Obsah (8)

§ 223§ 2§ 169§ 236§ 16§ 227§ 224§ 127

4-25-2725 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2025, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-25-2725 (2590,25,001494) Kohtunik Kadri Väling Kohtua

) § 16 lg 1 ja § 169 lg 5 nõudeid ja tema poolt toimepandud väärteod kvalifitseeriti

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

1. 17.06.2025 esitas V. Pavlov vastulause, milles palus kohtuvälisel menetlejal tema poolt toime pandud väärtegude eest karistuse mõistmisel arvestada, et tema töö on autojuhtimine, tal on ülalpidamisel mitu alaealist last, mistõttu töökoha kaotus oleks katastroofiline. V. Pavlov palus juhtimisõigust talt mitte ära võtta ja nõustus hüvitama kõik põhjendatud kahjud.
2. 03.07.2025 väärteoasjas nr 2590,25,001494 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue otsusega määrati V. Pavlovile karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 alusel

§ 223lg 1 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Kohtuväline menetleja lähtus otsuse tegemisel järgnevast. 3.

1. V. Pavlov pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik tunnistab, et nägi ja sai aru, et sõitis teisele autole otsa, aga ei teavitanud sellest politseid, lahkus teadlikult ja tahtlikult sündmuskohalt. 3.
2. Vastulauses esitatut ei võetud arvesse, kuna menetlusalusel isikul on kõik varasemalt karistuseks määratud rahatrahvid tasumata. 3.3.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Antud juhul sai menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki liikumise tagajärjel varalist kahju Tiit Saame. Seega

§ 2

p-s 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused olid kohtuvälise menetleja hinnangul antud asjas olemas. Olukorras, kus menetlusalune isik oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest, pidi olema ta teadlik ka juhi kohustusest sellest teavitada politseid, kuna varalise kahju saaja ei olnud teada. Juhtunust teavitamise asemel aga menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, jättes seega

§ 169lg 5 nõuded täitmata.

Kohtuvälise menetleja hinnangul oli võimalik sellises menetlusaluse isiku käitumises 2 4-25-2725 täheldada tahtlikult toimepandud õigusrikkumist, eelnevalt toimepandud süülise teo varjamist, millel puudub õigustus. 3.

1. Kohtuväline menetleja leidis, et liiklusõnnetuse põhjustamine ja sellest politsei mitteteavitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütluste ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega. Antud väärteod olid tema hinnangul kvalifitseeritud õigesti ja karistatav liiklusseaduse alusel. 3.
2. Kohtuväline menetleja arvestas V. Pavlovile karistuse määramisel asjaoluga, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu kaasinimeste elu, tervis ja vara, niisamuti, et

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo pani menetlusalune isik toime tahtlikult.

Kohtuväline menetleja märkis, et liiklusseaduse täitmine on kõigile liiklusesse astujatele, sh mootorsõiduki juhile, kohustuslik. Selle eesmärgiks on tagada liiklejate ohutus ja turvalisus. Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, vältimaks ohu ja kahju tekitamist, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse. Keegi ei või oma tegevuse või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. 3.

1. Kohtuväline menetleja tuginedes Riigikohtu praktikale (3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) tugines V. Pavlovile karistuse määramisel nii tema isikust lähtuvatele andmetele ehk eripreventiivsetele kaalutlustele, niisamuti karistuse üldpreventiivsele eesmärgile. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Nii peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades, tuli määrata V. Pavlovile karistus, milline oleks tõsiseltvõetav, millega tagataks kogukonna usaldus ning rahulolu selles, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. 3.
2. Kuna

§ 223

lg 1 ja

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod olid kohtuvälise menetleja hinnangul toime pandud ühe teoga, määras ta nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistuse

§ 223lg 1 järgi.

