Obsah (5)

§ 45§ 218§ 55§ 217§ 102

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 18.06.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-551 Kohtuasi E.L kaebus Tallinna koh

) § 55 p 2). Avaldaja ei saa esitada kohtutäiturile kaebust, kuna temale ei ole täitmisteadet kätte toimetatud ning ka füüsilise teovõime puudumise tõttu (avaldajale on väljastatud haigusleht 29.07.2023–31.08.2023 ajuinfarkti tõttu, millest avaldaja ei ole taastunud). Avaldaja ei nõustu kohtutäituri tegevusega täitemenetluse alustamisel ja sellest tulenevalt on avaldajal õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäituri tegevus korteriomandi ja pangakontode arestimisel on ebaseaduslik. 1.2. Alternatiivselt tuleb täitemenetlus

§ 45alusel peatada kuni avaldaja tervenemiseni.

1.

1. Kohtutäitur on avaldajale tekitanud nii varalise kui ka mittevaralise kahju. 1.3.
2. Varalise kahjuga seoses viitab avaldaja, et ta on enne korteriomandile käsutamise keelumärke seadmist planeerinud korteriomandi müüki ning sõlminud selleks ka maaklerilepingu. Korteriomandile on seatud hüpoteek, mille makseid peab avaldaja igakuiselt tasuma. Pangakontode arestimise tõttu ei saa avaldaja enam opereerida talle kuuluvate krediitkaartidega. Avaldaja ei saa krediidisummat tagastada ning tagastamisega viivitamine tekitab avaldajale intressimakseid. Lisaks peab avaldaja tasuma krediitkaartide kuutasu. Lisaks on avaldaja kohustatud tagastama Partnerkaardi makseid 500 euro eest alates 11.01.2024 intressiga 36 % aastas. AS LHV Pank nõuab avaldajalt konto haldustasu 1 eurot. Avaldaja soovib pangakonto arestimise tõttu tekkinud kahju kohtutäiturilt sisse nõuda alates 04.12.
3. 1.3.
4. Avaldaja palub mittevaralise kahju hüvitisena välja mõista 3000 eurot. Avaldaja pidi kaebuse koostamisel abi küsima ning avaldaja peab tegelema raskete terviseprobleemidega, mida täitemenetlus ja kohtumenetlus raskendab ja intensiivistab. 2 2-24-551 Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Harju Maakohus jättis 06.02.2025 määrusega avalduse menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis avaldaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. 2.
6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb osas, milles avaldaja vaidlustab kohtutäituri tegevust, avalduse menetlusse võtmisest keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 alusel (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1), kuna avaldaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kuigi

§ 218

võimaldab vaidlustada ka täitemenetluse algatamist, on selle eelduseks esmalt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Nimelt saab menetlusosaline pöörduda kaebusega kohtu poole alles pärast seda, kui ta on esmalt esitanud kaebuse kohtutäiturile. See on kohustuslik kohtueelne menetlus ning kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ei saa kohtule kaevata ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata (RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-52-17, p 14). Otsitud on avaldaja väide, mille järgi ei saa ta esitada kohtutäiturile kaebust, kuna temale ei ole täitmisteadet saadetud. Hiljemalt siis, kui avaldajale saadeti 05.10.2023 kinnistusosakonna teade, pidi avaldaja saama teadlikuks toimuvast täitemenetlusest ning seda läbiviivast kohtutäiturist. Avaldajal oli võimalik kohtutäituriga asjaolude väljaselgitamiseks ühendust võtta. Avaldaja seda võimalust ei kasutanud. Avaldaja ei ole teinud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks ühtegi pingutust. Praegusel juhul ei ole tegemist erandliku olukorraga ehk juhtumiga, mil on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud (RKTKm 13.10.2009, 3-2-1-102-09, p 9; 11.11.2015, 3-2-1-122-15, p 13). 2.2. Avaldaja tugineb arestimise tühisusele (

§ 55p 2).

Kuna avaldaja ei ole esmalt pöördunud kaebusega kohtutäituri poole, ei ole kohtul alust neid argumente sisuliselt hinnata. Avaldaja välja toodud asjaolude alusel ei ole alust järeldada, et kohtutäitur oleks tekitanud temale süüliselt kahju. 2.3. Avaldaja alternatiivse nõude (täitemenetluse peatamine

§ 45alusel) menetlusse võtmisest tuleb keelduda Ts

MS § 371 lg 2 p 2 alusel (koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1). Maakohus märkis, et

§-i 45 tuleb tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest täitemenetluses arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad

§ 45kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud.

Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mille tõendatuse korral oleks

§ 45järgse avalduse rahuldamine võimalik.

Avaldaja esitatud asjaolud ei ole erandlikud

§ 45mõttes, mistõttu on eesmärgi saavutamine objektiivselt võimatu.

Kohus ei saa pikendada ega ajatada täitemenetlust seetõttu, et avaldaja tervis halvenes 29.07.2023, s.o enne täitemenetluse algatamist. Tegemist ei ole olukorraga, mis oleks täitemenetluse käigus tekkinud või oluliselt muutunud. Lisaks saaks võlgniku terviseseisund õigustada täitemenetluse peatamist vaid lühiajaliselt (reeglina kuudes mõõdetav tähtaeg). Avaldaja taotletud viisil, sisuliselt tähtajatult, seadus täitemenetluse peatamise võimalust ette ei näe. 2.

