KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-2138 Haldusasi R.Gi ja S.Ni kaebus Kose

ega ka MSVS ei näe ette tingimuslikku teabenõuet ega ka selgitustaotlust, sealjuures võib tingimusliku taotluse korral olla keerukas aru saada, millal on alanud vastamise tähtaeg. Käesolevas asjas on kaebajad vastustaja suunistele vastavalt esitanud ka taotluse (dtl 22 jj), mille lahendus on ka seotud kaebaja eratee hooldamisega, mistõttu võib olla võimalik lugeda, et vastamise tähtaeg hakkab kulgema alles selle haldusmenetluse lõpust. Kuna vastustaja on sellegipoolest vastanud, puudub vajadus hinnata, millal hakkas kulgema vastamise tähtaeg. Kohus selgitab kaebajatele ka täiendavalt, et kaebajate soovitud teave ei ole kohtupraktika kohaselt eelduslikult asjakohaseks tõendiks kaebajate eratee hooldamise küsimuse lahendamisel. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõudmaks, et vastustaja lõpetaks teiste isikute erateede hooldamise, kuna see ei puuduta kaebajate õiguseid. Juhul, kui vastustaja hooldab teistele isikutele kuuluvaid erateid õigusvastaselt, ei tulene sellest asjaolust kaebajatele subjektiivset õigus nõuda võrdse kohtlemise alusel enda teele õigusvastase praktika laiendamist. 6. Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata. Vastustaja 26.06.2025 vastus (dtl 17) ja 11.07.2024 vastus (dtl 26) on küll osaliselt puudulikud, st neis ei ole väljendatud üheselt, kuidas on kaebajate taotlus lahendatud. Samas on vastused piisavalt arusaadavad, et keskmine isik mõistab, miks andmeid ei väljastata. Kohtule ei nähtu, et kohustamisnõude rahuldamisel saaks või tuleks anda kaebajatele teistsugune vastus või täiendavaid asjaolusid välja selgitada või kaaluda. Kohustamisnõude rahuldamist ei tingi ka see, et vastustaja võib olla rikkunud nt teabenõude ümbertõlgendamise ja 3

sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks (

6). Teabenõudes tuleb tuua taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid (

§ 14lg 1 p 4).

Avalik teave (edaspidi ka teave) on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (

§ 3lg 1).

Riigikohus selgitas 06.02.2025 otsuses nr 3-22-2476, et arvestades avaliku teabe mõiste seotust teabe jäädvustamise ja dokumenteerimisega, hõlmab teabenõudja soovitud viisil teabenõude täitmine nii teabe saamise viisi kui ka vormi, sh teabekandjat. Sellist lähenemist toetab ka

eelnõu seletuskiri (462 SE, Riigikogu IX koosseis), milles on selgitatud, et eelnõu laieneb üksnes olemasolevale jäädvustatud (dokumenteeritud) teabele ning avalik teave peab teabevaldajal jäädvustatult või dokumenteeritult olemas olema (lk-d 19–20). Praktikas on ka levinuim ja enamjaolt lihtsaim viis teabenõude täitmiseks edastada teabenõudjale dokumendi koopia või väljavõte sellest (p 13). Kohtuasjas on esitatud ka riigikohtuniku täiendav arvamus, kus on leitud, et teabenõude definitsioonis on esiplaanil teabe sisu, mitte vorm ehk esikohal peaks olema teabe-, mitte dokumendipõhine lähenemine. Arvamuses viidatud Euroopa Kohtu lahendid puudutavad IKÜM rakendamist, sh õigust saada lisaks dokumentidele ka väljavõtteid andmebaasidest. Riigikohus on leidnud 02.12.2021 määruses nr 3-20-992, et teabenõudeks tuleb pidada ka isiku avaldust, kui taotletud arvandmed on kas vastustajal olemas või on need leitavad hõlpsa arvutustehte abil (nt keskmised palgad), mida ei ole põhjust pidada andmete sünteesimiseks MSVS § 2 lõike 2 punkti 1 tähenduses (p 11). 8. Eeltoodud praktikat käesolevale asjale kohaldades nähtub vastustaja vastustest, et vastustajal kaebajate küsitud teave puudub, kuna vallal puudub tema enesekorraldusõigust arvestades õigusakt, mille alusel avalikus kasutuses mitteolevaid erateid avalikest vahenditest (teehöövliga suvisel ajal – kohtu märkus) hooldataks. Kohtule on vastusest üheselt selge, et seega puudub kaebajaid huvitav dokument, sh kaardi väljavõte, millest nähtuks, milliseid erateid ja millises mahus Kose vald hooldab ning millistel kaalutlustel. Kuna puudub õiguslik alus nende teede hooldamiseks, ei saa olla tegemist ka avaliku teabega

§ 3

lg 1 mõttes, s.o teabega, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Kohtule ei nähtu samuti, et tegemist oleks vastustaja seisukoha kohaselt teabega, mis on leitav nt hõlpsa arvutustehte abil (RK lahend nr 3-20-992) või andmebaasi väljavõttena (täiendav arvamus RK lahendi nr 3-22-2476 juures). Seega ei ole kaebajate teabenõudele võimalik vastata hiljemalt 5 tööpäeva jooksul (

§ 18lg 1).