1. 14.07.2025 esitas V. Pavlovi lepinguline kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev Viru Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2590,25,001494 03.07.2025 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue poolt koostatud üldmenetluse otsusele. Kaebaja taotles eeltoodud otsuse tühistamist, kohtult uue otsuse tegemist, millega kohaldaks V. Pavlovi suhtes aresti ja asendaks viimane üldkasuliku tööga. Kaebuses leiti, et V. Pavlovit on karistatud liiga karmilt juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Talle etteheidetav tegu oli toime pandud eksimuse tõttu, see ei olnud tahtlik. Juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotab aga V. Pavlov töö ja pere satub raskesse majanduslikku olukorda. V. Pavlov kahetseb oma tegu ja palub esimesel võimalusel kohaldada tema suhtes aresti, mis asendataks üldkasuliku tööga. Kaebaja hinnangul oleks sellisest V. Pavlovi karistamisest ühiskonnale palju rohkem kasu, kui sellest, et ta kaotaks oma töö.
2. 08.08.2025 esitas kohtuväline menetleja Viru Maakohtule vastuskirja koos V. Pavlovi karistusregistri õiendiga seisuga 08.08.
3. Vastuskirjas palus kohtuväline menetleja jätta V. Pavlovi kaitsja M. Meristo-Dmitrijevi kaebus rahuldamata ja väärteoasjas nr 2590,25,001494 03.07.2025 tehtud üldmenetluse otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja vastuskirjast nähtub alljärgnev. 3 4-25-2725 5.
4. Karistusregistri kohaselt ei ole V. Pavlov näidanud üles head tahet alustamaks ise talle määratud rahatrahvide tasumisega. Need on osaliselt asendatud arestiga, millised on omakorda kooskõlastatult V. Pavloviga asendatud üldkasuliku töö tundidega. Lisaks nähtub registrist veel maksmata rahatrahve, milliseid ei ole jõutud täitevametisse saata. Seega on V. Pavlovile võimaldatud ka karistusena sooritada üldkasuliku töö tunde, millised aga ei ole suutnud talle ei eri- ega üldpreventiivet mõju avaldada. 5.
5. Karistuse eesmärgiks on panna süüdlane õiguskuulekalt käituma, see peab olema talle arusaadav, panema teda mõistma, et toimepandud tegu oli vale. Karistus peab avaldama mõju ja peab toimima. Nii tuleb karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivne eesmärgi saavutamiseks peab määratav karistus tagama õigusnormide tõsiseltvõetavuse, kogukonna usaldus ja rahulolu süütegudele õigeaegse reageerimise tõttu. 5.
6. V. Pavlov pani talle etteheidetava teo toime teadlikult ja tahtlikult. Nimetatud asjaolud suurendavad süü suurust. Kohtuvälise menetleja hinnangul on V. Pavlovile määratud toimepandud süüteoga vastavuses olev karistus – juhtimisõiguse äravõtmine. Määratav karistus peab olema menetlusalusele isikule tuntav, see ei saa olla tema jaoks meeltmööda ja mugav. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus märgib kõigepealt, et nii kaebaja V. Pavlov kui ka kohtuväline menetleja soovisid V. Pavlovi kaitsja M. Meristo-Dmitrijevi kaebuse lahendamist väärteoasjas nr 2590,25,001494 03.07.2025 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue üldmenetluses tehtud otsuse peale kirjalikus menetluses. Seega kujundabki kohus esmalt seisukoha, kas antud juhul on võimalik kõrvale kalduda väärteoasja vahetust ja suulisest arutamisest ning lahendada esitatud kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ja kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, olles tutvunud nii V. Pavlovi kaitsja kaebuse, väärteoasja nr 2590,25,001494 materjalidega ja kohtuvälise menetleja 08.08.2025 esitatud kirjaliku seisukohaga, leiab, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud väärteoasjas nr 2590,25,001494 03.07.2025 tehtud üldmenetluse otsuse peale V. Pavlovi kaitsja esitatud kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses.
8. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
9. Väärteoasjas nr 2590,25,001494 puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik V. Pavlov juhtis 01.06.2025 kella 16.43 ajal Lääne-Viru maakonnas, Tapa vallas, Tapa linnas, Ambla mnt 3 asuvas parklas mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager XXX, et ta enne manöövri alustamist ei hoidunud kõigest, mis võis ohustada ja kahjustada teist vara ja sõitis selle tulemusel otsa pargitud sõiduautole Audi A7 XXX, põhjustades varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Varalise kahju tekitas V. Pavlov sellega sõiduauto Audi XXX omanikule T S . V. Pavlov lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt teavitamata sellest politseid, kuigi liiklusõnnetuses varalise kahju saaja ei olnud talle teada. Nimetatud väärtegude asjaolud on tuvastatavad väärteoasjas nr 2590,25,001494 kogutud tõenditest.
10. Kohus leiab, et väärteoasjas nr 2590,25,001494 on kinnitust leidnud V. Pavlovi poolt 01.06.2025 kella 16.43 ajal Tapa linnas Ambla mnt 3 asuvas parklas kohtuvälise menetleja 4 4-25-2725 otsuses kajastatud

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine.

