KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-22-13656 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2025, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-G

§ 17

lg 3) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 3.4 Välja mõista Q.Hlt R.F kasuks alates

1. juunist 2024 kuni R.F täisealiseks saamiseni igakuine elatis 204 eurot 19 senti ((272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (50 % lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja seejärel jagatud kolmega) x 85 % (perekonnaseaduse § 101 lg 7 järgi)), mis muutub iga aasta
2. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 3.5 Q.Hl tuleb P.S ja R.F elatis tasuda iga kuu esimeseks kuupäevaks I.Y pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 3.6 Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

1. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
2. J.K apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. P.S ja R.F apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4. Q.H apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 2 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
5. J.K (hageja I), P.S (hageja II) ja R.F (hageja III) esitasid 14.09.2022 hagi Q.H (kostja, isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse 27.09.2024 terviktekstis paluvad hagejad kostjalt välja mõista: - hageja I kasuks 705,01 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 14.05.2022 kuni 13.09.2022 eest; - hageja II kasuks 705,01 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 14.05.2022 kuni 13.09.2022 eest; - hageja III kasuks 531 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 14.05.2022 kuni 13.09.2022 eest; - hageja I kasuks igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest 14.09.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni, mis on perioodil:  14.09.2022 – 31.01.2023 175,64 eurot kuus;  01.02.2023 – 31.03.2023 161,47 eurot kuus;  01.04.2023 – 31.12.2023 206,16 eurot kuus;  01.01.2024 – 28.01.2024 222,83 eurot kuus; - hageja II kasuks igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest 14.09.2022 kuni hageja II täisealiseks saamiseni, mis on perioodil:  14.09.2022 – 31.01.2023 175,64 eurot kuus;  01.02.2023 – 31.03.2023 161,47 eurot kuus;  01.04.2023 – 31.12.2023 206,16 eurot kuus;  alates 01.01.2024 222,83 eurot kuus ja mis muutub iga aasta 1.aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; - hageja III kasuks igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest 14.09.2022 kuni hageja III täisealiseks saamiseni, mis on perioodil:  14.09.2022 – 31.01.2023 132,29 eurot kuus;  01.02.2023 – 31.03.2023 128,75 eurot kuus;  01.04.2023 – 31.12.2023 166,74 eurot kuus;  alates 01.01.2024 180,91 eurot kuus ja mis muutub iga aasta 1.aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt 3 perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 teine lause) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Hagiavalduse kohaselt lahkus kostja 2021.a septembris Tallinnas XXX asuvast kodust. Perioodil 2022.a mai – september käis kostja igapäevaselt nimetatud elamus. Alates 2023.a aprillist elab kostja uuesti samas elamus ning seal elavad ka hagejad ja nende ema. Vanemate abielu on Harju Maakohtu 18.11.2022 otsusega lahutatud. Alates 2021.a septembrist ei ole kostja lastele nõuetekohaselt ülalpidamist andnud. Kostja katab üksikuid hagejatega seotud kulusid ja kulusid, mis ei ole esmavajalikud. Laste ema on nõudnud kostjalt elatise tasumist 01.05.2022 e-kirjas.
2. Hageja I igakuise vajaduse suurus oli kuni 31.03.2023 keskmiselt 850 eurot ja on alates 01.04.2023 keskmiselt 725 eurot. Hageja II igakuise vajaduse suurus on keskmiselt 902 eurot ja hageja III igakuise vajaduse suurus keskmiselt 776 eurot. Hagejate vajadused koosnevad järgnevast: kommunaalkulud, transpordikulud, mobiiltelefon, majapidamiskulud, toit, tervishoid, teenused, hügieen, riided ja jalatsid, koolikulud, meelelahutus, spordiga seonduvad kulud ja muud kulud.
