Obsah (6)

§ 201§ 209§ 73§ 39§ 218§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-8170 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind,

§ 201

lg 2 p 3 ja

§ 209lg 2 p 2 järgi Harju Maakohtu 27.

septembril 2024 üldmenetluses tehtud otsus Vaidlustatud kohtulahend Apellandid kaitsjad, kannatanu lepinguline esindaja Prokurörid Riigiprokurör Alan Rüütel, riigiprokurör Laurits, abiprokurör Teeli Mägi Süüdistatav Mailis Reps Eneli isikukood 47501130348, Eesti Vabariigi kodanik; kehtivaid karistusi pole, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsjad vandeadvokaadid Paul Keres ja Andri Rohtla Kannatanu Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kairjak RESOLUTSIOON Ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu otsuse Mailis Repsi

§ 201lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistamises 13.

jaanuaril 2020 Haridus- ja Teadusministeeriumis peetud sünnipäevaürituse ministeeriumi kulul pidamise osas ning mõistab selles osas Mailis Repsi õigeks. WRC Rally Estonia lähetuskulusid puudutava kelmuse osas jätab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel maakohtu otsusest välja asjaolu, et Mailis Reps lasi JL 1 eksitades ministeeriumil alusetult maksta kinni Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ väljastatud arve 120 eurot. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse tsiviilhagi puudutavate otsustuste osas, välja arvatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata kohvimasina Jura X8 Platin soetamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Tsiviilhagi osas teeb ringkonnakohus uued otsustused järgnevalt:

1. a)jätab tsiviilhagi läbi vaatamata Haridus- ja Teadusministeeriumile kuuluva ametiauto isiklikes huvides kasutamisega seonduvas nõudes ning Haridus- ja Teadusministeeriumile kuuluva kütusekaardi nr 7084271101238872 isiklikes huvides kasutamisega seonduvas nõudes;
2. b)jätab tsiviilhagi läbi vaatamata 13. jaanuaril 2020 Haridus- ja Teadusministeeriumis korraldatud ürituse kulu 3188 euro ja Mailis Repsi WRC Rally Estoniale viinud autojuhi majutusega seotud 120 euro suuruse kulu nõudes;
3. c)rahuldab tsiviilhagi osaliselt, mõistes ministeeriumi töötajatele isiklikes huvides tööülesannete andmisega tekitatud kahju hüvitamiseks Mailis Repsilt Eesti Vabariigi kasuks välja 27 786 eurot ning restoranis Mon Repos korraldatud õhtusöögi kulu hüvitamiseks 2762,5 eurot. Ringkonnakohus mõistab Mailis Repsilt Eesti Vabariigi kasuks välja 30 548,5 euro ulatuses rahuldatud põhinõudelt arvestatud viivise 6. septembrist 2021 kuni 4. juunini 2025 (k.
4. a)ulatuva ajavahemiku eest 11 892 euro 46 sendi suuruse summana ning alates 5. juunist 2025 kuni välja mõistetud põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kannatanu Eesti Vabariigi kokku 77 546 euro suuruse õigusabikulu katteks Mailis Repsilt kannatanule välja 3877,30 eurot. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, mõistes Mailis Repsilt kannatanu kohtueelses menetluses ja maakohtus kantud õigusabikulude katteks Eesti Vabariigile (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) välja kokku 46 426,5 eurot. Lisaks sellele jäävad kannatanu menetluskuludest 17 000 riigi kui menetleja kanda ning 14 119,5 eurot riigi kui kannatanu (Haridus- ja Teadusministeeriumi) kanda. Ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis Mailis Repsi kohtueelse menetluse ja maakohtumenetluse õigusabikulud täies ulatuses süüdistatava enda kanda. Ringkonnakohus mõistab riigilt Mailis Repsi kasuks tema kohtueelse menetluse ja maakohtumenetluse õigusabikulude katteks välja 52 000 eurot. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. 2 Kaitsjate taotluse mõista Mailis Repsi kasuks välja hüvitis süüteomenetluses tekitatud kahju eest ning kohustada prokuratuuri Mailis Repsi ees vabandama jätab ringkonnakohus rahuldamata. Apellatsioonid rahuldab ringkonnakohus osaliselt. Apellatsioonimenetluse õigusabikulude katteks mõistab ringkonnakohus riigilt Mailis Repsi kasuks välja 30 000 eurot ning riigi kui kannatanu (Haridus- ja Teadusministeeriumi) kasuks 18 000 eurot. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu saavad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Mailis Repsile on esitatud süüdistus

§ 201

lg 2 p 3 ja

§ 209lg 2 p 2 järgi ehk ametiisiku toime pandud omastamises ja kelmuses.

Mailis Reps pani kuriteod toime ametiisikuna, kuna ta oli 22.11.2016 kuni 21.11.2020 haridus- ja teadusminister. Mõlemad kuriteod pani ta toime mitmest osateost koosneva jätkuva kuriteona. Süüdistuse kohaselt pööras Mailis Reps ametiisikuna ebaseaduslikult enda kasuks talle usaldatud võõrast vara kokku vähemalt 3579,06 euro ulatuses. 1.1 Süüdistuse kohaselt pani Mailis Reps omastamise toime järgmiste tegudega. 1.1.1 Olles haridus- ja teadusminister, kasutas Mailis Reps täpselt tuvastamata ajal, kuid vähemalt ajavahemikul 15.03.2017 kuni 21.11.2020 tema alluvuses olevaid Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) töötajaid tema enda ja tema pere huvides olevate, kuid ametiülesannetega mitteseotud tööde tegemiseks – laste eest hoolitsemiseks (mh kuulusid transport, hoid, abistamine jms), tema enda ja teiste isikute transpordiks ning kauba soetamiseks ja selle veoks. Selleks andis Mailis Reps korraldusi ministeeriumi koosseisuliste töötajatele: ministri autojuhile UKle, ministri nõunikule KTle, haldusspetsialistile-autojuhtile PEle, MTle, kes oli süüdistuses märgitud ajavahemikul eri ametites – juhiabi, büroojuht, haldusosakonna asejuhataja, ministri nõunik ja abi, ministeri nõunikule LIle ja ministri nõunikule MJle (J). Mailis Repsil ei olnud aga õigust kohustada töötajad oma korraldustega tegema töölepingus kokku leppimata tööd HTM makstava töötasu eest. 1.1.2 Mailis Reps soetas 12.06.2019, 29.06.2019 ja 03.08.2019 tema valduses olnud ministeeriumi sõiduki Mercedes-Benz reg.nr 579BTF jaoks väljastatud HTM kütusekaardiga nr 7084271101238872 Olerexi tanklatest kokku kolmel korral kütust isiklikuks kasutamiseks, olles teadlik, et see ei ole kooskõlas riigivara valitsemise põhimõtetega ja HTM sisekorraga. 3 1.1.3 Mailis Reps 13.01.2020 korraldas HTM-s (aadressil Tõnismägi 5a, Tallinn) peetud sünnipäevaürituse kulude hüvitamise talle kui ministrile usaldatud HTM eelarvelistest vahenditest, kuigi ta teadis, et enda sünnipäeva puhul korraldatud toitlustusteenuste sisseost ei ole kooskõlas riigivara valitsemise põhimõtetega. Sünnipäeva üritusel pakkusid toitlustusteenuseid XXX ja YYY, kes osutasid Mailis Repsile toitlustusteenuseid hinnanguliselt ca 150 inimesele kokku 3188,00 euro eest. 1.2 Kelmuse pani Mailis Reps süüdistuse kohaselt toime järgmiste tegudega. 1.2.1 Selleks, et HTM kataks ajavahemikul 05.-12.01.2019 toimunud välislähetusel Ameerika Ühendriikidesse temaga koos reisinud lapse CR kaasa reisimisega, andis Mailis Reps HTM töötajale LLle korralduse lasta vormistada last puudutavad arved ümber HTM-le, nii et tema isiklikku kulu kajastataks tema USA reisiga seotud õiguspärasele hüvitamisele kuuluva kuluna. Sellega viidi eksitusse asekantsler IR, kes ei teadnud, et tegemist oli Mailis Repsi lapse reisikuluga, mida HTM ei peaks tasuma, kes kinnitas arvete põhjendatust ja tegi sellega varakäsutuse. 1.2.2 Mailis Reps andis

1. a maikuus MT vahendusel HTM üldosakonna haldusbüroo juhile JLle korralduse soetada kindlatele kriteeriumitele (ilma veeühenduseta, piimatemperatuuri muutmise võimalusega) vastav kohvimasin. Viimane tellis J OÜ-lt kohvimasina Jura X8 Platin, lähtudes arusaamast, et tegemist on Tallinnas Tõnismägi 5a hoones HTM juhtkonnale kasutamiseks mõeldud soetatava varaga. Arve kinnitas enne selle tasumist riigivara valitseja esindajana kantslerit ML asendanud asekantsler IR, kes lähtus samuti ekslikult arusaamast, et tegemist on Tallinnas Tõnismägi 5a hoonesse HTM tarbeks soetatava varaga. Mailis Repsi korraldusel toimetas UK aga kohvimasina
2. aasta mais Mailis Repsi koju, kus see oli Mailis Repsi isiklikus kasutuses kuni tema ametist vabastamiseni, misjärel toimetas tuvastamata isik kohvimasina HTM-i ruumidesse. 1.2.3 Mailis Reps lasi HTM eelarveliste vahendite arvelt katta restoranis Mon Repos 13.01.2020 toimunud sünnipäevaürituse kulud. Selleks lõi ta HTM kantslerile MLle kulu põhjendatuse osas eksliku ettekujutuse. Selle tulemusel leidis kantsler, et kulu hüvitamine on põhjendatud. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine seisnes selles, et kantslerile selgitas Mailis Reps, et tegemist oli ministri vastuvõtuga. Mailis Repsi sünnipäeva pidamiseks ja külaliste vastuvõtmiseks ei olnud HTM-l eelarvelisi vahendeid ette nähtud. 1.2.
3. Mailis Reps lasi HTM-i eelarveliste vahendite arvelt hüvitada enda ja pereliikmete majutuse kulu seoses 04-05.09.2020 Lõuna-Eestis toimunud WRC Rally Estonia külastusega. Mailis Reps oli teadlik, et WRC Rally Estonia külastus ei ole teenistuslähetus ja selle majutuskulude tasumiseks HTM eelarveliste vahendite arvelt pole seaduslikku alust, kuid lõi kantsler MLle vale ettekujutuse, et tegemist on siselähetuse kuluga, mille peab tasuma HTM. Selle tulemusel tegi kantsler varakäsutuse. Samuti tasus ministeerium pettuse tulemusel spetsialist-autojuhi PE majutusega seotud kulu, mis tekkis seoses Mailis Repsi ja tema laste transportimisega WRC Rally Estonia külastamisele. 4
4. Kriminaalasjas on Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu esitanud tsiviilhagi. Täpsemalt on esitanud tsiviilhagi Haridus- ja Teadusministeeriumi lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kairjak. Tsiviilhagis taotletakse Mailis Repsilt väljamõistmist. Eesti Vabariigi kasuks kokku 118 819,77 euro Täpsemalt taotletakse Haridus- ja Teadusministeeriumi töötajate isiklikes huvides kasutamisega tekkinud kahju hüvitamist 70 561,34 euro suuruses summas. Alternatiivselt on tsiviilhagis taotletud, et kohus määraks tekkinud kahju summa kindlaks kohtu siseveendumuse kohaselt või mõistaks Mailis Repsilt Eesti Vabariigi kasuks 70 561,34 eurot välja alusetu rikastumise alusel. Kannatanu taotleb Haridus- ja Teadusministeeriumile kuuluva ametiauto isiklikes huvides kasutamisega tekkinud kahju eest 40 507,31 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Alternatiivselt on tsiviilhagis taotletud, et kohus määraks tekkinud kahju summa kindlaks kohtu siseveendumuse kohaselt või mõistaks Mailis Repsilt Eesti Vabariigi kasuks 40 507,31 eurot välja alusetu rikastumise alusel. 1Haridus- ja Teadusministeeriumile kuuluva kütusekaardi isiklikes huvides kasutamisega tekkinud kahju hüvitiseks taotleb kannatanu 120,32 euro välja mõistmist. Alternatiivselt taotleb kannatanu selle summa välja mõistmist alusetu rikastumise alusel. Kannatanu taotleb, et kohus mõistaks Mailis Repsilt Haridus- ja Teadusministeeriumi arvel 13.01.2020 sünnipäeva pidamisega tekkinud kahju hüvitamiseks välja 5 950 eurot. Alternatiivselt taotleb kannatanu selle summa Mailis Repsilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistmist alusetu rikastumise alusel. Kannatanu taotleb Mailis Repsilt Eesti Vabariigi kasuks kohvimasin Jura X8 Platin kasutamisega tekkinud kahju hüvitisena 1 560,80 euro välja mõistmist. Alternatiivselt palub kannatanu määrata alusetu rikastumise summa kindlaks kohtu siseveendumuse kohaselt või mõista eespool nimetatud summa välja alusetu rikastumise alusel. WRC Rally Estonia 2020 ürituse külastamisega tekkinud kahju hüvitamiseks taotleb kannatanu Mailis Repsilt 120 euro välja mõistmist. Alternatiivselt palub kannatanu mõista Mailis Repsilt 120 eurot välja alusetu rikastumise alusel. Ühtlasi palub kannatanu mõista Mailis Repsilt välja viivis eespool nimetatud nõuetelt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning edasi kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub kannatanu hüvitada talle tekkinud menetluskulud.
5. Harju Maakohus tegi
6. septembril 2024 otsuse, millega tunnistas Mailis Repsi

