KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-25-4688 Tsiviilasi X ja Y maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujund

§ 7lg 1).

Toimetada määrus kätte võlgnikele, võlausaldajatele ja usaldusisikule. Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 28lg 1).

Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X ja Y (avaldajad/võlgnikud) esitasid 26.03.2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avaldajatel on võlausaldajate ees kohustusi 87 165.08 euro ulatuses. Avaldajad soovivad võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avalduses on selgitatud, et nad on sattunud hätta oma igakuiste kohustuste täitmisel. Makseraskused on tekkinud suuresti sellest, et igapäevased kulutused on kasvanud, st kulud toidule, kommunaalteenustele, riietele. Samuti on peret kimbutanud erinevad tervisemured ja see on raskendanud tööl käimist ning seetõttu ei ole ka sissetulekud olnud stabiilsed. Peres kasvab neli alaealist last. Lisaks teeb olukorra raskemaks ka see, et võlgnik X ei ole vaatamata otsingutele leidnud täistööajaga tööd. Maksejõuetusavalduse peamine eesmärk on võlgnike jaoks oma igakuiste kohustuste stabiilsemaks muutmine, et võlad ei kasvaks veel suuremaks.
2. 28.03.2025 määrusega võttis kohus avaldajate maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks pankrotihalduri Jüri Truuts. Kohus peatas avaldajate vara suhtes toimuva sundtäitmise ja keelas avaldajatel usaldusisiku nõusolekuta kogu vara käsutamise.
3. 09.04.2025 esitas usaldusisik kohtule aruande X ja Y maksejõuetusavalduse menetluses. Usaldusisik tegi ettepaneku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks ja ümberkujundamise kava koostamiseks 60 päevase tähtaja andmiseks.
4. 15.04.2025 toimus X ja Y ärakuulamine, kus osales ka usaldusisik.
5. 17.04.2025 määrusega kohustas kohus võlgnikke tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina 2 100.00 eurot kolme osamaksena. Võlgnikud tasusid 20.04.2025, 11.05.2025 ja 12.06.2025 deposiidimaksed kogusummas 2 100.00 eurot. Maksekorraldused on kohtule esitatud.
6. 25.06.2025 määrusega kohus rahuldas X ja Y maksejõuetusavalduse ning algatas võlgade ümberkujundamise menetluse. Kohus määras usaldusisikule võlgade ümberkujundamiskava koos võlausaldajate seisukohtadega esitamiseks tähtaja kuni 25.08.
8. Usaldusisik esitas kohtule 26.08.2025 taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. Kava koostamisel on kavas arvesse võetud kokku 6 võlausaldaja 9 nõuet kogusummas 60 137,91 3

) § 2 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Sama sätte lõike 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

§ 19

lg 1 kohaselt kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.

§ 20

lg 4 kohaselt kui abikaasad või registreeritud elukaaslased on esitanud ühise maksejõuetusavalduse ja kohus on algatanud nende suhtes ühise võlgade ümberkujundamise menetluse, koostatakse abikaasade või registreeritud elukaaslaste suhtes ühine ümberkujundamiskava.

1. Vaidlus puudub, et võlgnikud on makseraskustes. Võlgnikel puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kõiki kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnikud küll töötavad ja omavad sissetulekut. Usaldusisiku hinnang võlgnike varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnikud soovivad võlgade ümberkujundamist osade nõuete suhtes. Usaldusisiku hinnangul võivad võlgnikud olla võimelised ümberkujundamise kava täitma.
2. Võlgnikud taotlevad

§ 21

lg 1 alusel võlgade ümberkujundamise kavaga oma rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Tegemist on võlgade ümberkujundamise abinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega 4

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Kohus tuvastas, et ümberkujundamise kava vastu ei avaldanud seisukohta ükski võlausaldaja. Seega on kõik võlausaldajad nõustunud võlgade ümberkujundamisega. Kohus nõustub usaldusisikuga, et kui võlgnikud võtavad endale kohustuse tasuda hiljemalt 31.07.2034 kõik võlausaldajate nõuded ning maksta ka võlausaldajatele jooksvalt mõistliku intressi, siis on see võlausaldajate huvides rohkem, kui võlgnike pankroti väljakuulutamine. Kava järgi on kõiki võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud teisele. 13.

