) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. HAGI NÕUE JA ASJAOLUD 1. Hageja esitas 21.01.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 07.06.2023 sõlmitud liitumislepingust nr xxx ja 26.01.2024 sõlmitud liitumislepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 702,93 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 140,73 eurot; 1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 21.01.2025 kuni põhinõude (702,93 eurot) täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. 2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited. 2.1. 7.06.2023 sõlmiti hageja ja telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. kostja vahel liitumisleping nr xxx Kliendiga sõlmitud liitumislepingus on välja toodud teenuspaketi nimi: Maksimaalselt Ulmet 5G Eri ja telefoninumber xxx. 7.06.2023 saatis hageja kostja kontaktnumbrile xxx teavitussõnumi ja e-posti aadressile xxx teavituskirja lepingu digiallkirjastamise kohta. Lepingu allkirjastamine hageja ja kostja poolt toimus Elisa iseteeninduse vahendusel, tellimus: xxx. 7.06.2023 allkirjastas klient digitaalselt liitumislepingu nr xxx. Siinkohal lisame, et vajutades antud teavituskirjas olevale nupule „Vaata oma tellimusi“ suunati klient Elisa iseteeninduse jaotusesse „Tellimuste ajalugu“, kus on nähtavad lepingueelne teave, tellitud teenuspaketi nimetus ja kuutasu (7.06.2023 kuupäeva seisuga summas 33,98€). 14.06.2023 saatis hageja kostja kontaktnumbrile xxx teavitussõnumi: Hea klient! Numbrile xxx aktiveeriti teenus "Maksimaalselt Ulmet 5G Eri". Täpsemat infot teenuse tingimuste kohta saate vaadata siit https://www.elisa.ee/itb/services/. Teie Elisa. Algselt oli numbril xxx – Eri Nutikalt Põhjamaades 35,99 kuni 30.09.2021; järgmisena Eri Ulme 27,48 kuni 30.09.2022; järgmisena Maksimaalselt Ulmet 5G kuni 26.05.2023 – vahepeal lepinguline suhe katkes; järgmisena Maksimaalselt Ulmet 5G Eri alates 14.06.2023 kuni 10.02.2024 – lepingunumber xxx. M-kaubanduse maksed on kõikidel mobiilinumbritel automaatselt avatud. Elisa krediidipõhimõtete kohaselt kehtib M-kommertsi osas kliendile (telefoninumbripõhine) krediidilimiit summas 300 €. M-kommertsi krediidilimiit kehtib üldsummas teenustele IDPilet, M-Loto, M-makse, Google Play ja kõnekaardi laadimisele. Mobiilinumbri xxx teenuspaketi Maksimaalselt Ulmet 5G tingimuste (https://www.elisa.ee/et/ elisast/arhiiv/eesti-ja-euroopa-nutipaketid) p. 23 kohaselt lisanduvad kuutasule järgmised tarbitud teenused, mida maksustatakse eraldi hinnakirja järgi: rahvusvahelised teenused; internet, kõne ja sõnumid välismaal viibides nendes tingimustes nimetamata riikides; internetipiletite tellimine välismaal; kõnekaardi laadimine; lisateenuste kuumaksed; ühekordsed 2 tasud; kõned käibemaksuvabadele annetusnumbritele; m-loto; m-parkimine; m-pilet ja m-maksed ning eritariifsed kõned ja SMSid. Google Play maksete näol on tegemist Google Play poest soetatud äppide ja meelelahutusteenuste eest tasumisega mobiiliarvega, see tähendab, et kostja on valinud tasumisviisiks Elisa mobiiliarve. 10.02.2024 kell 18:27 vormistas klient Elisa iseteeninduses mobiilinumbri xxx lepingu (Liitumisleping nr xxx) ajutise peatamise, mis jõustus automaatselt järgmisel päeval ehk perioodil 11.02.2024.a kell 00:00 kuni 17.02.2024.a kell 23:59 oli antud mobiilinumbri kasutamine peatatud. 17.02.2024 kell 19:54 vormistas klient Elisa iseteeninduses mobiilinumbri xxx lepingu avamise ja number aktiveerus automaatselt järgmisel päeval ehk alates 18.02.2024 kell 00:00. Lepingu avamisel valis klient Elisa iseteeninduses uueks paketiks Soodne 6,49. 