§ 209

lg 2 p 2 järgi süüdi täies ulatuses,

§ 201lg 2 p 3 järgi aga osaliselt.

Nimelt lõpetas kohus menetluse kütusekaardi ebaseadusliku kasutamise osas, leides, et teos on väärteo tunnused.

§ 209

lg 2 p 2 järgi mõistis kohus Mailis Repsile karistuseks ühe aasta vangistust,

§ 201lg 2 p 3 järgi kaheksa kuud vangistust.

5 Liitkaristuseks mõistis kohus 1 aasta 5 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jättis maakohus Mailis Repsile mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et Mailis Reps ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Eesti Vabariigi tsiviilhagi rahuldas kohus osaliselt, mõistes Mailis Repsilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, 7, 8 alusel välja 6070 eurot. Lisaks sellele mõistis kohus Mailis Repsilt Eesti Vabariigi kasuks välja viivise 1742 eurot ja 10 senti

1. novembrist 2021 kuni
2. septembrini 2024 ulatuva ajavahemiku eest ning alates kohtuotsuse kuulutamise päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni välja mõistetud põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Kohus mõistis Mailis Repsilt veel välja sundraha 1230 eurot ja kannatanu õigusabikulude osaliseks hüvitamiseks 3877 eurot 30 senti.
3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Mailis Repsi kaitsjad ja kannatanu lepinguline esindaja. 4.1 Kaitsjad paluvad apellatsioonis: 1) tühistada Harju Maakohtu 27.09.2024 otsus osas, millega mõisteti Mailis Reps süüdi kelmuses ja omastamises ning rahuldati tsiviilhagi osaliselt; 2) teha uus otsus, millega mõista Mailis Reps kogu süüdimõistetud osas õigeks ja jätta läbi vaatamata või alternatiivselt terves ulatuses rahuldamata kannatanu tsiviilhagi; 3) õigeksmõistva otsuse puhul mõista riigilt Mailis Repsi kasuks välja ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju 259 527,36 eurot; 4) kohustada riiki heastama Mailis Repsi õiguste rikkumist menetleja süülise käitumise tõttu vabandusega apellatsioonis toodud viisil ja sõnastuses; 5) mõista mittevaralise kahju hüvitis osas, milles kahju tekitamine ei ole heastatav eksimuse tunnistamisega, faktiväidete ümberlükkamisega ja vabandamisega, kohtu äranägemisel õiglases suuruses; 6) jätta kõik menetluskulud riigi kanda. Kaitsjad leiavad, et maakohus pole kohtuotsust nõuetekohaselt põhjendanud. Kohus on jätnud tõendikogumist alusetult välja tõendeid, on võtnud tõendikogumisse kuuldusi, mida ei saa tõendina arvestada, on teinud tõenditest järeldusi, mis nendest ei nähtu. Samuti on kohus jätnud vastamata asjakohastele kaitseväidetele ja -taotlustele. Kuivõrd kaitsjad on esitanud põhjaliku, eluliselt usutava ja kohtumenetluses uuritud tõenditega tõendatud kaitseversiooni, siis tulnuks kohtul seda ka analüüsida ning otsuse tegemisel kaitseversiooni ja süüdistusversiooni vahelised vastuolud kõrvaldada. Lisaks sellele ei ole kohus suutnud kaitsjate hinnangul jääda erapooletuks, sest tegi läbivalt süüdistatavat tarbetult halvustavaid kommentaare ning märkusi. Kaitsjate hinnangul näitab juba menetluse pikkust ja uuritud tõendite mahule mittevastav kohtuotsuse maht otsuse pinnapealsust ja põhistamiskohustuse rikkumist. Kohtupraktika kohaselt ei tohi süüdimõistev otsus tugineda oletustele ning süüteokoosseis peab olema realiseeritud vähemalt väljaspool mõistlikku kahtlust. Maakohus nendest põhimõtetest oma 6 otsust tehes lähtunud pole. Süüdistatavale etteheidetud teod on konkreetselt tuvastamata, tõendatusse põhjendamata, kohtu esitatud väited põhjendamata ja kaitsjate välja toodud vastuolud tõendites kõrvaldamata. Kohus on ulatuslikult tuginenud ulatuslikult prokuratuuri olulisima tunnistaja autojuht UK ütlustele, kes on kaitsjate apellatsiooni kohaselt ilmselgelt ebausaldusväärne tunnistaja. Kaitsjad heidavad ette, et kohus pole tunnistaja usaldusväärsust sisuliselt kontrollinud. Apellatsiooni kohaselt oli UKl plaan Mailis Repsile kätte maksta ja teda võimalikult halvas valguses näidata. Seda on kinnitanud tunnistajad TK ja KT. UK on juba enne kohtumenetlust levitanud Mailis Repsi kohta valeväiteid ning tunnistas kohtus, et andis kohtus ennevaleütluse. UK ütlused on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega. Selle tuvastamisel, kui palju konkreetsed ministeeriumi töötajad Mailis Repsi lastega tegelesid, on kohus tuginenud mitte nende inimeste endi, vaid hoopis UK ütlustele ja on lugenud nende ütluste alusel tõendatuks sellised tegevused, mida lastega tegelenud töötajad ise pole nimetanud. Ühe episoodi osas on kohus tuginenud samuti ebausaldusväärsele HTM-i töötajale LLle. Lisaks on kohus läbivalt tuginenud ka erinevate tunnistajate poolt esitatud kuuldustele. Seejuures pole kohus osalt isegi maininud, et kajastatud asjaolu polnud tajunud ütluste andja ise, vaid tegemist oli teiselt isikult kuulduga. Teiselt isikult kuuldu on tõendina kasutatav vaid seaduses sätestatud juhtudel. Kuna kohus pole nende aluste esinemist ära näidanud, on kohus teinud kriminaalmenetlusõigust rikkudes järeldusi lubamatutest tõenditest. Kohus on süüdistatava ja kaitseversiooni kasuks ütlusi andnud tunnistajate ütlusi kajastanud hoopis süüstavate väidetena tunnistajate tegelikult öeldut süüdistatava kahjuks moonutades. Kohus on läbivalt lugenud süüdistatava subjektiivse koosseisu täidetuks ilma tõenditele tuginevat analüüsi tegemata. Mailis Reps ei omastanud HTM-i vara töötajatele korralduste andmisega Kohus ei ole töötajate korralduste andmise episoodis tuvastanud, mis oli omastamise objekt. Kohus on märkinud, et Mailis Reps sai tulu, kasutades ministeeriumi personali, kuid inimesed ja personal ei saa olla omastamise objekt. Maakohus on otsuses leidnud, et omastatud varaks oleks justkui töötajatele makstud töötasu. Samas pole kohus tuvastanud, et HTM oleks Mailis Repsi tegevuse tulemusel mingist varast ilma jäänud. Sellest, et HTM oleks mingist varast ilma jäänud, saaks rääkida juhul, kui HTM-i töötajad, saades küll HTM-lt palka, ei täitnud tegelikult oma töökohustusi ja tegelesid ainult Mailis Repsi eraeluliste ülesannetega. Kui töötajad täitsid oma töökohustusi, siis oli HTM-l kohustus neile ka töötasu maksta, seda olenemata sellest, kas nad Mailis Repsi antud tööväliseid ülesandeid täitsid või mitte. Prokuratuur pole suutnud kohtumenetluses tõendada, et ühelgi töötajal jäi Mailis Repsi eraeluliste küsimustega tegelemise tõttu mõni tööülesanne täitmata. Maakohus maininud, et justkui oleks HTM maksnud töötajatele Mailis Repsi eraeluliste ülesannete tegemise eest tulemustasu. Samas on kohus otsuses siiski õigesti märkinud, et ei ole tuvastatav, kas need olid seotud Mailis Repsi isiklike asjade ajamisega. Kuna kellelgi oma tööülesanded täitmata ei 7 jäänud, siis ei ole HTM ka millestki ilma jäänud ning seetõttu ei ole täidetud omastamise objektiivne koosseis. Veel välistab kaitsjate hinnangul Mailis Repsi vastutuse omastamise eest see, et olemas oli vara omaniku nõusolek. Harju Maakohus on täielikult käsitlemata jätnud kaitsjate argumendid selle kohta, et Mailis Repsil oli olemas HTM-i kantslerite nõusolek, kes teostasid kontrolli ministri kulutuste eest. TV ütluste kohaselt oli ta teadlik, et erinevad HTM-i töötajad on Mailis Repsi teda oma eraelulistes ülesannetes aidanud on. Pärast TVt kantsleriks saanud ML on samuti kinnitanud, et oli teadlik, et HTM-i ametnikud ja töötajad on Mailis Repsi lastega tegelenud. Isegi juhul, kui kohus leiab, et eelolevat ei saa pidada kannatanu nõusolekuks, tuleb seda arvestada

§ 39lõike 1 kontekstis.