3. Hagejad on elatisesumma arvutamisel lähtunud PKS § 101 sätestatust ning arvestanud, et hagejate ema saab lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kuna hagejad nõuavad elatist PKS § 101 arvutatud ulatuses, ei pea nad igakuiseid ülalpidamiskulusid tõendama. Tagasiulatuvat elatist nõuavad hagejad alates
4. maist
5. Hagejad palusid 25.11.2024 menetlusdokumendis kostjalt välja mõista ka viivised VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates 26.11.2024 kuni kohustuste kohase täitmiseni. Vastus hagile
6. Kostja vaidles hagile vastu. Hagejate igakuise vajaduse suurus on tõendamata ning osade kulude puhul ei ole arvutuskäik arusaadav. Hagejate kulud ei saa olla hagiavalduses näidatud suuruses, kuna hagejate vanemate sissetulekud ei võimalda sellises suuruses kulusid kanda. Hagejad elavad kostjaga samas eluruumis. Kostja on hagejatele ülalpidamist andnud. Sealhulgas on kostja kandnud eluasemekulusid, toidukulusid, koolikulusid, sidekulusid, transpordikulusid, riiete ja jalanõudega seotud kulusid, tervisekulusid, treeningukulusid, vaba ajaga seotud kulusid. Kostjal on tuvastatud puuduv töövõime perioodil 24.11.2020-23.11.
7. Maakohtu otsus ja põhjendused
8. Harju Maakohus jättis 16.12.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 4
9. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hagejate seaduslik esindaja ja kostja on hagejate vanemad;  kostja lahkus
10. a septembris hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühisest kodust;  kostja viibis igapäevaselt perioodil mai-september 2022 nimetatud eluasemes;  alates
11. a aprill elavad pooled alaliselt ühises eluasemes.
12. Elatise nõude esitamise eeldus on sätestatud PKS § 100 lg 2, s.o alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahuselav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (RKTKo 12.05.2021, nr 2-18-6491, p 13.1). Elatisenõude rahuldamise eelduseks on praegusel juhul vaja tuvastada, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enamvähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest (RKTKo 12.05.2021, nr 2-18-6491, p 13.2).
13. Käesoleval juhul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et mõlemad vanemad osalevad hagejate ülalpidamises ja võtavad osa nende kasvatamisest. Hagejad on väitnud, et kostja antav panus laste ülalpidamisse pole piisav, ja seda vaatamata ühise eluaseme jagamisele, mistõttu tuleb hagejate emal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi.
14. Kostja on esitanud tõendeid, kust nähtub, et kostja on: tasunud hageja I riiete, koolikohustusega ja reisimisega seotud kulusid, samuti tervishoiuga ja taskurahaga seotud kulusid (dtl 55; 328-329; 667-668; 761-762; 766-767; 787); tasunud pere eluasemega seotud kulusid (dtl 56-57; 325-326; 333; 337; 339; 341; 832; 834-845; 851-853; 1101); tasunud hageja III kulusid (dtl 331; 769 koolikulud; 1044); tasunud hageja II kulusid (dtl 335, 414); ostnud hagejatele riideid ja jalanõusid ning vaba aja veetmisega seotud tarvikuid (dtl 406, 408, 410-412; 416, 418-420; 792); teinud kulutusi sidele ja telekomile ja tehnikale (dtl 758; 770); teinud kulutusi transpordile (dtl 773-778). Hagejate seaduslik esindaja on kandnud kulusid: hagejate II ja III võistlusspordile (dtl 310-312; 459-461); pere eluasemega seotud kulusid (dtl 313-314; 315-316; 471-474; 859-863; 866-868); sidele ja telekomile (dtl 475-476; 864-865); pesumasinale (dtl 480); pere sõidukiga seotud kulusid (dtl 315); hagejale I (dtl 462-465; 899; 902-905); hagejale II (dtl 469-470; 906911); hagejale III (dtl 912-917); ostnud hagejatele riideid ja jalanõusid ning vaba aja veetmisega seotud tarvikuid (dtl 477-478). Mõlemad vanemad on teinud ostusid toidupoodides ja kandnud lastega seotud toidu- ja majapidamiskulusid. 5
15. Kohus leidis, et hagejate igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt ning ei ole võimalik üheselt tuvastada, et hagejate vahetu ülalpidamise põhiraskus on üksnes hagejate seaduslikul esindajal. Olukorras, kus vanemad jagavad lastega ühist eluaset, on tavapäraselt ka vanemate vahelised rahalised suhted tihedalt läbipõimunud (eriti osas, mis puudutab laste ülalpidamist), mistõttu ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi, et kostja oleks hagejate ülalpidamiskohustust rikkunud. PKS-st tuleneva elatise regulatsiooni mõtteks ei ole ühise leibkonnana elava pere ülalpidamisküsimuste reguleerimine. Seega ei ole võimalik hagejate hagi rahuldada.
16. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hagejate apellatsioonkaebus
17. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega elatis välja mõista.
18. Hagejad ei nõustu maakohtu otsuse järeldusega, et kostja viibimine hagejate elukohas on automaatselt võrdsustatud sellega, et kostja annab hagejatele vajalikus määras ülalpidamist. Ühises elukohas viibimine ei tähenda automaatselt vajalikus ulatuses ülalpidamise andmist. Kohus ei ole hinnanud tõendeid, analüüsimaks kostjalt hagejatele ülalpidamise andmise ulatust. Hagejad on esitanud hulgaliselt tõendeid, mis näitavad vanemate selgelt eraldiseisvaid rahalisi suhteid ja hagejate seaduslikule esindajale langevat oluliselt suuremat koormust hagejate ülalpidamisel. Kostja apellatsioonkaebus
19. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Kostja palus jätta menetluskulud hagejate ema kanda.
20. Käesoleval juhul tuleb kohaldada TsMS § 164 lg 1 2 regulatsiooni, mis sätestab, et alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Hagejate seaduslik esindaja on käitunud pahatahtlikult ning esitanud teadvalt vale hagi. Ta on esitanud nõude olukorras, kus laste vajadused on olnud rahuldatud, ja suuruses, mis ületab vanemate majanduslikke võimalusi. Samuti ei ole ta olnud nõus mõistlikke kompromissidega. Vastused apellatsioonkaebustele
21. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu. 6 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Hagejad palusid apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja välja mõista elatise hagiavalduse 27.09.2024 terviktekstis märgitud suuruses. Hagejad ei palunud apellatsioonkaebuses viivise väljamõistmist (milline nõue oli hagejatel märgitud 25.11.2024 menetlusdokumendis). Sellest saab järeldada, et viivisenõude rahuldamata jätmist hagejad ei vaidlusta, mistõttu selles osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis hagejate II ja III hagid rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagejate II ja III hagid rahuldatakse osaliselt. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Hageja I apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hagejate II ja III apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2, p 21).
24. Hagejad nõuavad kostjalt elatist alates 14.05.2022 kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101 sätestatud määras. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
25. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Vastavalt PKS § 101 lg-le 4 lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
26. aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vastavalt PKS § 101 lg-le 7, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 102 sätestatud tingimustel võib kohus elatise suurust suurendada või vähendada võrreldes PKS § 101 sätestatuga.
27. Hagejad nõuavad tagasiulatuvat elatist perioodi 14.05.2022 - 13.09.2022 eest. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on 04.12.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 p-s 12 selgitanud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut 7 tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja on esitanud tõendi, et Eesti Töötukassa 31.10.2020 otsuse kohaselt on tal puuduv töövõime perioodil 24.11.2020 - 23.11.2025 (dtl 44-45). Vaidlus puudub, et kostja töötas ajavahemikul 22.08.2022 - 27.10.2022 ja pärast seda on kostja uuesti tööle asunud 2022.a detsembris. Tsiviilasjast nähtub, et kostja on perioodil 14.05.2022 - 13.09.2022 osaliselt ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on hagejale I teinud ülekandeid riiete ostmiseks ja reisikulude katteks (dtl 55). Samuti on hagejad möönnud, et kostja on teinud kulutusi hagejate toidule, meelelahutusele, hobidele. Arvestades asjaolu, et kostja oli töövõimetu ja asus tööle alles vaidlusaluse perioodi (s.t hagi esitamisele eelnev nõudeperiood) lõpus (22.08.2022), samuti, et kostja on vähemalt mingis osas hagejate ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud, peab ringkonnakohus põhjendatuks PKS § 102 lg 2 alusel jätta tagasiulatuva elatises osas hagejate nõue rahuldamata.