18.02.2024 saatis Elisa kliendi mobiilinumbrile xxx automaatse teavitussõnumi: ”Hea klient! Numbril xxx vahetati teenuspakett. Uus pakett on "Soodne 6,49" ja täpsemat infot teenuspaketi tingimuste kohta saate vaadata siit https://www.elisa.ee/itb/services/. Teie Elisa”. 01.03.2024 koostatud arvel nr xxx on välja toodud tasud numbri peatamise ja paketivahetuse eest. 2.2. 26.02.2024 sõlmiti hageja ja telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. kostja vahel liitumisleping nr xxx 26.06.2023 kell 19:43 liitus kostja Elisa iseteeninduse vahendusel televisiooniteenusega valides esmalt voogedastusteenuse Elisa Huub ja seejärel kell 19:57 tegi koheselt paketi vahetuse Pisike Elamus vastu (26.06.2023 kuupäeva seisuga kuutasu 11,99€). Lingil „Vaata lepingut“ on näha Elisa liitumisleping nr xxx voogedastusteenuse HUUB kasutamiseks (20.01.2025 hagiavalduse Lisa 2). Teenuse vahetusel (HUUB vahetati Pisike Elamus vastu) uut liitumislepingut ei sõlmita. 1.07.2023 tegi kostja Elisa iseteeninduses tellimuse Go3 Filmikanalite vaatamiseks (arvel kuvatud nimetus Teemapakett: TV3 filmikanalid). 10.02.2024 tegi klient Elisa iseteeninduses tellimuse Go3 filmi- ja spordikanalite ning 1+1 International vaatamiseks. 10.02.2024 tegi klient Elisa iseteeninduses tellimuse FilmZone ja FilmZone+ kanalite vaatamiseks. Lepingute sõlmimisega on kostja kinnitanud, et Elisa Eesti AS on üldtingimused kostjale kättesaadavaks teinud ning kostja on nendega tutvunud ning kohustub neid täitma. Kõik lepingutes nimetatud lisatingimused on leitavad Elisa kodulehe rubriigist „Teenuste tingimused ja hinnakirjad“ https://www.elisa.ee/et/elisast/teenuste-tingimused-jahinnakiri#mobiilsed-teenused: Elisa teenuste kasutamise üldtingimused, Elisa krediidipõhimõtted, Elisa hinnakirjad, Elisa roamingteenuse ehk rändlusteenuse kasutamise tingimused, Elisa internetiteenuse kasutamise tingimused, Teenuspaketi tingimused ja lisateenuste tingimused. 2.2. Kõik arved edastatakse hageja poolt kliendile iseteenindusse kliendi personaalsele kontole. Vastavalt kliendi valikule edastatakse arve lisaks ka e-arvena kliendi Internetipanka, elektroonsel kujul kliendi e-posti aadressile, paberkandjal kliendi postiaadressile või muude ELISA poolt pakutavate arvelduskanalite kaudu. 3 Hageja on kostjale saatnud e-postile xxx järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu): Nr. Summa Kuupäev 2040696635 199,10 (329,10 - tasutud 130) 18.12.2023 2041104872 353,92 18.01.2024 2041372945 100,22 18.02.2024 2041727443 49,69 18.03.2024 Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlg 702,93 eurot. Vastavalt üldtingimuste p 6.10 järgi maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse hageja poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Viivist nõuab hageja alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19.03.2024. 2.3. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 26.02.2024. a. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadannete kaudu kätte toimetatuks loetud. Dokumendid saadeti kostjale ka e-postiaadressidele. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud hagile vastamiseks tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus menetles hagi lihtmenetluses ja teavitas pooli sellest menetlusse võtmise määruses. Hageja nõuab kostjalt võlga kahe lepingu alusel: hageja ja kostja vahel 07.06.2023 sõlmitud liitumislepingu nr xxx alusel ja 26.01.2024 sõlmitud liitumislepingu nr xxx alusel. Hageja väidete ja esitatud lepingute alusel saab kohus aru, et liitumisleping nr xxx oli mobiiltelefoninumbrile sideteenuse osutamiseks, liitumisleping nr xxx oli televisiooniteenuse leping. 