seonduvate küsimuste osas. Käesoleval juhul ei leidnud tõendamist see, et Vadim Seljugin oleks kasutanud vahetult enne 13.05.2025 rikkumise toimepanemist eeltoodud võimalust. Näitlikus loetelus kaupades, mis on keelatud toimetada Euroopa Liidust Venemaa Föderatsiooni on välja toodud ka p-s 7 muud kaubad olenemata väärtusest: plastist tooted, näiteks uksed, aknad jmt. Nii oli võimalik täpsustada eeltoodud plastist toodete nimekirja, mille toimetamine on keelatud Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki, mille väärtusel ei ole mingit tähtsust otsustamaks, kas tegemist on keelatud kauba sissetoomisega.
  6. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et kaebuse esitaja Vadim Seljugin on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 361lg 1 järgi. 5

(8)Kohtu seisukoht Vadim Seljuginile mõistetud karistuse osas ja põhjendatuse osas lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel 26.

§ 361lg 1 näeb karistusena füüsilisele isikule ette kuni 300 trahviühikut või aresti. Kar

S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdlase isik väärteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdlase isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et KarS § 56 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

  1. Kohtupraktikas on asutud ka seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-18-11, p 8.1).
  2. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja määranud Vadim Seljuginile rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 400 eurot. Eeltoodud karistuse mõistmise põhjendused on järgnevad. Rahvusvaheline sanktsioon on meede eesmärgiga toetada rahu taastamist ja säilimist. Euroopa Liit on kehtestanud Venemaa suhtes ulatuslikud sanktsioonid, et reageerida Ukraina vastu suunatud agressioonisõjale. Sanktsioonide rikkumine toob kaasa Venemaa majanduse toetamise ja seeläbi Ukraina vastu suunatud agressioonisõja võimendumise. MTA seadusjärgne roll ühiskonnas on keeldude ja piirangute üle järelevalve teostamine. Sanktsioonidega seotud rikkumised on Eesti riigi kõrgendatud huvi objektiks. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi määramisega määras 50 trahviühikut, s.o 400 eurot on võimalik saavutada karistuse eesmärk ja määratud karistus ei koorma isikut rohkem, kui see on vajalik õigushüve kaitseks ning mõjutab menetlusalust isikut käituma edaspidi seaduskuulekamalt.
  3. Arvestades eeltoodud kohtuvälise menetleja põhjendusi karistuse määramisel ei ole need kooskõlas KarS § 56 lg-st 1 tulenevaga, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü. Käesoleval juhul puuduvad igasugused põhjendused selle kohta, milliseks on kohtuvälise menetleja esindaja hinnanud kaebuse esitaja süü. Samuti ei nähtu eeltoodud põhjendustest see, miks karisuse eesmärke, s.o nii karistuse eri- kui ka üldpreventsiooni silmas pidades on põhjendatud mõista Vadim Seljuginile rahatrahv määras 50 trahviühikut. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab arvestama ka süüdlase isikut, mida aga kohtuvälise menetleja põhjenduste kohaselt Vadim Seljuginile karistuse mõistmisel tehtud ei ole. Kohus pidas põhjendatuks teha karistusregistrist väljavõtte (dt, tl 114, 138) selgitamaks välja, kas kaebuse esitajat on varasemalt karistatud kriminaal- ja/või väärteokorras. Eeltoodud karistusregistri andmete kohaselt on tegemist varem karistamata isikuga, sest tal puuduvad kehtivad karistusandmed. Eeltoodu viitab sellele, et kaebuse esitajat saab pidada õiguskorda järgivaks ning talle on mõistetavad seadusest tulenevad nõuded ja piirangud ning ta peab vajalikuks ka nendest nõuetest kinnipidamist, olles varasemalt igapäevaselt õiguskuulekusele orienteeritud.
  4. Kohus kõrvaldab eeltoodud kohtuvälise menetleja minetused karistuse mõistmisel ning hindab Vadim Seljugini süü suurust 13.05.2025 toimepandud väärteos. Arvestades seda, et Vadim Seljugin toimetas 13.05.2025 kell 12.28 Narva-1 piiripunkti kilekotte, mille tükiarv on 100 ja mille väärtus jääb alla 3 euro (dt, tl 110), siis pole põhjendatud hinnata tema süüd eeltoodud väärteo toimepanemises suureks. Eluliselt usutav on see, et töötu riigipiiri lähedases  6