10.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 223

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. 10.1. V. Pavlovi süü

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud kõigepealt tunnistaja A E ütlustega (01.06.2025 tunnistaja ülekuulamise protokoll). Tunnistaja viibis 01.06.2025 kella 16.30 paiku Tapa linnas Vaksali Trahteri parklas, kui mööda Ambla maanteed tuli tume sõiduauto, kes tegi parempöörde parklasse. Üks hetk kuulis tunnistaja imelikku heli, pööras pilgu selle suunas ja nägi, kuidas üks sõiduauto oli otsa sõitnud parkivale Audile. Liiklusõnnetuse tekitanud sõiduauto aga seisma ei jäänud, vaid sõitis parklast läbi välja Pargi tänava suunas. Kuna tunnistaja ei näinud sõiduki registreerimismärki, siis otsustas ta sõidukile järgi sõita. Selliselt sai ta teada sõiduki registreerimisnumbri, milleks oli 840TML. 10.

1. Tunnistaja A. E ütlustega on kooskõlas tunnistaja T S ütlused (01.06.2025 tunnistaja ülekuulamise protokoll). Viimane parkis 01.06.2025 kella 14.00 paiku endale kuuluva sõiduauto Audi A7 reg nr XXX Tapa linnas Ambla mnt 3 maja kõrval olevasse parklasse. Umbes kella 16.45 paiku, kui ta oli Vaksali Trahteri kõrval värsket õhku hingamas, märkas ta enda auto juurde liikumas politseinikke ja ühines nendega. Nii sai ta teada, et tema sõiduautot oli parkimise ajal vigastatud, kahjustatud oli auto esimene stange. 10.
2. Lisaks juba nimetatud tõenditele (A. E ja T. S ütlused) on V. Pavlovi süü teisele isikule varalise kahju tekitamisega liiklusõnnetuse toimepanemises tõendamist leidnud väärteoasjas 01.06.2025 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja liiklusõnnetuse skeemiga. Neist nähtuvad muuhulgas avariis osalenud sõidukite ja sündmuskoha andmed, sh millist teed pidi sõitis V. Pavlovi juhitud sõiduk Chrysler Grand Voyager parklasse ja sealt ära, kuidas liikus tema juhitud sõiduk parkimiskohale sõiduauto Audi A7 kõrvale, kuidas oli pargitud sõiduauto Audi, A7, milline oli V. Pavlovi poolt juhitud auto ja pargitud sõiduauto Audi A7 kokkupõrke koht, millised olid liiklusõnnetuse tagajärjel V. Pavlovi juhitud sõiduki ja pargitud sõiduauto Audi A7 vigastused. Nii nähtub eeltoodu materjalist, et V. Pavlovi juhitud sõiduauto Chrysler Grand Voyager pööras Tapa linnas Vaksali Trahteri parklasse Ambla mnt-lt parempööret tehes, sõitis läbi suurema osa parklast, püüdis parkida end esiosaga parkla sisemuse poole pargitud sõiduauto Audi kõrvale, parkimise ajal põrkus enda juhitud auto esiosa parema nurgaga vastu pargitud auto esiosa paremat esistange nurka ja sõitis parkimiskohalt ära väljudes parkla teisest otsast. V. Pavlovi kasutusel olnud sõiduautol oli fikseeritud vigastusena kriimustused parempoolsel esistangel. Sõiduautol Audi A7 oli purunenud parempoolne esistange nurk. 10.
3. Kohus leiab, et V. Pavlovi süüd