4. Liitumisleping nr xxx 4.1. Sideteenus on olemuselt töövõtuleping, millest tuleneva tasu nõude eelduseks on kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud. Kui aga lepinguga oli kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist tõendada. Siiski tuleb nõude eeldustena esile tuua, et poolte vahel oli kehtiv leping, leping sisaldas kokkulepet tasu kohta ning kostjale on esitatud arved, mis on tasumata ning tasud on muutunud sissenõutavaks. Kui kokkulepped sisaldusid üldtingimustes, tuleb hagejal esile tuua, millisel viisil üldtingimused lepingu osaks saanud olid. Kohus saab hagist ja täiendavalt esitatud seisukohtadest aru nii, et hageja nõuab kostjalt tasu elektroonilise side teenuse eest (arvetel kuumaks, internetiteenus, kõned, sõnumid) ning teenuse kasutaja maksetehingute täitmiseks teisele teenusepakkujale (Google Play) tasutud summasid. Kohus selgitab, et maksetehingu täitmine on olemuselt käsund. MERAS § 4 lõike 1 punkti 11 ja lõike 4 kohaselt ei käsitleta makseteenusena elektroonilise side teenuse kasutaja maksetehinguid, mida elektroonilise side ettevõtja täidab lisaks elektroonilise side teenuste osutamisele MERAS § 4 lõikes 4 kirjeldatud tingimustel. 4 Käsundist tuleneva nõude eeldusena pidi hageja seega faktiväitena esile tooma, et
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hagejat esindas menetluses
lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate 7 puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul sõltuvalt käibemaksu suurusest 124 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on hagilt
lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 280 eurot vastavalt hagihinnale. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 280 eurot vajalikuks menetluskuluks. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tulenevalt
lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetlustes summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi järgmiselt: täiendavate alusdokumentidega tutvumine, analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 2 tundi. Käesoleval juhul on tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega, milles kostja aktiivselt ei osalenud. Kohus on seisukohal, et sellise kvaliteediga hagi eest ei ole põhjendatud rohkem õigusabikulusid kui ühe tunni ulatuses. Hagis endas ning hilisemates täiendustes on esitatud vastukäivad ja ebaloogilised väited (vt otsuse punkt 4.2.), hagis olid nõude eeldused olulises osas välja toomata. Hilisemad vastused kohtule olid tingitud hageja enda puudulikust hagist. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 100 eurot ilma käibemaksuta (1 tund × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 400 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv, 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 100 eurot on lepingulise esindaja kulu.
lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 21.01.2025 esitatud hagi hind oli 1010,43 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku summas 625,14 eurot, hagiavalduses sissenõutavaks arvestatud viivisenõude kokku summas 151,25 eurot (51,64 + 79,16 + 16,43 + 4,02) ja viivisenõude põhivõlalt 625,14 eurot edasiulatuvalt kuni põhivõla tasumiseni 0,065% päevas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 148,31 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 924,70 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (1010,43 eurot) 91,52%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus
lg 1 alusel hageja menetluskulud 91,52% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 8,48% 8 ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 91,52% hageja põhjendatud menetluskuludest (400 eurot), millele vastab summa 366,08 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult
lg 1 p 1 alusel.
lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.