(8)linnas, s.o Narvas elav isik otsib erinevaid võimalusi enda igapäevaste vältimatute kulude minimeerimiseks. Seega ei ole alust kahelda Vadim Seljugini, kes on ka Eesti Vabariigi kodanik, poolt välja toodus, et eeltoodud kilekotid olid mõeldud tema enda majapidamises kasutamiseks prügikottidena. Ta on ühemõtteliselt väljendanud kohtuistungil enda maailmavaatelist seisukohta ning sellest ei ole võimalik kuidagi järeldada seda, et tema prügikottide ostmise tagamõtteks Vene Föderatsioonist oleks olnud see, et panustada enda võimaluste piires rahaliselt naaberriigi majandusse, et viimasel oleks võimalik jätkata sõjategevust Ukrainas. Nii on ta ka selgelt vastanud kohtuvälise esindaja küsimusele, et mille poolest Venemaa prügikotid on paremad kui Eesti omad järgnevalt: „50 senti odavamad, olen töötu ja püüan ellu jääda“ (dt, tl 146).
  1. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et käesoleval juhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, s.o süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus ning karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kuna Vadim Seljugini süü toimepandud väärteos ei ole suur, ta panin toime ühe teo ja seda mitte kõige intensiivsema tahtluse liigiga ning tegemist pole ka varem ei kriminaal- ega ka väärteokorras karistatud isikuga, siis kohtu hinnangul on põhjendatud tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt kontrollida seda, kas väärteomenetluse jätkamiseks ja Vadim Seljugini karistamiseks seoses toimepandud väärteoga esineb avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul, arvestades tuvastatud faktilisi asjaolusid, siis pole põhjendatud jaatada seda, et esineb avalik menetlushuvi, mis välistab väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 202 sätestatut (vt RK 01.11.2013 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-13, p 15). Seega näeb seadus ette õigusliku aluse väärteomenetluse lõpetamiseks juhul, kui kohus leiab, et asetleidnud rikkumine on isiku väärteo korras karistamiseks ebaoluline või vähetähtis.
  2. Üldteada on see, et alla kolme euro suuruse summa puhul on tegemist marginaalse rahasummaga. Seega eeltoodud summa puhul ei ole võimalik jaatada seda, et see omaks mingit mõju Vene Föderatsiooni majanduse ostujõus. Süülise väärteo toime pannud isikut ei ole aga tingimata tarvis karistada saavutamaks karistuse mõistmise eesmärgid. Väärteomenetluse seadustik näeb ette õigusliku aluse väärteomenetluse lõpetamiseks juhul, kui kohus leiab, et asetleidnud rikkumine on isiku väärteo korras karistamiseks ebaoluline või vähetähtis. Ka sarnastel asjaoludel toimepandud tegude puhul on menetleja lähtuvalt talle antud kaalutlusõigusest pädev rakendama erinevaid menetlusõiguslikke järelmeid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-120-13, p 15). Kohtuvälisele menetlejale antud kaalutlusõiguse eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, kui see poleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p 16). Asitõendite suhtes kohaldatav meede ja muud asjaolud
  7. KarS § 83 lg 2 alusel seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. KarS § 83 lg 6 kohaselt võib väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja. Kuna kohus lõpetab väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, siis tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel Vadim Seljuginile talle kuuluvad 100 prügikotti, mis on hoiustatud Narva TP HO laos (tõkendatud tolliplommiga nr ET0088215).
  8. Kohtuvälise menetleja otsus on tehtud ja karistus määratud Maksu- ja Tolliameti menetleja poolt, kes on väärteo pädev kohtuväline menetleja. Otsus vastab VTMS § 74 nõuetele. Kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.