Sel juhul oli Mailis Reps eksimuses, arvates, et etteheidetav tegu pole ebaseaduslik. Kaitsjad leiavad, et maakohtu ja prokuratuuri seisukohaga nõustudes tekib olukord, kus igasugune tööväline tegevus tööajal oleks mitte ainult keelatud, vaid piisava rahaliselt hinnatava ulatuse korral lausa kriminaalkorras karistatav. Selline käsitlus on vastuolus üheks karistusõiguse aluspõhimõtteks oleva määratlusnõudega. Kuigi kohus on erinevalt prokuratuurist asunud seisukohale, et kõik omastamise etteheited on käsitatavad eraldiseisvate tegudena, pole kohus iga etteheidetud teo puhul süüdistatava tahtlust eraldi hinnanud. Selle asemel on kõigi omastamise episoodide järel tehtud justkui kõiki omastamise episoode hõlmav üldine kokkuvõte, et süüdistatav pidi mitmekordse ministrina olema kursis riigi vara valitsemise põhimõtetega ning kohtule teadaolevalt on süüdistataval kõrgem juriidiline haridus. HTM-s toimunud vastuvõtt ei olnud Mailis Repsi isiklikes huvides toimunud üritus Kohus on süüdimõistva otsuse tegemisel lähtunud sisuliselt ainult asjaolust, et üritus toimus samal päeval süüdistatava sünnipäevaga ning ka vastuvõtule saadetud kutse sõnastus tegi viite süüdistatava sünnipäevale. Ürituse sisusse kohus süvenenud ei ole. Otsustamaks, kas mingisuguse ürituse korraldamine ministeeriumi eelarvest on õiguspärane, tuleb ilmselgelt lähtuda ürituse sisust, mitte aga ürituse toimumise kuupäevast või üritusel vahetatud viisakusavaldustest. Kohus on otsuse tegemisel tuginenud üksnes ministri õnnitlemisega seotud ütlustele, kõik vastuvõtu sisu selgitavad tõendid ja ütlused on jäetud tähelepanuta. Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub, et 13.01.2020 toimunud üritus oli traditsiooniks saanud uue aasta vastuvõtt, mille korraldamine kuuluski ministeeriumi tegevuse hulka ja eelarvesse. Mailis Repsi, UL ja ML ütlustest nähtub kolm

1. aasta vastuvõtu töist eesmärki: 1) uue aasta vastuvõtu korraldamine 2) uue maja tutvustamine 3) laiendatud juhtkonna kokkusaamine. Väga paljud kohtumenetluses üle kuulatud tunnistajad andnud ütlusi, et oma sünnipäeval õnnitluste vastuvõtmine kolleegidelt, allasutustelt ja sotsiaalsetelt partneritelt kuulub ministri kui kõrge ametikoha kandja reaalsusse ja võib isegi öelda, et kohustuste hulka. Ainuke sünnipäevast ajendatud kulu, mida vastuvõtuga saab siduda (üritusel esinenud kitarrist DT tasu), oli süüdistatava enda kantud. 8 Ürituse kutsest järelduste tegemisel ei ole kohus arvestanud kutse koostanud ametnike ütlusi. Samuti jäetakse tähelepanuta, et Mailis Repsi sünnipäevaga koos on selles räägitud uue aasta alguse tähistamisest. Kuna tegemist oli traditsioonilise ja töise üritusega, mitte aga sünnipäeva tähistamiseks korraldatud pidustustega, oligi vastuvõtu eest tasumine HTM-i kohustus. Ürituse korraldamine oli HTM-i eelarves ja ürituse korraldamiseks oli kantsler ML igakülgne heakskiit. Kohus on täielikult jätnud tuvastamata subjektiivse kuriteokoosseisu. Ei saa pidada piisavaks subjektiivse koosseisu jaatamist üksnes viitega, et mitmekordne ja õigusharidusega minister peab teadma riigi vara valitsemise põhimõtteid. Kohus ei ole viidanud ühelegi asjaolule, mis näitaks süüdistatava tahet ebaseaduslikult tegutseda. Kaitsjad leiavad, et olukorras, kus ministril on õigus korraldada ministri arengukuludest vastuvõtte ja motivatsiooniüritusi, polnud ministril mingit põhjust kahelda oma teo seaduslikkuses. Teiseks ei saa rääkida tahtlusest ebaseaduslikult tegutseda olukorras, kus kantsler ministri tegevuse heaks kiitis. Mailis Reps ei pannud toime kelmust seoses USA lähetuskuludega Maakohus on oma põhjendusetes tuginenud vääralt tunnistajate ütlustele ning samas jätnud lahendamata põhimõttelised erinevused erinevate tunnistajate ütluste vahel. Lisaks on kohus valesti tõlgendanud oluliste tunnistajate ütlusi ja jätnud subjektiivse koosseisu sisuliselt tuvastamata. Maakohus tugines peaasjalikult LL ütlustele, mis sisaldavad tõsiseid vasturääkivusi, tema ütlusi ei kinnita ühegi teise usaldusväärse tunnistaja ütlused. Seejuures võttis kohus arvesse vaid prokuröridele antud vastuseid, jättes käsitlemata kaitsjatele antud vastused. Kui jätta LL ebausaldusväärsed ütlused kõrvale ja hinnata kõiki asjakohaseid tõendeid kogumis, on selge, et Mailis Repsil ei olnud puutumust HTM-le väljastatud arvetega, ta pole toime pannud petmistegu ega andnud korraldusi arvete muutmiseks. Maakohus on Mailis Repsi väidetavast nentimisest, et arve on liiga suur, teinud alusetult järelduse, et tal on soov panna arve mittemaksmiseks toime kelmus. Apellatsiooni kohaselt ei olegi aga Mailis Reps öelnud, et arve on liiga suur. Ka ei ole ta öelnud, et ministeerium peaks arve kinni maksma. Seda soovi ei ole Mailis Reps kunagi väljendanud ning tegemist oli vaid pelgalt MT eeldusega. Isegi kui leida, et Mailis Reps oleks MTle öelnud, et piletite eest peaks maksma HTM, ei saa seda võtta korraldusena HTM-i petta. MT on väitnud, et Mailis Reps rääkis talle väidetavast kantsleri ja MJ vahelisest kokkuleppest seoses nende arvetega. Tunnistajate ütlustest ei ilmne, et Mailis Repsil oleks olnud tahtlus kelmuse toimepanemiseks. LL on ise öelnud, et ta ise ei suhelnud arvete teemal Mailis Repsiga mitte kordagi. MT on jällegi eitanud täielikult, et ta oleks LLt kuidagi mõjutanud pettust toime panema. Mailis Reps ei pannud toime kelmust seoses kohvimasinaga Maakohus on otsuse tegemisel võtnud aluseks täiesti ebaõiged või asjassepuutumatud asjaolud, jättes samal ajal kõrvale kelmuse koosseisus tegelikult tähtsust omavad aspektid. 9 Süüdimõistev otsus on tehtud tuginedes eeskätt asjaolule, et kohvimasin viidi mõneks ajaks süüdistatava koju. Kaitsjad on kohtumenetluses selgitanud, et kohvimasin soetati ministeeriumile soovi ja teadmisega, et selle omanikuks saab ja jääb ministeerium.
2. aastal kolis HTM ühest majast teise. Kolimisega seoses otsustati ministeeriumile tellida kümmekond uut kohvimasinat. Kohvimasin Jura X8 Platin osteti juhtkonna korrusele, teenindamaks ministeeriumi töötajaid ja külalisi. See võeti ka ministeeriumi varana arvele. Kohvimasin Jura X8 Platin soetati seega ministeeriumile, mitte süüdistatavale. Seda, et tegemist oli ministeeriumi kohvimasinaga, tõendab ka fakt, et hiljemalt 14.10.2020 ehk enne kriminaalmenetluse algust oli kohvimasin ministeeriumis tagasi. Kohvimasina ajutiselt Mailis Repsi koju viimise põhjuseks oli ministri soov ja vajadus töötada mõnda aega eeskätt kodukontoris, mistõttu ka tema külalised ja töötajad töötasid tihti just süüdistatava juures kodus. Pealegi oleks ministeeriumi kolimisega ühest majast teise paigutatud kõnealune kohvimasin uues majas ajutiselt ministri tagatuppa, kus see oleks jäänud uue maja renoveerimise lõppu ootama. Seal niisama seistes ei oleks kohvimasin mingisugust kasutust leidnud. Seega oli kohvimasina kodukontorisse viimiseks teinegi mõjuv põhjus, sest süüdistatava kodukontoris sai kohvimasin erinevalt ministri tagatoas seismisest oma funktsiooni täita. Kaitsjate hinnangul on kohus püüdnud jätta kõikvõimalikul moel muljet, justkui oleks kohvimasina isiklikuks otstarbeks soetamine tõendatud asjaoluga, et kohvimasin oli süüdistatava kodus pidevalt Mailis Repsi ja tema perekonna poolt kasutuses. Seejuures tugineb kohus ühe tunnistaja ütlustele, kuigi 15 tunnistajat on andnud vastupidiseid ütlusi. Seejuures on kaitsjate väitel omistanud tunnistajate ütlustele süüstavaid väiteid, mida tunnistajad tegelikult kunagi öelnud ei ole. Kaitsjad toovad veel apellatsioonis välja, et maakohus on kohvimasinaga seoses väljendanud otsuses vastuolulisi seisukohti. Süüküsimuse lahendamisel on kohus väitnud, et süüdistatav soovis oma isiklikke kulusid kokku hoida ja ministeeriumi kulul endale kodutehnikat soetada, tsiviilhagi lahendamisel leidis kohus aga, et süüdistatava sissetulekut arvestades oleks kohvimasina ostmine talle igati jõukohane olnud ning ta võinuks seadme endale soovi korral vabalt osta. Kaitsjate apellatsiooni kohaselt pole Mailis Reps pannud toime ka petmistegu, sest tema ütluste kohaselt ei avaldanud tema soovi uue kohvimasina soetamiseks ja muud tõendid vastupidist ei kinnita. Ka ei vasta tõele kohtu väide, et Mailis Reps avaldas MTle soovi soetada kindlate funktsioonide ja omadustega kohvimasin. Ka ei ole kantslerit kohvimasina soetamisel kuidagi eksitusse viidud, sest kantsler on kohtus antud ütlustes kinnitanud, et ta teadis, et see kohvimasin läheb Mailis Repsi kodukontorisse. Kaitsjatele arusaamatult on kohus tõlgendanud ML nõusolekut lõõpimisena. Tegelikult pole ML kohtus ütlusi andes kordagi väitnud, et kohvimasina koju viimise nõusoleku andis ta lihtsalt lõõpides ilma seda tõsiselt mõtlemata. Kohtuotsuse kohaselt kinnitas ka IR kohvimasina arve üksnes süüdistatava petmisteost tulenenud eksimuse tulemusel, kuid kohtuotsus ei ütle, millal ja kuidas süüdistatav IR eksitas. Puudub ka kelmuse objektiivses koosseisus nõutav kahju. Kohtuotsuse kohaselt on ministeeriumile tekitatud kahju kokku 2100 eurot, mis oli kohvimasina Jura X8 Platin maksumus. Sellist kahju ministeeriumile aga tekkinud ei ole. Kohvimasin osteti ministeeriumi 10 vara hulka ministeeriumi töötajate ja külaliste teenindamiseks. Kohvimasin jäi ministeeriumi omandisse ja ministeeriumi töötajaid ja külalisi teenindama ka Mailis Repsi kodukontoris. Tsiviilhagi lahendamisel on kohus isegi leidnud, et kannatanule kahju tekitatud ei ole, kuna kohvimasin on tagasi ministeeriumis ja seda saavad kasutada ministeeriumi teenistujad ja külalised. Mailis Reps ei pannud toime kelmust seoses Mon Repos’ üritusega Sellegi ürituse puhul heidavad kaitsjad ette, et kohus ei ole süvenenud ürituse sisusse. See, kas kohtumise kulud tuleb katta HTM-i eelarvest, sõltub aga just kohtumise sisust. Kohtumisel osalenud on tunnistajatena andnud ütlusi, et üritus oli rangelt töine. HTM-i nimel ürituse arve kinnitanud kantsler ML oli teadlik ürituse iseloomust, sest andis HTM-i nimel heakskiidu arve tasuda alles pärast ürituse iseloomu kohta lisaküsimuste küsimist. Kohus on ületähtsustanud kutse teksti, sest kutse koostas TK ja saatis MT. Süüdistatavale ei saa ette heita kellegi teise poolt kutse sõnastamist viisil, mis mh kohtumise langemist tema sünnipäevale märgib. MT andis kohtus ütlusi, et kutsele lisatud põrandakella fondi panustamise võimalus oligi pelgalt vastus fraktsiooni esitatud küsimusele, mida süüdistatav fraktsiooni liikmete poolt juubeliks soovib. See, kas keegi süüdistatavale tema juubelil heatahtlikkusest ja/või viisakusest kingituse tõid, ei ole kaitsjate hinnangul kelmuse kontekstis absoluutselt oluline. Kantsler ML ei olnud arvet kinnitades eksimuses, sest tegemist oligi ministri vastuvõtuga ja seega ministeeriumi eelarvest tasutava arvega. ML on oma ütlustes kinnitanud, et oli kutsutud külalistest ja ürituse sisust teadlik. Mailis Reps ei pannud toime kelmust seoses WRC üritusega Valdav osa kohtuotsuses toodud väidetest ei põhine mitte ühelgi tõendil, tuvastamata on jäetud kelmuse objektiivse ja subjektiivse koosseisu kõik nõutavad tunnused ning kõrvale on jäetud kõik kaitsjate tõendid ja kaitsekõnes välja toodud vastuolud. Mailis Reps osales WRC üritusel vaid ürituse korraldaja palvel, kes kutsus Mailis Repsi koos oma perega. Kaitsjad leiavad, et maakohtu seisukoht, et tegemist ei olnud tööalase lähetusega, näitab, et kohus pole „isegi üritanud aru saada ega selgeks teha, mis on ministri kohustused, millal ja mis moel täidab minister oma esindusfunktsiooni ning miks oli konkreetselt WRC Rally Estonial osalemine teenistusülesande täitmine“. Kohtumenetluses ütlusi andnud valitsuse liikmed ja ministrid on selgelt ümber lükanud kohtu arusaama ministri tööülesannetest. Kutsete saamine erinevatele (kultuuri)üritustele on täiesti tavaline ja nendest üritustest osa võtmine on lahutamatu osa ministri tööst. Laste kaasa võtmise fakt ei muuda ürituse töist sisu ega tee klassikalisest lähetusest erasündmust. Ebaõige kohtu väide, et ministri osavõtu olulisust kohtumenetluses tõendatud ei ole, kuna puuduvad tõendid, mille kohaselt süüdistatav oleks üritusel nn tähtsade inimestega suhelnud. Kaitsjate jaoks jääb arusaamatuks, miks ei pidanud kohus sellekohaseks tõendiks Mailis Repsi enda ütlusi. Tema ütlusi on aga kinnitanud oma ütlustes ka UA ja ER. 11 Kuigi kohtuotsuse järgi lõi süüdistatav väidetavalt kulu põhjendatuse osas tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse kooskõlastusringil, siis ühtegi konkreetset tegu kohus välja toonud ei ole, rääkimata seda väidet kinnitavatest tõenditest. Rally Estonia majutuse organiseerimine käis läbi Riigikantselei ja WRC korraldustiimi, tubade broneerimisega süüdistatav seotud ei olnud. Kui arve lõpuks ministeeriumisse jõudis ja see ministeeriumi poolt ka tasuti, ei toimunud see mitte süüdistatava petmisteo tulemusel, vaid arvetega tegelenud KS ja MT omavahelisest asjaajamisest. Ka kantsler ei olnud arvet kinnitades eksimuses, vaid teadis täpselt, et süüdistatav käis just WRC Rally Estonial ja teadis ka seda, et valitsusliikmete osavõtt oli korraldajapoolne huvi. Seda teades pidas kantsler põhjendatuks üritusest osavõtuga tekkinud kulude tasumise lähetuskuludena. Ka JL teadis, et majutusega seotud kulud tekkisid justnimelt ralli külastamisega. Isegi, kui leida, et kelmuse objektiivne ja subjektiivne koosseis on nn täiendava hotellitoa eest tasumise osas täidetud, täidaks see