Kuigi teabenõude täitmisest keeldumise alused (

§ 23

lg-d 1 ja 2) ei käsitle olukorda, kus teabenõudele vastajal ei olegi sellist teavet avaliku ülesande täitmisel tekkinud, kuna vastustaja sellist avalikku ülesannet ei täidagi, sh puudub ka mõni muu teabe valdaja, kes täidaks seda ülesannet vastustaja asemel, tuleb analoogia korras kohaldada

§ 23

lg 2 p-i 2, ehk täitmisest võib keelduda, kui taotletav teave ei käsitle avalike ülesannete täitmist. Sama tulemuseni jõudmist on selgitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 28.09.2023 otsuses nr 3-212767: Teabenõude täitmise seisukohalt ei oma tähtsust, kas kaebaja soovitud dokumendi või teabe puudumine on õiguspärane või mitte. Seadusest ei tulene lisaks kohustust teabenõude täitmisest 4

§ 9

lg 2 p 8) ning kaebaja kahtlused, et haldusorgan varjab nii tema kui ka kohtu eest teavet või dokumente, olid üksnes oletuslikud (st HKMS § 63 mõttes põhistamata), ja negatiivse asjaolu tõendamise võimalused on piiratud, siis ei pidanud halduskohus nõudma vastustajalt tõendeid, mis võiksid kinnitada vastustaja väidet, et kaebaja taotletud dokumendid puuduvad (vrd Riigikohtu 21.06.2023 otsus nr 2-20-9760, p 26; 03.02.2017 määrus nr 3-2-1-83-16, p 17). Isegi kui põhimõtteliselt saaks vastustajalt nõuda välja kõik vaidlusalustel aastatel koostatud ja kinnitatud valdkonnaga seotud dokumendid, veendumaks, et ükski neist ei käsitle tõepoolest kaebaja soovitud teavet, võiks jätkuvalt tõstatada kahtluse, et mõni dokument on ikkagi jäetud esitamata (p 12). 9.

§ 23

lg 2 p 5 näeb ette ka võimaluse, et teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida. Selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse MSVS ettenähtud korras. MSVS § 2 lg 2 p 1 sätestab, et selgitustaotlus on isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Vastustaja vastus haldusmenetluses ja ka kohtumenetluses on olnud läbivalt, et mitteavalikus kasutuses olevate teede suvise hooldamise kohta teave puudub, sest vastustajal ei ole õiguslikku alust selliseid teid hooldada ehk vastustaja ei tee seda.

1. Poolte vahel on seega vaidlus selle üle, kas juhul kui vastustaja leiab, et ta ei osuta avalikest vahenditest kaebajate väidetavat (võimalikku avalikku) teenust, siis kas ja mis määral peab vastustaja isikule vastamisel asuma siiski olukorda kontrollima, sh analüüsima, sünteesima ja lisateavet koguma. Kohtule nähtub, et MSVS sõnastuse grammatilisest tõlgendusest lähtuvalt hõlmab haldusorgani käsutuses oleva teabe analüüs ja süntees või lisateabe kogumine väga laia tegevuste ringi. Sealjuures on seadusandja eelduslikult pidanud analüüsi, sünteesi ja teabe kogumist silmas kumulatiivsete, mitte alternatiivsetena. Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määruse nr 3-22-2108 p 7 kohaselt hõlmab selgitustaotlusele vastamine mh ametnike küsitlemist. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus käsitlenud selgitustaotlusena isiku avaldust saada kõigi Eestis levivate raadiojaamade nimekirja, kuna selle teabe esitamine kaebajale nõuaks lisateabe kogumist (p 9).
2. Kohus leiab siiski, et avalduse selgitustaotlusena käsitlemise piir asub seal, kus selgitustaotlusele vastamise toimingud seisnevad olulises osas juba mõne muu (haldus)menetluse läbiviimises. Seega kuigi selgitustaotlusele vastamise käigus tuleb koguda lisateavet ning saadut koostoimes vastustaja käsutuses oleva muu teabega analüüsida ja sünteesida, ei ole seega siiski võimalik selgitustaotluse kaudu võimalik nõuda näiteks järgmiste menetluste läbiviimist MSVS korras: - selgitustaotlusega, kas haldusorgani käsutuses olev teave kinnitab, et naabermaja on ohutu, soovitakse sisuliselt ehitusjärelevalve läbiviimist; - selgitustaotlusega, kas kohaliku omavalitsuse kulud kindlas valdkonnas on ikka põhjendatud, soovitakse sisuliselt revisjonikomisjoni poolt kontrolli algatamist (KOKS § 48 lg 3); - selgitustaotlusega, kas ja kuidas on haldusorgan kontrollinud ametnike poolt tööülesannete täitmist, soovitakse sisuliselt distsiplinaarsüüteo uurimist või siseauditi läbiviimist. Kaebajate selgitustaotlus mitteavalikus kasutuses olevate teede suvise hooldamise asjaolude väljaselgitamiseks ongi ennekõike sarnane kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni läbiviidava kontrolli või Riigikontrolli läbiviidavat majandusauditiga (RKS § 6 ning § 7 lg 2), ennekõike 5