§ 27

lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega või kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikel puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kõiki kohustusi võlausaldajate ees. Usaldusisik ei ole tuvastanud võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Kohus leiab, et arvestades kohustuste suurust ja võlgnike majanduslikku olukorda, ei ole makseraskuste ületamine võimalik ilma võlgade ümberkujundamiseta. Usaldusisiku hinnangul võivad võlgnikud olla võimelised ümberkujundamise kava täitma. Ümberkujundatavate nõuete summa moodustab 60 137,91 eurot (sh põhinõuded 58 810,71 eurot) ja intress 5% aastas (14 465,84 eurot), kokku 74603,75, mille võlgnikud kohustuvad tasuma 107 kuu jooksul ning igakuiselt kujuneb võlgniku poolt tasutavaks kuumakseks 700 eurot ja viimase makse suurus 403,75 eurot (106 kuud*700 eurot =74200 eurot, pluss viimane makse 403,75 eurot=74 603,75 eurot). 14. Kohus leiab eelnevat arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud just võlgnike maksevõimest lähtudes ja makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki

§ 21

lg 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kohus rahuldab seega X ja Y maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab

§ 26lg 1 alusel võlgnike ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.

15. Kohus selgitab, et

§ 32

lg 1 ja 2 kohaselt ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt

§ 32

lg 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 16.

§ 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. 5

§ 35lg 1).

Kava järgi võlgnik alustab makseid võlausaldajatele alates 01.09.2025 (igakuiselt 15.ks kuupäevaks), viimased maksed hiljemalt 31.07.

1. Võlgnikel tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada
2. septembriks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (

§ 35lg 3).

Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada

1. septembriks 2026 ja viimane
2. augustiks 2034 (s.o pärast viimaste maksete tegemist 15.07.2034). Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 41lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (

§ 35lg 4).

Kohus selgitab, et

§ 38

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 8lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgnike kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Usaldusisiku tasu 19. Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks koos tasu arvestusega. 09.04.2025 taotluse kohaselt on usaldusisik teinud tööd maksejõuetuse menetluse algatamisest kuni võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseni 12,80 tundi tunnitasuga 155 eurot, kokku 1984 eurot. 26.08.2025 taotluse kohaselt koostas usaldusisik 24.07.2025 võlgade ümberkujundamise kava, mille kohustuslik element on ka usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Ümberkujundamise kavas toodud tasu taotluse seisuga oli 798,25 eurot (5,15 tundi*155 eurot). Tasu saaja ei ole käibemaksu kohustuslane. Pärast seda on usaldusisiku tegevused esialgse ümberkujundamise kavaga seonduvalt olnud järgnevad: võlausaldajate vastuste koondamine, arvutused, täiendav suhtlemine võlausaldajatega puuduvate vastuste saamiseks - 0,80 tundi ja ümberkujundamise kava kinnitamise taotluse koostamine - 1 tund tunnitasuga 155.00 eurot, kokku 279 eurot. Kokku usaldusisiku tasu perioodi eest pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist seega 798,25+279,00=1 077,25 eurot.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

§ 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. 2025.a. on TLS § 29 g 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär 886 eurot. Seega on 1/5 TLS § 29 g 5 alusel kehtestatud alammäärast 177,20 eurot (886/5). Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu (kokku 19,75 tundi) on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu 155 eurot, mis jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri (177,20 eurot) ja on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. Arvestades usaldusisiku kohustusi, maksejõuetusmenetluses tehtuid toiminguid, maksejõuetusmenetluse mahtu ja keerukus (2 võlgnikku, 6 võlausaldajat ja 9 6

§ 54

lg 9 kohaselt võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasude väljamaksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. OÜ Autente Menetlusteenused ei ole registreeritud käibemaksukohustuslane. Kui usaldusisik ei ole käibemaksukohustuslane, siis tema tasu arvestatakse ilma käibemaksuta. Kohus määrab usaldusisiku tasude väljamaksmise büroole mille kaudu usaldusisik tegutseb (Autente Menetlusteenused OÜ, registrikood 12660302, arvelduskonto XXXXXXXX). Võlgnikud tasusid deposiidimaksed kogusummas 2100 eurot. Kohus määrab 1984 euro suuruse osa tasust välja maksta võlgnike poolt

§ 19

lg 2 alusel kohtu deposiiti tasutud summadest ning 1077,25 euro suurusest tasuosast 116 eurot välja maksta samuti võlgnike poolt kohtu deposiiti tasutud vahendite arvelt, kokku 2100 eurot. Usaldusisik palub ülejäänud 961,25 euro mõista välja solidaarselt võlgnikelt tasumistähtajaga 2 kuud pärast vastava kohtumääruse jõustumist. Kohus nõustub usaldusisiku taotlusega. Kohus saab hagita maksejõuetusmenetluses määrata lahendi täitmise korra, sealhulgas määrata, et võlgnikud maksavad usaldusisiku tasu 2 kuu pärast vastava kohtumääruse jõustumist, arvestades võlgnike majanduslikku seisu. Selline täitmise korra määramine on kooskõlas TsMS § 445 lg 1 ja § 478 lg 1 sätetega ning arvestab

§ 54

lg 6 ja 7 põhimõtteid, mis võimaldavad arvestada võlgniku majanduslikku olukorda. Ülejäänud 961,25 eurot tuleb mõista solidaarselt välja võlgnikelt tasumistähtajaga 2 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 7