§-s 218 sätestatud väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu toime pandud süüteo koosseisu. Hotell Pallase majutuse eest väljastatud arve nr 112582 kohaselt kuulus 2 hotellitoa eest tasumisele kokku 360 eurot. Kummagi toa hind oli 180 eurot. Väidetav kelmus saab järelikult olla toime pandud ühe toa maksumuse ulatuses, s.t maksimaalselt 180 euro ulatuses. Tulenevalt

§ 218

lõikest 4 ja

§ 44

lõikest 2 tuleb etteheidetav tegu seega kvalifitseerida mitte

§ 209

, vaid

§ 218lõike 1 järgi.

Tsiviilhagi, menetluskulud ja kahju hüvitamise taotlus Kuna Mailis Reps tuleb kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista, tuleb HTM-i tsiviilhagi jätta KrMS § 310 lõike 2 alusel läbi vaatamata. Hagi läbivaatamisel tuleb see aga igal juhul jätta rahuldamata, sest tsiviilhagis esitatud nõuete eeldused on täitmata. Õigeksmõistva kohtuotsuse puhul tuleb jätta süüdistatava menetluskulud riigi kanda. Isegi kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse tsiviilhagi osas muutmata, tuleb muuta menetluskulude hüvitamise otsustust. Kuna maakohus jättis tsiviilhagi suuremas osas rahuldamata, tulnuks ka süüdistava kasuks mõista välja menetluskulud, mis tal seoses kannatanu tsiviilhagile vastu vaidlemisega tekkisid. Kuivõrd maakohus leidis, et käesolevas kriminaalasjas on 443,12 tundi mõistlik ja põhjendatud aeg tsiviilhagiga seoses õigusteenuse osutamiseks, siis tuleb süüdistatavale hüvitada samast mahust 95% menetluskulusid. Veel toovad kaitsjad välja, et maakohus jättis nende esitatud taotluse hüvitada süüdistatavale süüteomenetluses tekitatud kahju tervikuna tähelepanuta, hoolimata sellest, et selles oli esitatud ka taotlus, mis kuulus lahendamisele sõltumata otsuse sisust. 4.2 Kannatanu esindaja taotleb apellatsioonis, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse osas, millega maakohus 1. jättis kannatanu tsiviilhagi põhinõudes 112 749,77 euro ulatuses rahuldamata; 2. mõistis Mailis Repsilt välja viivise 6070 euro suuruselt põhinõudelt ajavahemiku 29.11.2021–27.09.2024 eest kindlas summas 1742,10 eurot ning alates kohtuotsuse kuulutamise päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue; 3. jättis 73 668,70 eurot kannatanu menetluskuludest kannatanu enda kanda. 12 Tühistatud osas palub kannatanu esindaja teha uus kohtuotsuse, millega: 1) mõista Mailis Repsilt (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) Eesti Vabariigi kasuks välja Haridus- ja Teadusministeeriumi töötajate isiklikes huvides kasutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks 70 561,34 eurot või alternatiivselt

