Obsah (7)

§ 37§ 153§ 155§ 152§ 43§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2027 Määruse kuupäev 9. september 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva last

) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. aprillil 2025 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse pensioni määramiseks alates
3. oktoobrist
4. Kaebaja taotles kolme lapse kasvatamise eest soodustingimustel vanaduspensioni ja pensionistaaži/lisa. Avalduse kohaselt ei ole teise lapsevanema nõusolekut kolme lapse pensionistaaži arvestamiseks vaja, kuna teine vanem lapsendas ühe lapse 12-aastaselt ning ei oma seega soodusõigust kolme lapse kasvatamise eest vähemalt kaheksa aastat. Ta ei ole ka lapse bioloogiline isa.
5. SKA vastas
6. juuni
7. a kirjaga kaebajale, et on tema avalduse kätte saanud ja menetlusse võtnud. Soodustingimustel vanaduspensioni määramise ja laste kasvatamise eest pensionilisa arvestamisel võtab SKA aluseks rahvastikuregistris olevad andmed. Rahvastikuregistrisse on kõigi kolme lapse isana märgitud sama isik. Registris olevate andmete alusel on ka laste isal õigus soodustingimustel pensionile ning pensionistaaži ja -lisa arvestamiseks pensioniõigusliku staaži hulka. Kui samade laste suhtes on kahel vanemal õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni ning pensionistaaži ja -lisa laste kasvatamise eest, siis lepivad õigustatud isikud kokku selles, kes seda õigust kasutavad. Kui kokkulepet ei saavutata, jaotatakse need aastad, mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist, õigustatud isikute vahel võrdselt. Samuti jaotatakse 3-25-2027 nõusoleku puudumisel laste kasvatamise eest saadav pensionistaaž ja -lisa võrdselt mõlema vanema vahel. Teise vanema nõusolekuta on kaebajal õigus jääda soodustingimustel vanaduspensionile pool aastat enne vanaduspensioniiga, s.o alates
8. aprillist
9. Pensioniõiguslikku staaži ja -lisa laste kasvatamise eest arvestatakse teise vanema nõusoleku puudumisel 50% ulatuses. Kaebaja
10. juunil 2025 esitatud avaldusel kinnitab kolmas isik, et on lapse isa ja avaldab soovi kanda ennast isana lapse sünniakti. Avaldus on allkirjastatud nii kaebaja kui lapse isa poolt. Võttes aluseks rahvastikuregistris olevad andmed ja eelkirjeldatud avalduse, siis on nii kaebajal kui ka kolmandal isikul õigus soodustingimustel vanaduspensionile ning pensionistaažile ja -lisale laste kasvatamise eest. SKA palus kaebajal teada anda, kas ta esitab teise vanema nõusoleku või esitab uue avalduse pensionile jäämiseks alates
11. aprillist
13. Kaebaja teatas
14. juuni
15. a vastusega SKA-le, et peab ilmselt pöörduma halduskohtusse.
16. Kaebaja esitas
17. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ei nõustunud SKA
18. juuni
19. a kirjaga, millega käsitletakse teist lapsevanemat kui õigustatud isikut soodustingimustel pensionile jäämiseks. SKA ei ole arvestanud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 10 lg 1 p-ga 3, mille kohaselt peab vanem olema kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last. Kaebaja palub tunnistada, et kolmas isik on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat ainult kahte last, ühte last on ta kasvatanud üksnes seitse aastat ning see laps ei ole tema bioloogiline laps. Lapse nime muudeti, kui ta oli 11-aastane. Selle lapse kasvatamine algas siis, kui laps oli 11-aastane ning seega peaks teise vanema õigus ära langema. Kaebaja palub teise vanemaga mitte kontakteeruda, kuid kui kohus otsustab, et SKA-l on selline õigus, siis kaebaja lepib sellega.
20. Tartu Halduskohus jättis
21. septembri
22. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse nõude täpsustamiseks ja seoses kolmanda isiku kaasamise vajadusega kohtu selgitustega tutvumiseks. Kohus tõlgendas, et kaebaja soovib

§ 37

lg 2 p 6 alusel tuvastada, et tal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist, kuna kaebaja on samade laste suhtes ainus vanem, kes kasvatas kolme last vähemalt kaheksa aastat. Kohus palus kaebajal teatada, kas ta nõustub kohtu tõlgendusega. Ühtlasi selgitas kohus, et kuna kohus otsustab haldusasja lahendamisel teise isiku õiguste ja kohustuste üle, siis peab kohus asja sisuliselt menetledes selle isiku haldusasja menetlusse kolmanda isikuna kaasama.

1. Kaebaja esitas
2. septembril 2025 avalduse, milles teatab, et peab kolmanda osapoole kaasamisest ja temaga suhtlemisest mõttekamaks taotleda sooduspensionit alates
3. aprillist 2026 ehk pool aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist ning saada natukene vähem pensionit.
4. Tartu Halduskohus teatas
5. septembri
6. a kohtunõudes kaebajale, et mõistab tema avaldust kaebusest loobumise tahteavaldusena ning selgitas loobumise tagajärgi. Kohus palus kaebajal kohtule teatada, kas kohus on tema tahet õigesti mõistnud ning kas loobumise tagajärjed on arusaadavad.
7. Kaebaja nõustus
8. septembri 2025.a vastuses kohtu seisukohtadega ning teatas, et mõistab kaebusest loobumise tagajärgi ning on nendega nõus. Kaebaja märkis ka arvelduskonto numbri, kuhu riigilõiv tagastada. 2 3-25-2027 KOHTU SEISUKOHT 9.

§ 153

lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 155

lg 4 järgi võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 152lg 1 p 3).

Kaebusest loobumine ei riku antud juhul vastustaja ega muude isikute õigusi. Kohus selgitas kaebajale

§ 155

lg-st 4 juhindudes kaebusest loobumise tagajärgi ning kaebaja on kohtule teatanud, et on nendest teadlik. 10. Eelnevat arvestades võtab kohus kaebusest loobumise vastu ning lõpetab

§ 152lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 esimese lause alusel haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 11. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 8 tulenevalt on kaebus riigilõivuvaba, mistõttu tuleb enam tasutud riigilõiv kaebajale

§ 104lg 5 p 1 alusel tagastada.

12. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3, § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3