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tema enda ütluste alusel kinnitada ei ole võimalik (05.06.2025 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll väärteoasjas nr 2590,25,001494). Kohtu hinnangul ei ole nendega võimalik ka arvestada, kuivõrd neis on esitatud väiteid, millised on vastuolus väärteoasjas kogutud muude objektiivsete tõenditega, eelkõige liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusest ja liiklusskeemist nähtuvate liiklusõnnetuse toimumise asjaoludega. Kohus leiab, et V. Pavlovi ütlusi ei saa seetõttu pidada usaldusväärseteks. Kohus selgitab, et V. Pavlov on küll oma ütlustes sarnaselt tunnistajaga kinnitanud, et ta sõitis 01.06.2025 kella 16.45 paiku sõidukiga Chrysler Grand Voyager reg nr XXX Tapa linnas Ambla tänaval asuvasse Vaksali Trahteri parklasse, märkas seal enda ümber sõidukeid ja parkis oma juhitud sõiduki trahteri 5 4-25-2725 poolsesse parkla ossa. Edasiselt aga tema ütluseid parkimiskohale sõiduauto Audi A7 reg nr XXX kõrvale parkimise, sealt ära sõidu ja võimaliku liiklusõnnetuse toimumise kohta arvestada ei ole võimalik. V. Pavlov selgitas oma ütlustes, et ta tagurdas parkimiskohale. Samas on väärteoasjas tuvastatud, et selliselt ta toimida ei saanud. Sõiduauto Audi, mille kõrvale end V. Pavlov väidetavalt tagurdas, jäi V. Pavlovi autost vasakule ja oli pargitud esiosaga parkla sisemuse poole. Kui V. Pavlov oleks enda sõnade järgi autot parkinud, ei oleks aga võimalik kinnitada sündmuskoha vaatluses ja liiklusskeemis ega ka tema enda ütlustes märgitud fakte selle kohta, kus paiknesid kokkupõrke tagajärjel V. Pavlovi juhitud autol ja pargitud Audi A7 vigastused. Nimelt on fikseeritud, et mõlemal autol paiknevad liiklusõnnetuse tagajärjel vigastused paremal pool esistangel. Selliste vigastuste tekkimiseks pidi V. Pavlov sõitma parkimiskohale sõiduauto Audi A7 kõrvale parempööret tehes esiosaga ja riivates selliselt enda juhitud auto esiosa parema nurgaga parkla sisemuse poole pargitud sõiduauto Audi A7 esisosa stange paremat nurka. Sellise asjaolu ilmnemise tõttu V. Pavlovi ütlustes ei pea kohus võimalikuks arvestada nendega ka tema poolt parklast ärasõidu asjaolude (parkimiskohast välja sõitma hakates jälgis ta vasakul pool olnud sõidukit, et ei läheks oma autoga teise sõiduki vastu) ega ka tema poolt parkimiskohast väljasõidul autorattaga arvatava äärekivi vastu sõitmise võimaluse osas. Kohtu hinnangul näitavad liiklusõnnetuses osalenud sõiduautode vigastuste asukohad ja nende tekkimisega kaasnenud heli, et liiklusõnnetuse põhjustajale V. Pavlovile ei saanud jääda märkamata tema poolt juhitud auto parempoolse esiosaga parkiva Audi A7 parempoolse esiosa vastu sõitmise fakt. 10.5. Kohus leiab, et tunnistajate A. E ja T. S ütluste, niisamuti väärteoasjas koostatud sündmuskoha vaatlusest ja liiklusskeemist nähtuvate andmete alusel on tõendamist leidnud kaebaja süü

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ehk V.

Pavlovi poolt 01.06.2025 kella ajal 16.43 Tapa linnas, Ambla mnt 3 asuva maja juures parklas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse toimepanemine selliselt, et ta juhtis parklas mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager reg nr XXX, enne manöövri alustamist ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara ning selle tulemusel sõitis otsa pargitud sõiduautole Audi A7 reg nr XXX. 10.6. Kohus leiab, et V. Pavlov pani

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatuse, täpsemalt hooletuse vormis (Kar

S § 18 lg 3). Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks V. Pavlov suutnud varalise kahju tekitanud liiklusõnnetuse toimepanemist vältida. 11.

§ 169

lg 5 kohaselt tuleb politseile kohe teada anda liiklusõnnetusest ja tegutseda vastavalt viimase korraldusele, kui liiklusõnnetuses varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel.

§ 236

lg 1 kohaselt karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhti liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui sellest teatamine oli kohustuslik. 11.1. Kohus märgib, et väärteoasjas nr 2590,25,001494 on tuvastatud, et V. Pavlov pani toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtu hinnangul ei ole vaidlust ka selles, et V. Pavlov pani toime

§ 236

lg 1 koosseisule vastava teo - ta lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt sellest politseile teada andmata jättes, kuigi ei olnud teada varalise kahju saanud auto omanik. Kohus on seisukohal, et V. Pavlov pani nimetatud väärteo toime tahtlikult. 11.