1. a)määrata tekitatud kahju summa kindlaks kohtu siseveendumuse järgi või
2. b)mõista 70 561,34 eurot välja alusetu rikastumise sätete alusel; 2) jätta kannatanu tsiviilhagi Haridus- ja Teadusministeeriumile kuuluva ametiauto ja kütusekaardi isiklikes huvides kasutamisega seonduvas nõudes läbi vaatamata; 3) mõista Mailis Repsilt kannatanu kasuks välja viivis 76 631,34 euro suuruselt põhinõudelt alates tsiviilhagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning edasi kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras või alternatiivselt 6070 euro suuruselt põhinõudelt alates tsiviilhagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning edasi kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 4) mõista Mailis Repsilt kannatanu kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja lisaks maakohtu poolt juba välja mõistetud 3877,30 eurole täiendav menetluskulude hüvitis vastavalt kannatanu lepingulise esindaja esitatud menetluskulude nimekirjale ringkonnakohtu poolt põhjendatuks peetavas ulatuses. Apellatsioonis on märgitud, et kannatanu ei vaidlusta otsust WRC Rally külastamise kulude ja sünnipäevade pidamise kulude hüvitada laskmist puudutavas osas. Apellatsioonis on märgitud, et kannatanu ei vaidlusta maakohtu otsust ka osas, milles kohus jättis rahuldamata kohvimasina kasutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kannatanu leiab aga, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui jättis kannatanu tsiviilhagi rahuldamata nende nõuete osas, mis seonduvad Mailis Repsi poolt HTM-i töötajate, ametiauto ja kütusekaardi isiklikes huvides kasutamisega. Kannatanu vaidlustab ametiauto ja kütusekaardi kasutamisega seonduvate nõuete osas tsiviilhagi rahuldamata jätmise, sest tsiviilhagi rahuldamata jätmise asemel pidanuks maakohus jätma tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 kohaselt vastavate nõuete osas läbi vaatamata. Kannatanu esindaja leiab, et maakohus rikkus läbivalt põhistamiskohustust. Kohus eksis viivise väljamõistmisel. Maakohus mõistis rahuldatud põhinõudelt viivise kindlas summas Mailis Repsilt välja alates tsiviilhagi kohtusse saabumisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, kuid oleks pidanud mõistma selle välja alates tsiviilhagi esitamisest. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt peab kannatanu esitama tsiviilhagi kohtueelses menetluses. Ka kohtupraktika järgi loetakse viivist tsiviilhagi esitamise ajast. Lisaks on maakohus teinud viivisesumma arvutamisel arvutusvea, kuna maakohtu arvutuskäigu järgi saab kannatanu lepinguline esindaja teistsuguse viivisesumma. Apellatsiooni kohaselt tegi maakohus vea, kui jättis rahuldamata ministeeriumi töötajate isiklikes huvides kasutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kuigi kohus jaatas, et Mailis Reps sai HTM-i arvel kasu, keeldus kohus HTM-i kahju määratlemast. Sisuliselt 13 põhjendas kohus seda sellega, et tal pole kahju suuruse kindlaks määramiseks piisavalt andmeid. Sellisel juhul oleks kohus pidanud aga kohaldama VÕS § 127 lg-t 6 ja määrama ise kahju ulatuses. Kannatanu esindaja leiab, et Mailis Repsi süüditunnistamisel oleks kohus pidanud tsiviilhagi rahuldama vähemalt 200,01 euro ulatuses. Kohus jättis oma seadusest tulenevaid kohustusi eirates välja selgitamata tsiviilhagi lahendamiseks vajalikud asjaolud, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Maakohtu seisukoht, nagu puuduks andmed, mille alusel kahju suurus kindlaks määrata, on ekslik. Kohus seadis ebamõistlikult kõrgeid nõudeid tõendamiskoormisele. Kahjusumma täpseks määratlemiseks vajalikke andmeid ei olegi võimalik esitada, kuid olemasolevate tõendite põhjal oli kohtul võimalik tuvastada, et suure tõenäosusega kasutas Mailis Reps HTM-i töötajaid isiklikes huvides igakuiselt. Kannatanu esindaja tõi kohtule välja võrreldavad andmed selle kohta, kui palju oleks Mailis Reps pidanud tegema isiklikke kulutusi, kui ta ei oleks saanud kasutada HTM-i töötajaid oma eraeluliste asjade ajamiseks. Apellant leiab, et maakohus rahuldas taotluse kannatanule õigusabikulude hüvitamiseks põhjendamatult väikses ulatuses. Kannatanu taotles maakohtult kokku 77 546 euro suuruste menetluskulude hüvitamist. Maakohus leidis, et tsiviilhagi edukaks osutumisel oleksid need kulud olnud mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud, kuid et tsiviilhagi kuulus rahuldamisele vaid osaliselt, mõistis maakohus Mailis Repsilt kannatanu kasuks välja kõigest 3877,30 euro suuruse õigusabikulude hüvitise. Jättes suurema osa menetluskuludest kannatanu enda kanda, rikkus maakohus kannatanu lepingulise esindaja hinnangul oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Nimelt jättis maakohus tähelepanuta, et kannatanu menetluskulud seondusid nii tsiviilhagi menetlemisega kui ka Mailis Repsi süüküsimuse lahendamisega. Kuna maakohus tunnistas Mailis Repsi temale esitatud süüdistuses osaliselt süüdi ning pidas kannatanu menetluskulusid iseenesest mõistlikeks ja vajalikeks, pidanuks maakohus andma hinnangu, milline osa kannatanu menetluskuludest seondus Mailis Repsi süüküsimuse lahendamisega ning milline osa tsiviilhagi menetlemisega. 5. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud apellatsioonide juurde, prokuratuur vaidles kaitsjate apellatsioonile vastu. 6. Ringkonnakohus uuendas kohtuliku arutamise 7. mai 2025 määrusega, leides, et Riigikohtu üldkogu 2. mail 2025 kriminaalasjas nr 1-21-5728 tehtud kohtuotsuses väljendatud seisukohad võivad mõjutada käesolevat kohtuasja, täpsemalt küsimust, kas ringkonnakohus saab tsiviilhagi lahendada ja mis saab olla kahjunõude materiaalõiguslik alus. Ringkonnakohtu 21. mai 2025 istungil leidis kannatanu esindaja, et Riigikohtu üldkogu 2. mai 2025 otsus ei mõjuta praegust kriminaalasja ning kannatanu on õigesti esitanud tsiviilhagi. Kaitsjate seisukoht oli see, et eraõiguslikule alusele tuginedes ei saa M. Repsilt kahjuhüvitist välja mõista, kuid tema puhul ei ole kohaldatavad ka Riigikohtu üldkogu otsusest tulenevad vastutuse alused. Prokuratuuri seisukoht oli, et Riigikohtu seisukohtadele tuginemine võiks olla võimalik. 14 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Kohtukolleegium käsitleb apellatsioonides tõstatatud küsimusi alltoodud järjekorras. Y SÜÜDISTUS OMASTAMISES................................................................................... 15 7. Ministeeriumi töötajatele tööväliste ülesannete andmine........................................15 8. Sünnipäeva tähistamine ministeeriumis..............................................................32 KELMUSE SÜÜDISTUS........................................................................................... 37 9. Ministeeriumil lapse reisikulude tasuda laskmine.................................................37 10. Kohvimasina endal kodus kasutamiseks soetada laskmine..................................45 11. Sünnipäeva tähistamiseks ministeeriumi kulul õhtusöögi korraldamine restoranis Mon Repos........................................................................................................... 56 12. Ministeeriumil WRC Rally Estonial käimise majutuskulude hüvitada laskmine......66 KARISTUS............................................................................................................. 74 TSIVIILHAGI......................................................................................................... 74 14. Maakohtu otsusega välja mõistetud kahjuhüvitiste muutmine.............................74 15. Ametiauto ja kütusekaardi kasutamisega seonduvad nõuded..............................75 16. Ministeeriumi töötajatele erahuvides korralduste andmisega tekitatud kahju.........75 17. Viivis........................................................................................................ 83 MENETLUSEGA TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISE TAOTLUS.................................84 MENETLUSKULUD................................................................................................ 85 KOKKUVÕTE........................................................................................................ 87 SÜÜDISTUS OMASTAMISES 7. Ministeeriumi töötajatele tööväliste ülesannete andmine 7.1 Apellatsiooni kohaselt on maakohtu otsuses tehtud tõendite hindamisel vigu, mis on viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Nii on apellatsioonis heidetud ette, et maakohus on tuginenud tunnistajate ütlustele, mis ei ole KrMS § 66 lõike 2 1 järgi tõendid. Nimelt näeb KrMS § 66 lõike 21 ette, et kui välja arvata samas sättes loetletud juhud, ei ole tunnistaja ütlus tõend selliste tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel. Apellatsiooni kohaselt ei ole maakohus seda arvestanud, vaid on otsuses korduvalt tuginenud isikute ütlustele teistelt kuuldu kohta, ilma et oleks ära näidanud, et sellisele ütlusele tuginemiseks on mõni KrMS § 66 lõikes 2 1 nimetatud alus. Kuigi etteheide on esitatud üldisena, puudutavad toodud näited ministeeriumi töötajate tegelemist M. Repsi lastega – maakohus on selle tuvastamisel, et M. Repsi nõunikud hoidsid tema kodus tema lapsi, tuginenud UK ja mitme M. Repsi nõuniku ning teiste tunnistajana üle kuulatud 15 ministeeriumi ametnike ütlustele selle kohta, mida nad olid teistelt ministeeriumi töötajatelt kuulnud. Ringkonnakohus tõdeb, et maakohtu otsuses on tõesti üsna palju viidatud tunnistajate ütlustele selle kohta, mida keegi teine oli neile rääkinud. Seejuures ei ole maakohus märkinud, et tugineb mõnele KrMS § 66 lõikes 21 nimetatud alusele. Samas tuleb märkida, et Riigikohtu praktikast tulenevalt saab juhul, kui KrMS § 66 lõikes 21 nimetatud aluseid ei esine, kasutada teistelt kuuldu kohta antud ütlusi kontrollimaks nende isikute ütluste usaldusväärsust, kelle räägitut vahendati (vt nt RKKKo 3-1-1-73-15, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul on sellise olukorraga tegemist enamiku juhtude puhul, millele kaitsjad on viidanud. Apellatsioonis toodud näited asuvad tihti lõigus, mis algab nentimisega, et järgnev kinnitab äsja käsitletud tunnistaja ütlusi. Nii on see nt järgmisel juhul (alla joonitud on apellatsioonis välja toodud näide ütluse lubamatu kasutamise kohta): „UK kohtuistungil antud ütlusi kinnitavad järgnevad kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused. JL HTM-i haldusvaldkonna juhina oli UKga korduvalt rääkinud, et sellise lastega tegelemine oli ja see oli pidev ning see oli muutunud vastumeelseks.