2-23-13703/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-13703 Tsiviilasi OÜ Tootem hagi pankrotihaldur L.D ja A.Y vastu nõude tunnustamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja Tootem OÜ (registrikood 12294260, asukoht Kummeli 20-20, Tartu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Allan Valk (e-post XXX) Kostja I pankrotihaldur xxxxxxxxxxxxxxxx, e-post XXX) L.D (asukoht Kostja II A.Y (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx, e-post XXX) RESOLUTSIOON
2. Jätta läbi vaatamata OÜ Tootem hagi pankrotihaldur L.D ja A.Y T. vastu nõude tunnustamiseks.
3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist.
4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
5. OÜ Tootem esitas
6. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse pankrotihaldur L.D , AML Service Limited’i ja A.Y T. vastu nõude tunnustamiseks.
7. juuli 2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-6613 kuulutati välja võlgniku A. T. pankrot. Hagiavalduse kohaselt on A. A.Y tasunud Walton OÜ pangakontolt perioodil 10.04.2018 – 09.08.2019 kohtutäiturile I. M. ja A. T. enda täiteasjades raha kokku summas 6898,40 eurot (s.o 2300 eurot I. M. ja 4598,40 eurot A. T. eest). Hageja hinnangul ei olnud see Walton OÜ ettevõtlusega seotud kulu ning A. T. tuleb need summad tagastada. Hageja omandas 13.12.2021 loovutamise teel rahalised nõuded A. T. vastu summas 6898,40 eurot. Hageja esitas
8. detsembril 2021 pankrotihaldurile nõudeavalduse. Võlausaldajate
9. augusti 2023 koosolekul esitasid kostjad nõudele vastuväite ja nõue jäi tunnustamata. Hageja palub tunnustada Tootem OÜ nõuet summas 6898,40 eurot A. T. (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 3 järgi III järgu nõudena.
10. Kostja AML Services Limited esitas
11. septembril 2024 kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna hagejal puudub esindusõigus. Kostjad L.D ja A.Y esitasid
12. oktoobril 2024 samuti ühistaotluse hagi läbivaatamata jätmiseks.
13. Kohus jättis
14. veebruari 2025 määrusega läbi vaatamata Tootem OÜ hagi AML Service Limited’i vastu nõude tunnustamiseks. Määrus jõustus
15. märtsil
17. Kohus andis
18. veebruaril 2025 hagejale tähtaja vastavalt kohtu selgitustele esile tuua kõik asjaolud, mis kirjeldavad OÜ Walton poolt juhatuse liikme A. T. vastu nõude esitamist ning selle loovutamist OÜ-le Tootem ning esitada selge seisukoht, kas juhatuse liikme A. T. vastu nõude esitamiseks ja selle loovutamiseks OÜ-le Tootem oli olemas OÜ Walton osanike otsus. Kohus tegi hagejale ettepaneku osanike otsuse olemasolul esitada see kohtule.
19. Hageja märgib
20. veebruari 2025 seisukohas, et olukorras, kus OÜ Tootem on esitanud nõudeavalduse A. T. pankrotimenetluses, ei ole OÜ Tootem pidamas õigusvaidlust enda praeguse ega endise juhatuse liikmega. Hageja peab asjakohatuks, et OÜ Walton endise juhatuse liikme A. T. pankrotiasjas nõude tunnustamise hagi esitamiseks peaks nõude praegune omanik OÜ Tootem hakkama taotlema OÜ Walton ehk võõra äriühingu osanike otsust. Õigusvaidlust peetakse pankrotihalduriga, kes on nõudele vastuväite esitanud.
21. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu esindusorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Esindusõigusele kohalduvad piirangud. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt kuulub osanike pädevusse nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Seega tuleb igakordselt määrata äriühingule uus esindaja juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamisel ning juhatuse liikmel puudub automaatne õigus vastavas küsimuses osaühingut esindada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 3 teise lause kohaselt ei või juriidilise isiku organi pädevust üle anda muule organile või isikule. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõue tuleneb osaühingu (OÜ Walton) ja juhatuse liikme (A. T. ) vahelisest suhtest, eeldab sellise nõude maksmapanek ÄS § 168 lg 1 p 10 järgset osanike otsust. Vaidlust ei ole, et nõue on seotud juhatuse liikme A. T. ametiajal tehtud tegudega ning OÜ-l Walton ei ole nõukogu. Eeltoodust järeldub, et selle nõude üle õigusvaidluse pidamise ja vaidluses esindaja määramise pidid ÄS § 168 lg 1 p 10 järgi otsustama OÜ Walton osanikud. Vaatamata kohtu
22. veebruari 2025 selgitustele (dtl 369-370), ei ole hageja esitanud Walton OÜ osanike otsust A. T. vastu nõude esitamiseks ja hageja esindamiseks. Hageja seisukoha kohaselt ei olnud osanike otsust vajagi ning nõue on kehtivalt hagejale loovutatud. Nõude loovutamine hagejale ei tähenda, et nõude maksmapanekuks ei ole vaja ÄS § 168 lg 1 p 10 järgset otsust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel 2 tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle n-ö identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on, sh aegumise seisukohalt (Riigikohtu
23. veebruari
24. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 11).
25. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja ei ole esitanud kohtule OÜ Walton osanike otsust ega tuginenud asjaoludele, mille kohaselt selline OÜ Walton osanike otsus oleks olemas. Hagiavaldus on seetõttu perspektiivitu. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
26. Kohus jätab kostjate menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja § 227 lg 6 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 kohaselt pärast käesoleva määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 3