Obsah (11)

§ 121§ 37§ 151§ 39§ 80§ 81§ 35§ 32§ 43§ 104§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-25-785 6. august 2025 Karin Jõks

) § 72 lg 4 alusel kohaldatakse halduskohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306–315, 317 ja 319–

1. TsMS § 3141 lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Eeltoodud sätte alusel loetakse 15.07.2025.a määrus kaebajale ja Olga Timonenile kättetoimetatuks 21.07.
2. Kohus lähtub sellest, et 16.07.2025 saatis kohus määruse kaebajale ja Olga Timonenile e-kirjaga ning kohtule ei ole äratuntav, et e-kirja kättesaamiseks oleks isikutel saanud olla takistusi ka juhul, kui isikud viibivad välismaal. Tähtaeg määrusega kaebajale pandud kohustuse täitmiseks oli seda arvestades 04.08.
3. 6.

§ 121

lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta

§ 37

-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

§ 151

lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lõikes 1 sätestatud asjaolud.

7.

§ 39

lg 1 p 5 kohaselt tuleb kaebusele lisada volikiri, kui kaebusele on alla kirjutanud kaebaja volitatud esindaja, välja arvatud advokaat.

§ 80

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 81

lg 4 sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne ja tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Eeltoodu tähendab, et kaebaja ei ole esitanud kohtule volikirja. On võimalik, et kaebaja esitatud dokumentide hulgas on volikiri, kuid see ei ole eesti keeles ja sellele ei ole lisatud tõlget eesti keelde. Kaebaja ise ei ole kaebusele alla kirjutanud. Tegemist on kaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, kuna kohtul on kohustus mitte lubada menetluses osaleda isikul, kelle esindusõigust ei ole võimalik kontrollida (

§ 35lg 1).

Kohus andis kaebajale võimaluse puudus kõrvaldada, kuid kaebaja ei teinud seda. 8. Määruse punktis 7 toodu kehtib ka kaebaja abielutunnistuse kohta, kuna see on osa esindusõigust tõendavatest dokumentidest.

§ 32

lg 1 sätestab isikud, kes võivad olla 2 halduskohtumenetluses volitatud esindajaks. Kohtu arusaamisel tuleb praeguses asjas kõne alla ainult variant, et tegemist on kaebaja abikaasaga (

§ 32lg 1 p 7).

Seda asjaolu tõendav dokument tuleb kohtule esitada koos tõlkega eesti keelde. 9. Kohus jätab määruse punktis 5-7 toodud põhjendustel läbi vaatamata 28.03.2025 kohtule esitatud avalduse (dtl 13). Avaldusele on samuti alla kirjutanud Olga Timonen. 10.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda võimaldab kaebetähtaeg). Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus selgitab, et kaebajal on alternatiivne võimalus taotleda sissesõidukeelu kehtivusaja lühendamist alusel, et kaebaja täitis kohe ja vabatahtlikult lahkumisettekirjutuse (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 75 lg 2 ja § 32 lg 12). Selleks tuleb kaebajal esitada vastustajale taotlus tunnistada sissesõidukeeld edasiulatuvalt kehtetuks. Tegemist ei ole ettekirjutuse või sissesõidukeelu vaidlustamisega, vaid eraldi menetlusega sissesõidukeelu tähtaja lühendamiseks. 11. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kuulub

§ 104lg 5 p 3 alusel tagastamisele.

Kohus tagastab riigilõivu pärast määruse jõustumist. Kui kaebaja ei teata enne määruse jõustumist teisiti, siis tagastab kohus riigilõivu isikule ja kontole, millelt see tasuti. 12. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Karin Jõks 3