“ „PE ütlusi kinnitavad järgmised tunnistajate ütlused. JL sõnul PE puutus sama moodi ja samal määral kokku laste sõidutamisega nagu UK (04.03.2022 kohtuistungi protokoll). KT teab, et on viinud lapsi lasteaiast ja koolist koju, P ise ütles (16.08.2022 kohtuistungi protokoll).“ Mitu apellatsioonis toodud näidet pärinevad lõigust, mis algab lausega „MT ütlusi kinnitavad järgmised tunnistajate ütlused.“ Selles lõigus sisalduvad nii JL ütlused, et „M jutu järgi välisvisiitidel hoidis väikest last ajal, kui ministril oli kohtumised. (04.03.2022 kohtuistungi protokoll)“ kui ka lause „UKle rääkisid nõunikud, et lähetustel tegelesid lapse hoidmisega, hoidsid hotellis last, käisid lapsega jalutamas, rohkem käis MT aga ka MJ (27.04.2022 kohtuistungi protokoll).“ St kohus on toonud välja, et MT on nii JLle kui ka UKle rääkinud, et hoidis välislähetustel ministri last; kohtuotsuse kohaselt toetavad JL ja UK ütlused MT enda räägitut. Veel on samas lõigus lause „LLle on MT rääkinud, et tegeles CRga või ministri teiste lastega ministeeriumis, kui minister oli hõivatud (03.03.2022 kohtuistungi protokoll)“. Tõsi küll, maakohus ei ole ise otsuses eristanud ütlusi teistelt isikutelt kuuldu kohta ülejäänud ütlustest ja muudest tõenditest ega pööranud seetõttu tähelepanu ka sellele, mis tingimustel ja mis eesmärgil need ütlused kasutatavad on. Seetõttu on maakohus kasutanud kohati selliseid teiselt isikult kuuldut kajastavaid ütlusi kasutanud kohati ka viisil, mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul lubatav. Nii on kohus MT ütlusi toetavana muu hulgas kasutanud ka KT ütlust, et ta on UKlt kuulnud, et MT aidanud F ja CR lasteaeda viimisega. Siinkohal peab ringkonnakohus probleemseks seda, et KT ei ole andnud edasi mitte MT, vaid hoopis UK räägitut, st tegemist ei ole samalt isikult pärineva teabe võrdlemisega, sellisel juhul pole aga enam kindel, kas see kolmas isik andis edasi sellelt isikult pärit infot, kelle ütluste usaldusväärsust kontrollitakse. Samas tuleb praegusel juhul tõdeda, et KT kõnealuse ütluse kõrvale jätmine ei muuda tõsiasja, et MT ise on 25. märtsil 2022 antud ütlustes rääkinud nii CR kui ka F lasteaeda viimisest. 16 Veel tõdeb ringkonnakohus, et maakohtu otsuses oleva väite „MJ oli K käest kuulnud, et ta käis lastega tegelemas ka ministri kodus“ puhul ei tule otsuse tekstist selgelt välja, et tegemist oleks KT enda ütlusi toetava tõendiga. Siingi tuleb tõdeda, et kui ka kõnealune MJ ütlus kõrvale jätta, jäävad ikkagi alles KT enda ütlused, mille kohaselt oli ta mõnikord õhtuti mõned tunnid M. Repsi palvel lastega, kui M. Reps ise hiljem koju jõudis (16. augusti 2022 kohtuistungi protokolli lk 21). Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et kuigi maakohus ei ole ise otsuses eristanud ütlusi teistelt isikutelt kuuldu kohta, mis ei ole kasutatavad iseseisvate tõenditena, ülejäänud ütlustest ja muudest tõenditest, oli neile viitamine olukorras, kus neid kasutati vaid teiste tõendite usaldusväärsuse kinnitamiseks, lubatav. Oluline ongi see, et maakohtu järeldused ei põhine ainult tunnistajate ütlustel teistelt isikutelt kuuldu kohta, vaid maakohus on viidanud ka teistele tõenditele. Kuivõrd ütlusi teistelt isikuilt kuuldu kohta on kasutatud teiste ministeeriumi töötajate ütlusi toetavatena, ongi esmaseks tõendiks lastega tegelemist ja ka teiste ministeeriumi tööga mitteseotud ülesannete täitmist tunnistanud endiste ministeeriumi töötajate endi ütlused. Maakohus on otsuses refereerinud UK, PE, MT, KT, MJ ja LI ütlusi, milles nad on kirjeldanud M. Repsi lastega tegelemist. UK ütluste kohaselt oli minister Mailis Repsi autojuhina töötades tema põhitegevus lastega tegelemine ja ministri enda teenindamine oli teisejärguline. Ta toimetas lapsed hommikul kooli ja lasteaeda, õhtul aga koju. Kui lastel oli õhtul trenn, siis ootas, kuni see läbi sai, ja viis siis lapsed koju. Samuti täitis ta muid ülesandeid, mis ei olnud seotud ministeeriumitööga (transportis suveks ministri suvekoju ATV-sid ja murutraktori, vedas ehitusmaterjali, liiva, tõi vuttidele süüa, toimetas ministri koju ministri lapsele ostetud arvuti). Pärast UK (alates 3. septembrist 2020) ministri autojuhina töötanud PE andis samuti ütlusi selle kohta, et sõidutas hommikul lapsi kooli ja lasteaeda, õhtuti käis ka lastel järel. Õhtuti viis lapsed koju või ministeeriumisse, vastavalt sellele, mida MT või minister ütles. Lisaks on ta viinud last sünnipäevale, muusikakooli. MT, kes töötas ministeeriumis eri ametikohtadel alates 24. novembrist 2016 kuni 6. juulini 2018 ning uuesti 29. novembrist 2018, andis ütlusi, et tegeles peamiselt CRga. Maist 2017 kuni juulini 2018 vaatas ta pea igapäevaselt CR järele, kui minister ei saanud last kohtumistele või ettekannetele kaasa võtta. Ta tegeles lapsega olenevalt päevast kas tund või 3–4 tundi, kui minister oli kõrval, siis võis olla kuni 4–5 tundi. Kui ministril olid väljasõidud Tallinnast välja, oli MT kaasa mineku üheks põhjuseks see, et oli vaja vahepeal CR hoida. Lisaks sellele viis ta väiksemaid lapsi ujuma või viiulitundi. Kui lapsed olid enne trenni ministeeriumis ja ministrit ei olnud, siis aitas lastel õppida. Paaril korral käis ta M. Repsi eest lastevanemate koosolekul ja tegi märkmeid. Veel tegeles MT M. Repsi laste sünnipäevade korraldamisega, aegade kokku leppimisega. Kahe sünnipäeva puhul, mis ministri kodus peeti, viis ta neid ise läbi ja tellis tordi. Kui ta läks ministeeriumisse tööle tagasi, käis CR juba lasteaias, siis üksikutel kordadel enne koroonat oli vaja laps lasteaeda viia. Mõned korrad võttis MT CR ka endale koju kaasa, kui nägi, et päev venib pikemaks ja ministril on kohtumised. 17 LI, kes töötas Mailis Repsi nõunikuna 1. märtsist 2017 kuni 28. septembrini 2018, andis ütlusi, et pidi vahel hoidma väiksemat last, vahepeal käisid suuremad lapsed ministeeriumis õppimas peale kooli, mingitel hommikutel viis lapsed lasteaeda ja kooli. Sõltuvalt päevast valvas ta last 30 minutit kuni paar tundi. Ta käis ka M. Repsi kodus CR hoidmas, sõltuvalt päevast oli seal 2-6 tundi. Seda tuli ette ka nädalavahetusel. Ühel korral 2018. aasta suvel käis M. Repsi lapsi valvamas tema suvekodus Märjamaal. Sise- ja välisreisidel hoidis ta CR ajal, kui M. Repsil olid kohtumised ja ta ise seda teinud ei saanud. Paaril korral on ta viinud R ja F lasteaeda. Ühel korral on ta R ujumistrenni viinud, ära toonud aga mitmeid kordi. KT, kes töötas ministri nõunikuna 21. maist 2018 kuni 21. novembrini 2020, väitis, et tegeles M. Repsi lastega põhiliselt 2019. aasta sügisel-talvel. 2019. aasta sügisel käis Rl pärast kooli järel ja tõi ta ministeeriumisse. 2019. aasta sügisel viis ta koos UKga R ka Kalev SPA-sse ujumistundi. Samuti käis ta koos UKga 2019. aasta sügisel-talvel üks kuni kolm korda nädalas CRl ja Fl lasteaias järel, nad viisid lapsed kas Kalev SPA-sse, ministeeriumisse või koju. Mõnel korral on ta käinud Mailis Repsi palvel kaasas F viiulitunnis. Üksikutel kordadel on ta koos lastega õhtuti kuni kaks tundi M. Repsi juures kodus oodanud, kuni viimane koju jõuab. 2019. aasta sügisel käis ka Fga logopeedi juures. Veel viis ta 2019. aasta suvel koos UKga R Mailis Repsi suvekodust Pärnusse viiulilaagrisse. MJ, kes töötas ministeeriumis M. Repsi nõunikuna 10. septembrist 2018 kuni 24. aprillini 2019, andis ütlusi selle kohta, et kui minister pidi minema kuskile vastuvõtule või olid riigikogus pikad päevad, siis tegeles tema M. Repsi kodus lastega koos lapsehoidjaga – üldiselt nädalas korra, vahel rohkem, vahel vähem. Olenevalt päevast viibis seal paar tundi või terve päeva. Samuti käis Rga viiulitunnis ning R ja Fga ujumistundides. Ministeeriumis tegeles ta lastega üksikutel kordadel, kui nad õhtul ema ootasid, samamoodi tegeles ta üksikutel kordadel CRga. Välislähetustel tegeles CRga, kui minister pidi lapsest eemal olema, nt nõupidamiste, kõnede ajal. Lisaks sellele, et eespool toodud ütlustes on tunnistajad kirjeldanud enda kohustusi, on nad kirjeldanud ka seda, mida pidid tegema teised. Seejuures ei ole tegemist üksnes ütlustega teistelt kuuldu kohta, vaid ütlustes on kirjeldatud ka vahetult kogetut – mingeid kohustusi täideti koos või jagati omavahel (Nt viis UK lapsi trenni mõne ministri nõunikuga koos). Lisaks sellele kinnitavad tunnistajate ütlusi kirjalikud tõendid (M. Repsi ja MT elektrooniliste postkastide ning UKle saadetud sõnumite vaatlusprotokollid). Kohati nähtub kirjalikest tõenditest, et ministri nõunike kohustuste ulatus M. Repsi lastega tegelemisel oli nende endi kirjeldatust suuremgi (seda käsitleb kohus lähemalt allpool). Kui UK kõrvale jätta, ei ole apellatsioonis tunnistajate ütlusi ega ka neid toetavaid kirjalikke tõendeid – ja seega kokkuvõttes fakti, et ministeeriumi ametnikud tegelesid M. Repsi lastega –, vaidlustatud. Sellest tulenevalt ei mõjuta see, et maakohus on toonud otsuses välja tunnistajate ütlusi teistelt kuuldu kohta, selgitamata, mis alusel ta seda teeb, asjaolude tõendatust puudutavaid maakohtu järeldusi. Eelnevast tulenevalt ei anna apellatsiooni väide, et maakohus on faktiliste asjaolude tuvastamisel tuginenud ütlustele, millele KrMS § 66 lg 2 1 kohaselt tugineda ei tohi, alust 18 järelduseks, et maakohus on teinud faktiliste asjaolude tuvastamisel vea, ega faktiliste asjaolude kohta maakohtust erineva järelduse tegemiseks. 