1. Avaldaja riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel. Kuna avaldaja ei ole enne kohtusse pöördumist esitanud kaebust kohtutäiturile, ei ole tal võimalik oma õigusi kohtumenetluses maksma panna. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. 3 2-24-551 3.
3. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu avaldaja, et ta peab kohtusse pöördumiseks läbima kohtueelse menetluse. Lisaks ei saa avaldaja esitada kohtutäiturile kaebust, kuna avaldajale ei ole täitmisteadet saadetud. Kuna kohtutäitur ei ole avaldajale täitmisteadet kätte toimetanud, siis ei ole täitemenetlust alustatud ja

§ 218lg 1 ei kohaldu.

Avalduse menetlusse võtmisel ei saa kohus hinnata tõendeid, avaldaja hinnangul on kohus seda teinud. Avaldaja ei ole ka tulenevalt oma terviseseisundist olnud võimeline kirjavahetust pidama. Avaldaja eest on menetlusdokumendid esitanud avaldaja sugulased ja tuttavad.

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 2¹ alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.
3. Avaldaja on esitatud avalduses palunud tühistada avaldajale kuuluvale kinniasjale seatud käsutamise keelumärge ja arest avaldaja pangakontodele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks tuleb avaldajal esmalt pöörduda kohtutäituri poole (

§ 217

lg 1, § 218 lg 1).

§ 218

lg 1 teise lause järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kuna avaldaja on selgitanud, et enne kohtusse pöördumist ta kohtutäiturile kaebust ei esitanud, siis on maakohus õigesti jätnud vastavas osas avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel (koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1). 7. Maakohus on samuti õigesti keeldunud avaldaja alternatiivse nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1). Maakohus on õigesti välja toonud, et

§ 45

rakendamise eelduseks on üksnes erandlikud asjaolud, mis on ajutise iseloomuga (vt ka RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12, p 11). Iseenesest võivad võlgniku terviseprobleemid olla aluseks täitemenetluse peatamiseks

§ 45

alusel, kuid seda siiski ainult juhul, kui tegemist on ajutise iseloomuga terviserikkega või võlgnikku ootamatult tabanud raske haigusega, mistõttu võlgnik vajab aega, et teha vajalikke ümberkorraldusi oma elukorralduses.

§ 45eesmärgiks ei ole võlgnikule kaitse andmine tema pikaajalise haiguse korral (vt ka Tln

RnKm 07.01.2014, 2-13-30557, p 8). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja esile toodud tervisega seotud asjaolusid ei saa pidada

§ 45mõttes erandlikeks.

Avaldaja tervis halvenes juba 2023. aastal. Seega ei ole avaldaja terviseprobleemid ootamatult tekkinud ega ajutist laadi. Lisaks ei saa täitemenetluse peatamine

§ 45

alusel olla pikaajaline, st küsimus saab olla menetluse peatamises kuudeks, mitte aastateks.

1. Maakohus on õigesti keeldunud ka avaldaja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus täiendab aga vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nimetatud nõuete menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1). 8.
2. Kohtutäituri seaduse § 9 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 4 sätestatu järgi kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse 4 2-24-551 kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega. Eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise. RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seaduses sätestatud kohustuse rikkumist peab tõendama hageja (vt RKTKo 05.05.2021, 2-17-19459, p 14). 8.
3. Praegusel juhul tugineb avaldaja sellele, et kuna avaldajale ei ole täitmisteadet kätte toimetatud, siis on arestimine (pangakontode arestimine, kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmine) tühine

§ 55p-i 2 järgi.

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on seotud täituri tegevuse vaidlustamisega, kuna kahju tuvastamise eelduseks on täituri rikkumine. Kohtutäituri kohustuste rikkumine on võimalik tuvastada kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel (

§ 217lg 1, § 218 lg 1). 8.3. Lisaks on kohtutäituri vastu esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks RVast

S § 7 lg 1 kohaselt nõutav, et hagejal ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus

§ 217lg 1 alusel.

Kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta

§ 217

lg 6 järgi õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (RKTKo 05.05.2021, 2-17-19459, p 16). Praegusel juhul oleks avaldaja saanud temale väidetavalt tekkinud kahju vältimiseks esitada täiturile avalduse kinnisasja müümiseks täituri kontrolli all (

§ 102lg-d 1 ja 2). 8.4. Avaldaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohta märgib ringkonnakohus järgmist. RVast

S § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg-le 1 tugineva mittevaralise kahju nõude puhul tuleb kontrollida, kas kahju hüvitamise taotlusest nähtub selle alus ehk kohtutäituri tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas, ja tagajärjed, mida isik käsitab kahjuna (vt RKHKo 11.12.2014, 3-3-1-64-14, p 15). Avaldaja on mittevaralise kahju hüvitamise nõude alusena tuginenud sellele, et avaldaja peab tegelema raskete terviseprobleemidega, mida täitemenetlus ja kohtumenetlus raskendab ja intensiivistab. Kohtupraktika järgi ei ole täitemenetluse ja kohtumenetluse tõttu tekkivad ebameeldivused käsitatavad mittevaralise kahjuna. Vastasel korral peaks mistahes õigusvaidlusega, mille inimene põhjendatult algatab, kaasnema suurem või väiksem rahaline hüvitis. Kehtiv õigus selleks alust ei anna. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad (RKHKo 26.09.2022, 3-20-1449, p 30.4). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja praegusel juhul selliseid asjaolusid esile toonud. 9. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole avalduse menetlusse võtmisel hinnanud tõendeid, vaid on lahendit tehes tuginenud avaldaja avalduses esitatule (st avalduses on välja toodud, et avaldaja ei ole esitanud kohtutäiturile kaebust ning et avaldajat on kinnisasja käsutamise keelumärkest teavitatud 05.10.2023). 10. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata. 5 2-24-551 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 12. TsMS § 372 lg 5 esimene lause koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) 6