1. Nii nagu kinnitavad tunnistaja A. E ütlused V. Pavlovi poolt 01.06.2025 kella 16.43 ajal Tapa linnas, Ambla mnt 3 asuva maja juures parklas liiklusõnnetuse toimepanemist, on nende vahendusel tuvastatav ka V. Pavlovi poolt liiklusõnnetuse toimepanemise järel sellele tähelepanu osutamata sündmuskohalt lahkumine. Tunnistaja sõnul nägi ta 01.06.2025 kella 6 4-25-2725 16.43 ajal, kuidas Ambla maanteelt keeras Vaksali Trahteri kõrval olevas parklasse tume sõiduauto. Ta tegi selleks parempöörde. Mõni hetk hiljem kuulis ta mingit imelikku heli, pööras pilgu heli poole ja nägi, et üks sõiduauto oli parklas otsa sõitnud parkivale Audile. Selle asemel, et uurida juhtunu asjaolusid, sõitis aga otsasõidu põhjustanud auto edasi läbi parkla Pargi tänava väljapääsu poole. Kuna tunnistaja ei näinud sõiduki registreerimisnumbrit, otsustas ta liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukile järgi sõita. Nii sai tunnistaja teada, et sõiduki registreerimisnumber on XXX. Sellest selgus aga omakorda, et sõiduki Chrysler Grand Voyager omanik on V. Pavlovi abikaasa, 01.06.2025 kella 16.43 paiku Tapa linnas Vaksali Trahteri juures parklas juhtis seda V. Pavlov. Nimetatud asjaolud selgusid V. Pavlovi ütlustest, kes märkis, et tema abikaasale, kui sõiduki Chrysler Grand Voyager omanikule, andis politsei samal õhtul teada sellega toimunud liiklusõnnetusest. 11.
2. Kohus leiab, et V. Pavlovi ütlustega selle kohta, et ta ei ole tahtlikult liiklusõnnetusest politseile teada andnud, arvestada ei saa ja nimelt seetõttu, et tema ütlusi toimunud liiklusõnnetuse kohta ei saa pidada usaldusväärseteks. Need on, nagu märgitud, vastuolus väärteoasjas liiklusõnnetuse toimumise viisi ja tagajärgede tekkimise objektiivsete asjaoludega. (vt otsuse p 11.4). V. Pavlovi kirjeldatud viisil ei oleks tekkinud tuvastatud kahjustusi ei tema poolt juhitaval sõidukil Chrysler Grand Voyager ega ka pargitud sõidukil Audi A
3. Nii V. Pavlovi poolt juhitud autol ja pargitud Audi A7 täheldatud vigastused said tekkida üksnes selliselt, et V. Pavlov rihtis enda auto esiosa parem osaga pargitud Audi A7 esiosa paremat esistange osa. Sellise kokkupõrke koht ja sellega kaasnenud heli ei saanud juhi kohal olnud V. Pavlovile jääda märkamata. Seda kinnitab ka tunnistaja A. E , kes väitis, et tema märkaski liiklusõnnetust just sellega tekkinud heli tõttu. Kohtu hinnangul on V. Pavlovi kohtueelses menetluses esitatud versioon parkimiskohalt lahkumise viisi ja võimaliku äärekiviga põrkumise kohta ilmselgelt otsitud, sellega on püütud jätta mulje, et ta ei olnud varalist kahju tekitanud liiklusõnnetuse toimumisest teadlik. Nii ei ole kohtu hinnangul V. Pavlovi ütlustega võimalik arvestada lisaks liiklusõnnetuse toimumise asjaoludele ka sellest politseile teatamata jätmise fakti osas. Kohus jätabki need kõrvale ja tuvastab need tunnistaja A. E ütluste ning väärteoasjas liiklusõnnetuse toimumist ja tagajärgi fikseerivate tõendite vahendusel.
4. Kohus on seisukohal, et V. Pavlov tajus tegelikult aset leidnud liiklusõnnetust, sellega kaasneda võivaid kahjustusi, kuid jättis sellest, soovist mitte asjaolude väljaselgitamisele aega kulutada, politseile tahtlikult teatamata. V. Pavlovil oli kohustus liiklusõnnetusest politseid teavitada, sest kahju saanud auto omanikku ta ei teadnud. Seega pani V. Pavlov kohtu hinnangul

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

13. Kohtu hinnangul V. Pavlovi tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et V. Pavlov pani toime koosseisulised, õigusvastased ja süülised väärteod, millised on kvalifitseeritavad

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

Eeltoodud järeldusele jõudis kohtuväline menetleja väärteomenetlusõigust õigesti kohaldades.

1. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt. Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Karistus
2. Antud väärteoasjas on vaidlusküsimuseks ka V. Pavlovile mõistetav karistus. Karistuse liigi osas on kohtumenetluse pooled eriarvamusel. 7 4-25-2725
3. 17.06.2025 vastulauses palus V. Pavlov kohtuväliselt menetlejalt, et viimane ei võtaks temalt ära juhtimisõigust, kuivõrd tema tööks on autojuhtimine. Töö kaotuse korral kannataks nii tema ise kui ka pere, tal on ülalpidamisel mitu alaealist last. 03.07.2025 üldmenetluse otsusest nähtuvalt kohtuväline menetleja vastulauses esitatut siiski ei arvestanud. Kohtuväline menetleja leidis, et V. Pavlovile pole põhjendatud määrata väärteo eest karistuseks rahatrahvi, kuivõrd tema poolt on talle varasemalt karistuseks määratud rahatrahvid tasumata. 14.07.2025 märkis kaebaja kaitsja kohtule esitatud kaebuses, et V. Pavlovit karistati 03.07.2025 väärteo eest liiga karmilt. Karistuse määramisel ei ole arvesse võetud fakte, et väärtegu pandi toime ekslikult, V. Pavlov kahetseb oma tegu, tema süü ei ole nii suur. Samas paluti V. Pavlovile kohaldada karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise asemel veelgi karmimat karistust ehk aresti, milline seejärel asendada üldkasuliku tööga.
4. Kohus märgib kõigepealt, et V. Pavlovi kaitsja kaebuses esitanud taotlust tühistada viimase suhtes 03.07.2025 tehtud otsus ja määrata talle karistuseks väärtegude eest juhtimisõiguse äravõtmise asemel vabaduskaotuslik karistus arest, väärteomenetluse seadustiku alusel rahuldada ei ole võimalik. Nimelt on V. Pavlovi nimel esitatud kaebus VTMS
5. peatüki sätete alusel. VTMS § 132 p-s 2 sätestatud põhimõtte kohaselt võib kohus väärteokaebust lahendades teha uue otsuses vaid viisil, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku ehk kaebaja olukorda. 03.07.2025 määrati V. Pavlovile väärteo eest karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

§ 223

lg 1 ja

§ 236

lg 1 näevad kolmest põhikaristusest kõige kergema karistusliigina ette rahatrahvi, raskuselt järgmine on juhtimisõiguse äravõtmine ja sanktsioonis kõige raskem karistusliik on arest. Nii märgib kohus, et VTMS § 132 kohaselt pole V. Pavlovile võimalik tulenevalt vaidlustatud otsusest määrata raskemat karistust kui seda on juhtimisõiguse äravõtmine. Selliselt ei ole võimalik kohtul ka määrata süüdlasele karistuseks üldkasulikku tööd, sest sellegi rakendamise eelduseks on, et talle on eelnevalt määratud karistuseks arest või kuni kaheaastane vangistus või kui kohus pöörab täitmisele KarS § 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistuse (vt KarS § 69 lg 1). Nagu märgitud, sellist karistusliiki antud väärteokaebuse asjas V. Pavlovi suhtes rakendada ei saa. 18. Kohus juhib järgnevalt tähelepanu asjaolule, et kohtuväline menetleja on ekslikult leidnud, et V. Pavlov pani 01.06.2025 toime

§ 223

lg 1 ja

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod ühe teoga, määrates selliselt talle karistuse Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 223lg 1 järgi.

Kohtu hinnangul ei ole aga V. Pavlovi poolt toimepandud varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetus ja sellest politseile teatamata jätmine, kui varalise kahju saaja isik ei olnud teada, käsitletavad ideaalkonkurentsis toimunud ühe teona. Need väärteod on ajaliselt üksteisele järgnenud ehk moodustavad eraldiseisvad teod, milliste eest tuleb nende tuvastamisel KarS § 63 lg 3 alusel määrata karistus iga väärteo eest eraldi (vt Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-9-04, 4-23-2240 ja 4-16-6037). Seega tuleb V. Pavlovile kohaldada karistust KarS § 63 lg 3 alusel nii

§ 223lg-s 1 kui ka § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest.

Kohus parandab nimetatud vea antud kohtuotsusega. 19. Kohus selgitab, et süüdlasele karistuse mõistmisel lähtutakse õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt väärteo eest ettenähtud karistuse keskmisest määrast, seejärel tuvastatakse süü suurus ja seda mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastavat karistuse ülemmäära korrigeeritakse tulenevalt eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). 20.

§ 223

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. 21.

§ 236

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. 8 4-25-2725 22. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid V. Pavlovi puhul tuvastatud ei ole, neid ei tuvastanud ka kohus. Esitatud kaebuses V. Pavlov küll väljendab kahetsust toimepandu osas, kuid kohus selles karistust kergendavat asjaolu välja ei loe. Kohtu hinnangul ei ole V. Pavlov väljendanud liiklusõnnetuse osas siirast kahetsust, kuivõrd tema poolt ei ole selle toimepanemist kirjeldatud tegelikkusega kooskõlas. Nagu märgitud, on V. Pavlov selgitanud liiklusõnnetuse asjaolusid viisil, millised ei võimalda kinnitada sellega tekkinud tagajärgi. Nii ei pea kohus ka tõeliseks tema poolt väljendatud kahetsust toimepandu osas. Kohus lähtub V. Pavlovile

§ 223

lg 1 ja

§ 236

lg 1 alusel mõistetud karistuse hindamisel sanktsiooni keskmisest, s.o 3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmisest. 23. V. Pavlovi süü

§ 223

lg 1 sätestatud väärteo puhul on kohtu hinnangul pigem väike.