28. Hagejate ema selgitas ringkonnakohtu 05.05.2025 istungil, et alates hagi esitamisest (s.o alates 14.09.2022) kuni 2024.a maini on tema kandnud laste kogukuludest ca 70 % ja kostja ca 30 %. Hagi tervikteksti kohaselt olid hageja I vajadused kuni 31.03.2023 keskmiselt 850 eurot kuus ja on alates 01.04.2023 keskmiselt 725 eurot kuus, hageja II vajadused on keskmiselt 902 eurot kuus ja hageja III vajadused on keskmiselt 776 eurot kuus. Seega olid hagiavalduse kohaselt hagejate kulud kokku kuni 31.03.2023 keskmiselt 2528 eurot kuus ja on alates 01.04.2023 keskmiselt 2403 eurot kuus. Hagejate emale makstav lapsetoetus ja lasterikka pere toetus kokku oli 2022.a 520 eurot kuus, 2023.a 910 eurot kuus ja on alates 01.01.2024 710 eurot kuus. Pärast toetuste mahaarvamist jääb hagiavalduse kohaselt seega vanemate poolt kandmist vajavateks hagejate kuludeks kokku perioodil 14.09.2022 - 31.12.2022.a 2008 eurot kuus, 01.01.2023 -31.03.2023 1618 eurot kuus, 01.04.2023 - 31.12.2023 1493 eurot kuus ja alates 01.01.2024 1693 eurot kuus. Arvestades, et hagejate ema hinnangul on kostja alates hagi esitamisest kuni 2024.a maini kandnud laste kuludest ca 30 %, siis võib hagejate ema väitest järeldada, et kostja on kandnud hagejate kulusid perioodil 14.09.2022 - 31.12.2022.a kokku ca 602,40 eurot kuus, perioodil 01.01.2023 - 31.03.2023 kokku ca 485,40 eurot kuus, perioodil 01.04.2023 -31.12.2023 kokku ca 447,90 eurot kuus, perioodil 01.01.2024 - 28.01.2024.a kokku ca 507,90 eurot kuus ja perioodil 29.01.2024 - 2024.a mai hageja II ja III kulusid kokku ca 361,40 eurot kuus (hageja I sai 28.01.2024 täisealiseks ja täisealise hageja I elatisenõuet ei menetleta käesolevas asjas). Hagejad nõuavad perioodi 14.09.2022 - 31.01.2023 eest elatist kokku 483,57 eurot kuus, perioodi 01.02.2023 - 31.03.2023 eest kokku 451,69 eurot kuus, perioodi 01.04.2023 8 31.12.2023 eest kokku 579,06 eurot kuus, perioodi 01.01.2024 - 28.01.2024 eest kokku 626,57 eurot kuus. Kostjad II ja III nõuavad perioodi 29.01.2024 - 31.03.2024 eest elatist kokku 403,74 eurot kuus ja perioodil 01.04.2024 - 2024.a mai kokku 454,41 eurot kuus. Ülaltoodust järeldub, et kostja on kandnud hagejate kulusid ajavahemikul 14.09.2022 28.01.2024 ja hagejate II ja III kulusid ajavahemikul 29.01.2024-2024.a mai määral, mis ei erine suures ulatuses hagejate nõudest. Mõnel perioodil on kostja kandnud kulusid nõutust mõnevõrra suuremas ulatuses, mõnel perioodil mõnevõrra väiksemas ulatuses. Arvestades ka asjaolu, et hagejate ema arvamus vanemate vahel kulutuste kandmise jaotuse kohta on hinnanguline, loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kostja on hagejate ülalpidamiskohustuse ajavahemikul 14.09.2022 - 28.01.2024 ning hagejate II ja III ülalpidamiskohustuse ajavahemikul 29.01.2024 - 2024.a mai täitnud.
