Obsah (4)

§ 121§ 39§ 119§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-970 Määruse kuupäev 8. september 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise ka

) § 121 lg 4 ja § 204 lg

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas
3. jaanuaril 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot seoses telesilla vahendusel lühiajaliste kokkusaamistega. Kaebaja põhjendab, et palus vanglal võtta ühendus kaebaja vendade ja õega ning küsida neilt videokõnede tegemiseks andmeid, sest kaebajal on üksnes isikute telefoninumbrid. Inspektor-kontaktisik teatas, et kaebaja peab ise esitama andmed nende isikute kohta, kellega ta videokõnet soovib teha. Kaebaja esitas vanglale taotluse, et soovib videokõnet vennaga, kelle andmed on inspektor-kontaktisikul olemas. Kaebaja ei oska vangla süü tõttu tahvelarvutit kasutada. Inspektor-kontaktisik pidi kaebajat aitama. Selle asemel vastas vangla
4. jaanuari
5. a vastusega nr 6-7/2-25/76-2, et videokõnet ei toimu. Kaebajal ei võimaldatud teha videokõnet ka emaga, kes on nüüdseks surnud. Selles osas nähtuvad täpsemad asjaolud haldusasjas nr 3-24-
6. Inspektor-kontaktisik ei teavitanud kaebajat sellest, et alates
7. aprillist 2024 on võimalik ametlikult videokõne kaudu suhelda.
8. Kaebaja esitas
9. jaanuaril 2025 Tartu Vanglale eelkirjeldatud kahjunõude täienduse, milles selgitab, et varasemalt ei võimaldanud inspektor-kontaktisik kaebajal teha videokõnet emaga, kuigi Tartu Vangla direktor ja õiguskantsler seda toetasid ning teistele kinnipeetavatele selline võimalus tagati. Kuigi kõikidele kinnipeetavatele on alates
10. aprillist 2024 videokõned lubatud, siis ei ole inspektor-kontaktisik kaebajat sellest teavitanud. Praegu takistab ta kaebaja telesilla vahendusel suhtlust venna ja teiste sugulastega. Inspektor- 3-25-970 kontaktisik peab aitama kaebajal lähedastega kontakteeruda. Kaebaja on taotlenud videokõne võimaldamist ja kaebaja selles osas aitamist, kuid kaebaja ei ole telesilla vahendusel lühiajalistel kokkusaamistel osaleda saanud.
11. Tartu Vangla jättis
12. märtsi
13. a otsusega nr 1-9/2-25/33-3 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja lisati
14. novembril 2024 isikute hulka, kes alates
15. detsembrist 2024 pidid hakkama osalema Tartu Vangla videokohtumiste pilootprojektis. Kui kaebaja soovib videokohtumist, siis peab ta ise esitama vanglale selleks vajalikud andmed. Kaebajale
16. jaanuaril 2025 videokohtumise võimaldamata jätmine oli õiguspärane. Kaebajale on antud kogu vajalik informatsioon selle kohta, mida ta peab tegema, et saaks esitada taotluse videokohtumise võimaldamiseks. Samuti on talle selgitatud, et tal on võimalik tahvelarvuti kasutamisel küsida vanglaametnike abi, sh kõnealuse taotluse koostamiseks.
17. Kaebaja esitas
18. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et tal ei võimaldata oma vennaga videokõnet teha. Varasemalt on vangla takistanud kaebaja suhtlemist tema ema ja õega. Inspektor-kontaktisik takistab videokõnede tegemist. Kaebaja ei kasuta tahvelarvutit vangla süül ning inspektor-kontaktisik peab aitama kaebajal lähedastega suhteid säilitada. Seega oleks inspektor-kontaktisik pidanud kaebajat aitama, et ta saaks tahvelarvuti kaudu vennaga videokõne võimaldamiseks taotluse esitada. Selle asemel väljastati kaebajale videokohtumiste juhend. Kaebajal on terviseprobleemid, mis takistavad iseseisvat toimetamist. Kaebajale on põhjustatud hingelist valu ja kannatusi. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda Tartu Vangla
19. märtsi
20. a otsusega nr 1-9/2-25/33-3 seonduvad materjalid. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, riigi õigusabi ja kaebuse lisade tagastamist.
21. Tartu Vangla esitas kohtule
22. aprillil 2025 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. Vangla selgitas, et kohtunõudele vastamise seisuga ei olnud kaebajal toimunud ühtegi lühiajalist kokkusaamist telesilla vahendusel, kuid sellisel viisil kokkusaamine vennaga on planeeritud toimuma
23. aprillil
24. Kaebaja ei ole vaidemenetluse korras vaidlustanud Tartu Vangla
25. jaanuari
26. a vastust nr 6-7/2-25/76-
28. Tartu Halduskohus jättis
29. aprilli
30. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis tähtaja riigilõivu tasumiseks. Riigilõiv tuli tasuda 7 päeva jooksul määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Ühtlasi jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5).
31. Kaebaja esitas
32. mail 2025 eelnimetatud määruse resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus
33. augusti
34. a määrusega tagastas. Nimetatud määruse sai kaebaja kätte
35. augustil
36. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 9. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. aprilli
2. a määrusega Juri Kolesnikovi kaebuse käiguta ja 2 3-25-970 andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 7 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu
3. aprilli
4. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust
5. augustil 2025, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (

§ 119lg 1 ja § 179 lg 3).

Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema

1. augustil 2025 ja möödus
2. septembril
3. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Juri Kolesnikovi kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3