§ 223

lg 1 järgi on karistatav nii teisele isikule varalise kahju kui ka tervisekahjustuse tekitamine. Praegusel juhul põhjustas V. Pavlov oma tegevusega varalist kahju. Kuivõrd teise isiku tervise kahjustamine on võrreldes varalise kahju põhjustamisega oluliselt raskem, siis ei pea kohus menetlusaluse isiku süüd just sel põhjusel suureks. V. Pavlov pani antud teo toime ettevaatamatuse vormis hooletusest. V. Pavlov ei olnud enda poolt juhitud sõiduautot parkides piisavalt hoolikas ja kohusetundlik, ta sõitis sellega otsa parkivale sõidukile, mis tõi endaga kaasa varalise kahju. Kohtu hinnangul ei ole liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastused sellises ulatuses, et neid oleks võimalik pidada suureks. Parkinud sõidukil Audi A7 reg nr XXX oli purunenud parempoolne stange nurk. 24. Kohus leiab, et V. Pavlovi süü

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos on samuti sanktsiooni keskmisest (3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine) hinnanguliselt väiksem. Keegi liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud. Liiklusõnnetuse tagajärg oli hinnanguliselt väike. Küll aga suurendab V. Pavlovi süüd selles asjaolu, et ta pani antud väärteo toime tahtlikult, ta lahkus sündmuskohalt uurimata juhtunu asjaolusid. Enda sõnul tajus ta liiklusõnnetuse toimumist, aga ei pidanud vajalikuks seda üle kontrollida ega vajadusel fikseerida. Kohtu hinnangul näitavad V. Pavlovi ütlused selle kohta, kuidas justkui toimus liiklusõnnetus ja, miks ta lahkus sündmuskohalt, tema poolt enda süü pisendamist, selliselt sündmuskoha lahkumise otsitud õigustust. Nagu märgitud, kirjeldas V. Pavlov liiklusõnnetust viisil, milline ei ole kooskõlas selles osalenud autodel tuvastatud vigastuste asukohaga, samuti märkis ta, et tegelikult ta liiklusõnnetust ei põhjustanudki, ta sõitis vastu äärekivi mitte vastu teist autot ja seetõttu lahkus sündmuskohalt. Seega on kohtu hinnangul V. Pavlovi süü selles väärteos võrreldes tema poolt varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamise asjaoludes suurem. 25. Kuigi V. Pavlovit ei ole varasemalt

§ 223

lg 1 ega ka

§ 236

lg 1 järgi karistatud, omas ta väärtegude toimepanemise ajal 3 kehtivat väärteokaristust liiklusalase rikkumise eest. Karistusregistrist nähtuvalt on teda karistatud: 1) Politsei- ja Piirivalveameti 23.09.2023 otsusega väärteoasjas nr 2630,23,004928

§ 227

lg 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o 140 eurot (süüteo pani toime 23.09.2023), 2) Politsei- ja Piirivalveameti 28.06.2021 otsusega väärteoasjas nr 2302,21,007797

§ 224

lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot (süüteo pani toime 05.06.2021) ja 3) Politsei- ja Piirivalveameti 14.07.2020 otsusega väärteoasjas nr 2315,20, 002984

§ 224

lg 2 järgi 200 trahviühikut, s.o rahatrahviga 800 eurot (süüteo pani toime 25.06.2020). Karistusregistrist selgub, et Viru Maakohus asendas 29.08.2024 määrustega V. Pavlovile väärteoasjades nr 2302,21,007797 ja 2315,20,002984 määratud ning tasumata rahatrahvid arestiga, mille omakorda asendas üldkasuliku tööga. Kõige hiljutisem rahatrahv, mis määrati väärteoasjas nr 2630,23,004928, on V. Pavlovil tänaseni tasumata. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja eeltoodule tuginevalt asjakohaselt märkinud, et V. Pavlovile ei ole tema poolt uute liiklusalaste rikkumiste eest kohane määrata rahatrahvi. Rahatrahv on V. Pavlovi puhul karistusliigina end ammendunud. Karistusena uue rahatrahvi kohaldamine V. Pavlovi õiguskuulekusele mõju ei avalda, see ei 9 4-25-2725 hoia ära uusi õigusrikkumisi. Nii leiabki kohus, et rahatrahv ebatõhusa karistusliigina tuleb V. Pavlovi puhul kõrvale jätta ja määrata talle karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine. 26. Kohtu hinnangul on V. Pavlovile karistuse määramisega täidetud ka selle üldpreventiivne eesmärk. Määratavad karistused annavad teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik, teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile sellest kahju saaja isiku teadmatuse korral teatada. Nende reeglite rikkumise korral järgneb vastutus. 27. Nagu märgitud, on kohtuväline menetleja ekslikult leidnud, et V. Pavlov on