29. Hagejate II ja III seaduslik esindaja on ringkonnakohtu 05.05.2025 istungil avaldanud, et pärast 2024.a maid on kostja antava ülalpidamise ulatus oluliselt vähenenud ja ta on kandnud ainult hagejate II ja III üksikuid kulusid. Kostja on seisukohal, et kuna ta elab hagejatega II ja III ühes elamus, siis ta annab ülalpidamist vahetult. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on 12.05.2021 otsuses tsiviilasjas 2-18-6491 selgitanud, et PKS § 100 lg-s 2 esimeses lauses on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (p 13.1). Lapse vahelduva elukoha olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest (p 13.2). Ringkonnakohus leiab, et ka olukorras, kus vanemad ei ela ühise leibkonnana, kuid elavad ühes elamus, tuleb kindlaks teha, kas laste vahetu ülalpidamine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt, või on ühel vanematest laste ülalpidamisel oluliselt suurem koormus. Viimasel juhul võib lastel olla teise vanema vastu elatise saamise nõue.
30. Arvestades asjaolu, et hagejad II ja III ei nõua elatist üle PKS § 101 sätestatud määra, puudub vajadus hagejate igakuiste kulude hindamiseks.
31. Kolleegiumi hinnangul ei ole laste vajaduste rahuldamine pärast 2024.a maikuud jagunenud vanemate vahel enam-vähem võrdselt. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja perioodil 2024.a juuni – november teinud hagejatele II ja III igakuiseid ülekandeid taskurahaks (30 eurot kummalegi), lisaks kogu sellel perioodil mõne üksiku ülekande muude kulude kandmiseks (dtl 1103-1104, 1110-1111) (kokku 140 eurot) ning ostnud 9 hagejale III spordikella (dtl 1044). Samuti on kostja tasunud igakuiselt pool Telia kodupaketi arvest ja üks kord pool arvest korstnapühkija teenuse eest. Lisaks nähtub, et kostja on teinud makseid vee ja prügiveo eest, kuid seda 1/5 ulatuses, st üksnes enda eest (dtl 1114-1115), välja arvatud 2024.a novembris, mil kostja on tasunud kogu veearve

§ 17

lg 3) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostjalt tuleb hageja III kasuks alates

1. juunist 2024 kuni hageja III täisealiseks saamiseni välja mõista igakuine elatis 204 eurot 19 senti ((272,76 eurot (baassumma) + 10 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (50 % lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja seejärel jagatud kolmega) x 85 % (perekonnaseaduse § 101 lg 7 järgi)), mis muutub iga aasta
2. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Vastavalt hagejate II ja III taotlusele tuleb kostjal elatis tasuda iga kuu esimeseks kuupäevaks hagejate ema pangakontole.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja sissetulek orienteeruvalt 1800 eurot kuus ning seega on kostja võimeline elatist selles ulatuses tasuma. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg12 järgi võib alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagejate II ja III hagi osaliselt rahuldatakse, siis ei saa nende hagide puhul kerkida küsimust menetluskulude hagejate ema kanda jätmisest. Kuigi hageja I hagi jääb rahuldamata, siis puudub ka tema hagi puhul alus menetluskulude hagejate ema kanda jätmiseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa väita, et hagejate ema oleks hagi esitamisel või menetlemisel käitunud pahatahtlikult, mistõttu TsMS § 164 lg 1 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
3. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb samuti TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 11