§ 223

lg 1 ja

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod pannud toime ühe teoga ning määranud talle Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks

§ 223lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kohus peab aga põhjendatuks määrata V. Pavlovile karistus Kar

S § 63 lg 3 alusel nii

§ 223lg-s 1 kui ka § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest eraldi.

Kohus märgib, et järgib seejuures VTMS § 132 p-s 2 kirjeldatud põhimõtet, et väärteokaebust lahendades kohus kaebaja olukorda karistuse mõistmisel vaidlustatud väärteootsusega võrreldes raskemaks muuta ei või. Selliselt leiabki kohus, et arvestades V. Pavlovi süü suurust ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, on põhjendatud talle määrata

§ 223

lg 1 järgi karistus sanktsiooni keskmisest oluliselt alla ehk juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks ning

§ 236

lg 1 järgi karistus võrreldes eelneva väärteo eest määratud karistusega sanktsiooni keskmisele lähemal määras, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks ehk kokku juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, nagu pidas põhjendatuks ka kohtuväline menetleja. Kohus ei pea võimalikuks, arvestades V. Pavlovi poolt toime pandud väärtegude raskust ja tema suhtumist neisse, mõistetud karistusi vähendada.

1. Täiendavalt märgib kohus, et ei pea võimalikuks V. Pavlovile karistuse määramisel arvestada kaebuses esitatud väiteid, et juhtimisõiguse äravõtmise tõttu kaotaks ta oma töö, tema pere, sh ka mitu alaealist last, satuks raskesse majanduslikku olukorda. Kohus rõhutab, et eeltoodud asjaolude osas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit. Nii ei ole antud asjas kaebaja tõendanud, et tema töö seisneb autojuhtimises, et tema pere koosneb muuhulgas ka alaealistest lastest ega sedagi, et temalt juhtimisõiguse äravõtmise tõttu võiks tema pere jääda majanduslikult väga raskesse olukorda. Samas märgib kohus, et isegi, kui kaebaja väited vastaks tõele, ei tooks need asjaolud kaasa talle määratud karistuse liigi muutmist. Väärteoasjades nr 2302,21,007797 ja 2315,20,002984 varasemalt V. Pavlovile määratud rahatrahvid jättis ta tasumata, need tuli asendada arestiga, mis omakorda asendati üldkasuliku tööga. Samas määras kohtuväline menetleja talle lisaks rahatrahvile ka lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise. Selliselt teab V. Pavlov väga hästi, mida tähendab juhtimisõiguseta enda töö- ja pereelu korraldamine, ta oleks pidanud saadud kogemuse pinnal uusi liiklusalaseid rikkumisi vältima. Kuivõrd V. Pavlov on siiani jätnud temale liiklusalaste rikkumiste eest määratud rahatrahvid vabatahtlikult tasumata, pidi ta järjekordsete samalaadse rikkumiste puhul nägema ette, et sellega võib kaasneda juhtimisõiguse äravõtmine.
2. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V. Pavlovi süüline käitumine

§ 16

lg 1 ja § 169 lg 5 nõuete rikkumisel on aset leidnud, see on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, väärteod on õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

Küll aga tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 03.07.2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2590,25,001494 osaliselt, s.o mõistetud karistuse osas. Kohus teeb selles osas uue otsuse, raskendamata V. Pavlovi olukorda ja karistab teda KarS § § 63 lg 3 alusel

§ 223

lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ja

§ 236

lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, s.o kokku juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 10 4-25-2725 30. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima antud kohtuotsuse jõustumisest. See, et

§ 127kohaselt tuleb V.

Pavlovil loovutada (s.t viia ära) juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul arvates antud kohtuotsuse jõustumisest, ei tähenda, et mootorsõidukit võiks kohtuotsuse jõustumise ja juhiloa loovutamise vahelisel ajal juhtida. Juhul, kui V. Pavlov tähtaegselt juhiluba Transpordiametile ära ei vii, võidakse talle selle kohustuse täitmata jätmise eest määrata sunniraha. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Väling kohtunik 11