7.2 Apellatsiooni kohaselt tugines maakohus selle tuvastamisel, et ministeeriumi teenistujad pidid täitma M. Repsi lastega seotud tööväliseid ülesandeid, suures osas tunnistaja UK ebausaldusväärsetele ütlustele. Sellega seoses märgib kohtukolleegium esiteks, et ei jaga kaitsjate seisukohta, nagu tugineks maakohtu järeldused selle kohta, kuidas M. Reps lasi ministeeriumi töötajatel täita eri tööülesandeid tema isiklikes huvides, suures osas UK ütlustele. UK on küll andnud ütlusi selle kohta, kuidas nõunikud M. Repsi lastega tegelesid (selleks andis põhjust asjaolu, et nii UK enda kui ka ministri nõunike ütluste kohaselt sõidutas UK nõunikke lastega eri kohtadesse). Samas on – nagu eespool ütlusi refereerides näidatud – oma ütlustes suuremal või vähemal määral kinnitanud, et nad tegelesid M. Repsi lastega, ministri nõunikuna töötanud MT, KT, MJ ja LI. Samuti on laste sõidutamist kinnitanud ka hilisem autojuht PE. Maakohus on ka nende tunnistajate ütlused otsuses välja toonud, samuti on kohus viidanud kirjalikele tõenditele. Seetõttu ei saa rääkida sellest, nagu toetuks maakohtu otsus selle süüdistuspunkti osas suuresti vaid UK ütlustel. Öeldu ei tähenda siiski, et apellatsiooni argumente UK ütluste ebausaldusväärsuse kohta ei oleks põhjust käsitleda – tõendeid tuleb hinnata kogumis ja kui väidetakse, et mõni kogumisse kuuluv tõend tuleb sealt välja jätta, tuleb seda kontrollida ja vajadusel muutunud tõendikogumit uuesti hinnata. UK ütlused on kaitsjate hinnangul ebausaldusväärsed juba põhjusel, et tunnistajate KT ja TK ütluste kohaselt oli ta rääkinud, et tahab M. Repsile kätte maksta. Maakohus ei pidanud seda asjaoluks, mis muudaks UK ütlused ebausaldusväärseks. Kohus leidis, et TKle ja KTle öeldust jääb pigem mulje, et UK tahtis rääkida, kuidas asjad tema hinnangul tegelikud käisid. See, et UK polnud rahul, et pidi ministri lastega tegelema ja seoses sellega ületunde tegema, ning pidas ebaõiglaseks ka töölepingu lõpetamist, oli teada. Ringkonnakohus on samuti seisukohal, et UK väljendatud soov kätte maksta ei tähenda automaatselt, et tema ütlused tuleb ebausaldusväärsetena kõrvale jätta. Kättemaks võib seisneda nii ebaausas või ebaseaduslikus käitumises, kui ka selles, et kasutatakse lihtsalt ära võimalus tuua välja mingi teist isikut negatiivselt iseloomustav, kuid tõene teave. Viimaseks pakub võimalust ka kriminaalmenetluses ütluste andmine. Öeldu ei tähenda siiski, et tunnistajana ütlusi andnud isiku varasemad ähvardused süüdistatavale kätte maksta ei omaks ütluste usaldusväärsuse hindamise seisukohalt tähtsust. Kuigi sellisest ähvardusest ei saa automaatselt teha järeldust, et tunnistaja plaanib valetada, ei saa ka lähtuda eeldusest, et kättemaksu all mõeldi just ebamugava tõe paljastamist. Ringkonnakohtu hinnangul tähendab varasem kättemaksuähvardus seda, et tunnistaja ütluste usaldusväärsuse küsimusele tuleb erilist tähelepanu pöörata. Eelkõige peab kohtukolleegium oluliseks seda, kas ja mis ulatuses toetavad kätte maksta ähvardanud tunnistaja ütlusi teised tõendid, mille usaldusväärsuses pole alust kahelda. Kaitsjate väitel on UK esitanud ütlustes väiteid, mis ei pea üldse paika või on vähemalt ülepaisutatud. Apellatsioonis on toodud välja, et UK on andnud KT kohta ütlusi, mis on 19 vastuolus KT enda ütlustega. Apellatsiooni kohaselt on UK ja KT ütlused selges vastuolus 2020. kevadel toimunu osas. Ühtlasi heidavad kaitsjad maakohtule ette, et kohus pole ütluste omavahelisele vastuolule tähelepanu pööranud, vaid on tuginenud mõlema ütlustele. Vastuolu UK ja KT ütlustes on apellatsiooni kohaselt järgmine. UK väitel sõidutas ta 2020. aasta 15. märtsist kuni jaanipäevani KT igal hommikul M. Repsi juurde ja õhtul sealt ära. KT hoidis ministri kodus lapsi ning aitas R ja F õppimisega. KT seevastu andis ütlusi, mille kohaselt oli ta 2020. aastal ministri kodus mõnedel päevadel mõned tunnid, kusjuures ta eitas resoluutselt, nagu oleks ta hoidnud 2020. a kevadel M. Repsi juures viimase lapsi. Kohtukolleegium nõustub, et UK ja KT ütlustes on 2020. a kevadel toimunu osas vastuolu. See ei tähenda aga, et tingimata tuleks ebaõigeteks lugeda UK ütlused. Esiteks tuleb nentida, et kuigi KT ütluste kohaselt käis ta 2020. a kevadel M. Repsi juures selleks, et seal tööd teha, siis toimikus olevad sms-id ja e-kirjad näitavad, et KT käis M. Repsi kodus ajal, kui viimane ise kodus ei olnud. Nii on M. Reps saatnud 6. aprillil 2020 UKle sms-i „Tere hommikust, Kui viid K ära, palun võta mu pesuruumist suur veepudel kaasa ... Palun võta mind ministeeriumi juurest kell 13 kaasa. Mailis“ (UK kasutuses oleva nutitelefoni vaatlusprotokoll (protokolli kohaselt andis UK telefonile juurdepääsu vabatahtlikult); kd III; tl. 154). Seega pidi UK viima hommikul KT M. Repsi koju ja võtma sealt veepudeli. Sellise korralduse andmine tähendab, et M. Reps viibis ise mujal. Viimast näitab ka fakt, et UK pidi M. Repsi hiljem ministeeriumi juurest auto peale võtma. Selgelt tuleb see, et KT viibis M. Repsi juures kodus ajal, kui M. Reps ise seal ei olnud, esile M. Repsi 15. aprillil 2020 KTle saadetud e-kirjast, milles on M. Reps andnud muu hulgas teada, et „Homme tuleb 1230 ehitajate punt ja läheb keldrisse. Lihtsalt et teaksid. Kui midagi küsivad, helista“ (kd VII; tl. 135; vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud e-kirjas saadud Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt keskusele saadetud nõudekirja alusel, st korras, mis on kooskõlas kriminaalasjas nr 3-1-1-93-15 tehtud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2015 otsuse p-s 64 öelduga). Mis puutub KT kinnitusse, et ta 2020. a kevadel M. Repsi juures viimase lapsi ei hoidnud, siis on ta ise hiljem esitatud küsimustele vastates rääkinud sellest, et aitas koroona-ajal Rt, näidates talle, kuidas arvutist zoomi-tunde või mingeid linke avada (16. augusti 2022 kohtuistungi protokolli lk 21). Seega tuleneb juba tema enda ütlustest, et ta siiski tegeles koroona-ajal M. Repsi lastega. M. Repsi enda sms-id UKle ning M. Repsi ja KT e-kirjavahetus näitavad aga, et KT roll R koolitöödega aitamisel oli suurem, kui KT esitatud kirjelduse järgi võiks arvata. Näiteks on M. Reps saatnud kolmapäeval, 18. märtsil 2020 UKle sms-id, et UK peab viima KT M. Repsi juurde, „sest R on juba kaks päeva õpingutes maas“. Järgnevalt palus M. Reps UKl KT hiljem ära ka viia: „Palun vii pärastlõunal K koju ka, ma ei taha, et ta ühistranspordi või taksoga sõidab.“ (kd III; tl. 151–152). See väärib tähelepanu põhjusel, et kinnitab UK ütlusi – UK ütluste kohaselt pidi tema KT M. Repsi juurde ja sealt ära viima, sest M. Reps ei tahtnud koroonaviiruse pärast, et KT ühistransporti kasutab (26. aprilli 2022 kohtuistungi protokolli lk 2). 20 Eelnevaga 18. märtsi 2020 sms-id ei piirdunud. Eespool käsitletutele lisaks andis M. Reps UKle teada, et sama kehtib järgmise päeva (ehk neljapäeva) kohta, samuti esmaspäeva kohta: „Esmaspäeval on K jälle abiks. Muidu R õppimisega hakkama ei saa.“ (kd III; tl. 151–153). Seda, et KT aitas Rl õppida ja see ei piirdunud muu töö kõrvalt zoomi-tundide avamisega, näitab ka nt KT 17. aprilli 2020 e-kiri M. Repsile, milles KT selgitab M. Repsile, et kuigi R õpetaja on teatanud, et üks tööleht on tegemata, ei pea see paika: „Me Rga tegelikult tegime selle ammu juba ära … Ma kirjutasin praegu mälu järgi uuesti ja täitsin selle töölehe ära“ (kd VII; tl. 136). Seda, et KT tegeles aprillis ja mais M. Repsi lastega, näitab veel M. Repsi ja KT aprilli ja mai e-kirjavahetus lapse või laste kõneravi teemal. Seejuures tuleb kirjavahetusest selgelt välja, et just KT on see, kes on kursis, kuidas harjutusega läheb, ja annab sellest M. Repsile detailse ülevaate (kd VII; tl. 132, 134, 135, 141–146). Eelnevaga haakub ka M. Repsi 6. mail 2020 UKle saadetud sms, mis näitab, et KT käis töö ajal M. Repsi kodus ka mais: „Palun kas Sa saaksid homme hommikul kui K ara tood aidata K- ta peab tšello viima muusikakooli juurde parandusse. Ta leppis kokku et u 10 paiku (meister on alates 915 olemas). Tänan.“ (kd III; tl. 156) Need sms-id ja e-kirjad lükkavad ringkonnakohtu hinnangul kahtlusteta ümber KT väite, et ta 2020. a kevadel M. Repsi lapsi ei hoidnud. Viidatud sms-ide ja e-kirjade alusel ei saa küll tuvastada, et KT oleks tegelenud 2020. a kevadel M. Repsi lastega igapäevaselt, kuid nende järgi tegeles KT M. Repsi lastega ilmselgelt märkimisväärses ulatuses, mis tähendab, et vähemalt üldjoontes peab UK kirjeldus paika. Seoses KT ütlustega tuleb veel tõdeda, et kuigi tema väitel tegeles ta M. Repsi lastega sisuliselt ainult 2019. a sügisel-talvel, nähtub M. Repsi e-kirjadest, et M. Reps on saatnud 2019. a kevadel korduvalt edasi lasteaiast saabunud e-kirju (kd VII; tl. 79, 80, 87–89), sh 3. mail 2019 lasteaia kontserdi peaproovi puudutava e-kirja, kus on muu hulgas info, mis kellast lapsed kätte saab (kd VII, tl. 56). Samuti on M. Reps saatnud 30. mail 2019 KTle edasi e-kirja 31. juunil toimuva laste ujumisvõistluste ajakavaga (kd VII; tl. 81). Eelneva valguses peab ringkonnakohus täiesti põhjendamatuks kaitsjate etteheidet, et KT M. Repsi lastega tegelemist analüüsides on kohus viidanud KT enda ja UK ütlustele umbes võrdses ulatuses. Kaitsjad leiavad, et sellega pole kohus lähtunud mitte KT enda ütlustest, vaid asunud KT tegevust tuvastama suures osas UK ütluste põhjal. Sellega tekitas kohus olukorra, kus ta omistas KTle tegusid, mida KT ega keegi teine tunnistaja peale UK ei kinnitanud. Ka laiemalt on kaitsjad heitnud ette, et maakohus on UK ütluste alusel lugenud tõendatuks asjaolusid, mille kohta pole isik, keda ütlus puudutab, ise midagi öelnud (apellatsiooni änr 113.). Need etteheited on ringkonnakohtu hinnangul vastuolus kriminaalmenetluse tõendite hindamise kesksete põhimõtetega. KrMS § 61 lg 1 kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Sellest tulenevalt ei ole isiku enda ütlustel tema tegevust puudutavas osas eelispositsiooni teiste tõendite ees. Kuna kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, võibki kohus isikut puudutavate asjaolude 21 tuvastamisel lähtuda isiku enda ütluste asemel teistest tõenditest, kui ta peab neid usaldusväärsemaks. Kriminaalmenetluse regulatsioonist ei tulene ka mingeid piiranguid sellele, millises mahus kohus tõendit otsuses käsitleb. See, millises ulatuses kohus seda teeb, sõltub sellest, kui palju tõend asjassepuutuvat teavet sisaldab, samuti sellest, millises ulatuses on vaja seda järelduste tegemiseks teiste tõenditega kõrvutada. Seega määrab sellegi ära tõendite kogumis hindamise nõue. Öeldu ei tähenda, et KT ütlused tuleks tervikuna kõrvale jätta. Osaliselt haakuvad KT ütlused teiste tõenditega, mistõttu pole alust neid selles osas ebausaldusväärseks lugeda. Nagu eespool välja toodud, tunnistas KT, et ta tegeles M. Repsi lastega 2019. a sügisel, samuti seda, et viis R 2019. a suvel viiulilaagrisse (kuhu ja kust ära sõidutas teda ja Rt UK) ning sügisel ja talvel lapsi ka ujuma. 2019. a sügisel-talvel käis KT enda sõnul 1–3 korral nädalas lasteaias järel CRl ja Fl, sinna viis teda UK, lasteaiast sõitsid ministeeriumisse, ujuma või viisid lapsed koju. Samuti andis KT ütlusi, et umbes viiel korral ta ka viis F lasteaeda. Ka siis sõidutas U neid. KT ütluste kohaselt ta 2019. a sügisel mõned korrad ka ootas õhtul lastega nende kodus, kuni M. Reps koju jõudis. Muu hulgas haakusid KT ütlused UK omadega (nt on mõlemad rääkinud sellest, et lapsed käisid õhtuti ujumas, sel ajal ootas neid ministri nõunik, nt KT, ja UK, kes nad lõpuks autoga koju viis), mistõttu on maakohus põhjendatult käsitanud KT ja UK ütlusi omavahel haakuvatena. Kuigi ülal toodud küsimuses ei näidanud apellatsiooni argumendid seda, et UK oleks ristküsitlusel antud ütlustes valetanud, peab paika apellatsioonis esitatud väide, et ristküsitluse raames pidi UK ise tunnistama, et ei rääkinud pisut varem antud vastuses tõtt. Nimelt väitis UK ühele küsimusele vastates, et ei mäleta, kui kaitsja jätkas selle kohta küsimuste esitamist, tunnistas aga, et ta lihtsalt ei tahtnud nimetada inimest, kellelt ta konkreetset infot kuulis. Nimelt väitis UK auto läbisõitu puudutavasse küsimusse puutuvalt, et ei mäleta, kellelt ta oli sellest kuulnud, hiljem tunnistas aga üles, et ei tahtnud J (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldosakonna haldusbüroo juhti JL) mainida. Sellega näitas UK, et on põhimõtteliselt valmis kohut eksitama, kui seda vajalikuks peab. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et see ei tähenda, et UK ütlused tuleks täies ulatuses ebausaldusväärsetena kõrvale jätta. UK püüdis vältida ühe konkreetse asjaolu kohta sisulise vastuse andmist, väites, et ei mäleta seda asjaolu. Teema, mille kohta küsimus esitati, ei ole vahetult seotud sellega, kas ja mis ulatuses lasi M. Reps ministeeriumi töötajatel teha tööd tema erahuvides. Sellest tulenevalt ei anna apellatsioonis välja toodud UK ütlused alust lugeda ebausaldusväärseks ka tema ütlusi, mis puudutavad seda, kuidas ta ise ministri lapsi transportis ja kuidas ministri nõunikud lastega tegelesid. Kuigi olukorras, kus isik on mingis küsimuses ütlusi andes valetanud, tekib küsimus, kas ta võib olla teinud seda muudegi küsimuste puhul, tuleb arvestada, et UK ütlused ei ole ainus tõend. Maakohus on otsuses käsitlenud suhteliselt põhjalikult seda, kuidas UK ütlused haakuvad teiste tõenditega. Ka ringkonnakohus tõi eespool käsitletud UK ja KT ütluste vastuolu küsimuse käsitlemisel välja, et UK väiteid toetavad M. Repsi saadetud sms-id ja e-kirjad. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et UK ütlustele saab tugineda nende 22 asjaolude puhul, mida puudutavaid ütlusi toetavad teised tõendid – olgu siis kirjalikud tõendid (sms-id ja e-kirjad) või teiste isikute ütlused. Ringkonnakohtu hinnangul toetavad teiste tunnistajate ütlused UK ütlustest tulenevat üldpilti M. Repsi lastega tegelemisest. Seda, et UK sõidutas lapsed hommikul kooli ja lasteaeda, õhtul aga koju, on oma ütlustes maininud ka ministri nõunikud, kes ka lastega tegelesid ja selle raames UKga kokku puutusid. See, et nt KT kirjeldas lastega tegelemist mitte väga suure koormusena, ei muuda UK ütlusi ebausaldusväärseks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada, et nõunike koormus lastega tegelemisel jaotus vähemalt mingil määral mitme nõuniku vahel (nt jagasid omavahel kohustusi KT ja MT), siis transpordi osas langes kogu koormus UKle. Lisaks sellele tuleb arvestada, et kirjalike tõendite põhjal on alust järelduseks, et KT püüdiski lastega tegelemise koormust näidata tegelikust tagasihoidlikumana. UK ütlusi, et lastega tegelemine oli tema igapäevane igapäevane kohustus, toetavad ka Haridus- ja Teadusministeeriumi üldosakonna haldusbüroo juhi JL ja kantsleri TV ütlused. JL ütluste kohaselt oli UKga olnud lastega tegelemisest korduvalt juttu – kuna see oli pidev, oli see muutunud UKle vastumeelseks (4. märtsi 2022 kohtuistungi protokolli lk 8). Ka Haridusja Teadusministeeriumi endine kantsler TV andis ütlusi, et UK oli rääkinud talle laste kooli viimisest, lasteaeda viimisest, lasteaiast ära toomisest, koolist ära toomisest (20. mai 2022 kohtuistungi protokolli lk 5). Kuna nende tunnistajate viidatud ütlused kajastavad seda, mida UK neile rääkis, ei ole need KrMS § 66 lg-st 21 tulenevalt kasutatavad iseseisva tõendamiseseme asjaolu tõendava tõendina, küll aga UK ütluste usaldusväärsust kinnitava tõendina. Need ütlused kinnitavad, et lastega tegelemise koormus oli UK jaoks ebameeldiv ja ta kurtis seda juba ministeeriumis tööl olles – seda koguni kantslerile. Seda, et ministri isiklikes huvides antud ülesannetega tegelemine oli tavapärane, kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul ka kirjalikud M. Repsi UKle saadetud sms-d, milles M. Reps annab UKle lapsi puudutavaid korraldusi. Nende sõnumite sisu ega tonaalsus ei viita sellele, et palutaks täita mingeid erandlikke ülesandeid. Nt on M. Reps 18. detsembril 2019 andnud lihtsalt teada, mis ajal on lastel vaja hommikul ära minna: „Homme on lapsed: R 945, R ja E 930. R 1045.“ (kd III; tl. 157) 3. märtsil 2020 saadetud sms-is on M. Reps sellest rääkides, kuhu ja millal lastel on vaja minna, öelnud „Ujumas ei ole Ei /---/, aga teised on. Kotid on mul bussis, buss värava taga. E ja R toimetavad ise. Teised neli rutiinis. Ehk võtad vahepeal siit bussi ja jätad auto ja õhtul vahetad tagasi? Eks sa vaatad ise.“ (kd III; tl. 161). Selles sõnumis on M. Reps eristanud lapsi, kes „toimetavad ise“, ja lapsi, kes on „rutiinis“. Et see info oli saadetud autojuhile, oli seega tegemist juhtnööriga, mida teha nendega, kes ei toimeta ise (nagu sms-st näha, pidi UK võtma päeva sees laste transportimiseks bussi, kuhu olid laste kotid juba valmis pandud). Kuna juhtnööri sisuks oli, et teised lapsed on „rutiinis“ ehk nende päevakava on tavaline, pidi autojuht olema selle tavalise päevakavaga kursis. Lõpuks peab ringkonnakohus UK ütluste usaldusväärsust kinnitavaks pärast teda ministri autojuhina töötanud PE ütlusi. PE oli Haridus- ja Teadusministeeriumi autojuht alates 3. septembrist 2020. Kuna P. Reps astus tagasi 21. novembril 2020, jõudis PE olla tema autojuht alla kolme kuu. PE ütluste kohaselt viis ta hommikuti ministri lapsed kooli juurde, CR aga Kadriorgu lasteaeda (nädalas umbes 2–3 korda). Õhtuti käis ta lastel järel, CRl lasteaias ja teised lapsed tulid ise bussi, viis lapsed koju või ministeeriumisse, vastavalt sellele, mida MT 23 või minister ütles. Lisaks sellele viis ta kahel korral R sünnipäevale ja käis tal pärast järel, ühel korral tõi K päeval kodust linna tšellotundi. See kirjeldus näitab, et selle lühikese aja jooksul, mis PE oli M. Repsi autojuht, tegeles temagi süsteemselt ministri laste transportimisega ning lisaks rutiinsetele transpordikohustustele jõudis mitmel korral täita ka lisakohustusi. Kuna selline kirjeldus sarnaneb UK ütlustele, on põhjust pidada mõlema autojuhi ütlusi usaldusväärseks. Nii saab järeldada, et uue autojuhi tööle asumisel pandi talle enam-vähem sarnased ülesanded laste transportimiseks, nagu olid olnud eelmisel juhul. 7.3 Apellatsiooni kohaselt on maakohus teinud vea, tuginedes UK ütlustele osas, milles ta kirjeldas teiste isikute tegevust (vt juba eespool käsitletud etteheide, et kohus on UK ütluste alusel lugenud tõendatuks asjaolusid, mille kohta pole tunnistaja ise midagi öelnud). Kaitsjad leiavad, et maakohus on paljudel juhtudel alusetult väitnud, et UK ütlused riimuvad teiste tunnistajate ütlustega, kuigi UK ja teiste tunnistajate ütlused erinevad oluliste detailide poolest. Ringkonnakohtu hinnangul jääb see etteheide üldsõnaliseks. Apellatsioonist ei selgu, millise asjaolude kogumi on maakohus alusetult tõendatuks lugenud ja kuidas see lõppjäreldust mõjutab. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et see, kui eri tunnistajate ütlused mingites osades ei kattu, ei tähenda, et neid ei või põhimõtteliselt omavahel kokkusobivateks ja üksteist toetavateks lugeda. Apellatsiooni argumentidest võib järeldada, et sarnaselt enda koormusele on UK kirjeldanud kaitsjate hinnangul ka teiste ministeeriumi töötajate koormust M. Repsi antud ülesannete täitmisel tegelikust suuremana. Ringkonnakohtu hinnangul selliseks järelduseks alust ei ole. See, et lastega tegelemise koormus oli suur, ei tulene ainult UK ütlustest. Nagu eespool välja toodud, tegeles MT enda sõnul suhteliselt pika aja vältel – 2017. a maist kuni 2018. a juulini – CRga igapäevaselt, kusjuures see võis võtta päevas päris mitu tundi (21. märtsi 2022 kohtuistungi protokolli lk 21). Seejuures andis LI ütlusi, et lisaks MTle hoidis ka tema CRt, sõltuvalt päevast valvas last 30 minutit kuni paar tundi (13. juuni 2022 kohtuistungi protokolli lk 3). MT ütluste kohaselt ta valvas last, kui ta magas; kui laps oli ärkvel, tegeles temaga; kui laps oli suurem, ka söötis teda, kussutas magama või läks vankriga õue; samuti vahetas ta lapsel mähkmeid. Lisaks sellele tegeles ta ka teiste M. Repsi lastega (kellega tegeles ka KT). Nendega tegelemise ulatust näitab MT tunnistus, et kui ta pidi õhtuti ministri lastega tegelema, siis oma lastega kahjuks tegeleda ei jõudnud, aitasid abikaasa ja ema-isa. Seejuures jääb kirjalikest tõenditest mulje, et tegelik ülesannete ulatus oli MT kirjeldatust veel suurem. MT on tunnistanud, et aitas M. Repsi lastel õppida, kui nad ministeeriumis olid, tema väitel seisnes aga abi selles, et ta vastas nende küsimustele, kui neid oli (21. märtsi 2022 kohtuisungi protokolli lk 23). MT ja M. Repsi e-kirjadest tuleb välja aga see, et MT tegeles korduvalt laste kodutöödega – kooli jaoks tehtavate PowerPointi esitlustega (küsides abi oma pereliikmeteltki: kd V; tl. 86), samuti tõlketööga (kd V; tl. 50-54, 61–62, 63–67, 86–88; 136). Ka ei piirdunud MT roll laste sünnipäevade korraldamisel üksnes ürituseks kohtade broneerimisega, vaid ta tegeles ka toitude ja tegevuste planeerimisega, kutsete vormistamise ning tortide tellimisega, kooskõlastades nii kutsete kui ka tortide kujunduse M. Repsiga (kd V; 24 tl. 50, 54, 55–60, 98, 105, 106, 116–118). Seejuures ei olnud MT ainus nõunik, kes tegeles muu hulgas laste sünnipäevade korraldamisega, seda tegi ka KT (kd VII; 54–55). LI ja MJ ütlustest väärib tähelepanu mitte niivõrd lastega tegelemise maht, kuivõrd selle iseloom – nad käisid lapsi hoidmas Mailis Repsi kodus, LI ütluste kohaselt tegi tema seda ka mõnel nädalavahetusel, kui ministril oli tööalaselt tegemisi. Seda, kui ulatuslikult jagas M. Reps ministeeriumi töötajatele kohustusi oma erahuvides, illustreerib ringkonnakohtu hinnangul veel nende ülesannete mitmekesisus, mida ministeeriumi töötajaid täitma pidid. Lisaks n-ö tavapärastele ülesannetele, nagu laste lasteaeda, kooli, trenni, pilliõppesse jne viimine, kasutas M. Reps ministeeriumi töötajate abi kõiksugu ette tulnud olukordade lahendamiseks. Järgnevalt on neist kohustustest antud ülevaade, kuid sellega seoses tuleb märkida, et ülesannete rühmitamise huvides on loetelu pigem näitlik, mitte ammendav. KT ja MT pidid käima M. Repsi eest kooli lastevanemate koosolekutel ja tegema nendest kokkuvõtteid (kd V; tl. 137; kd VI; tl 125). MT tegeles ka laste lasteaia, kooli ja muusikakooli asjaajamisega (kd V; 32, 47; tl 108–109, 111, 140, 193–196). Samuti ulatusid nõunike kohustused, mis puudutasid laste treeninguid, kaugemale laste lihtsalt trenni viimisest. Seda näitab asjaolu, et 30. mail 2019 on M. Reps saatnud KTle edasi teabe laste ujumisvõistluste kohta, 12. septembril 2019 aga meeldetuletuse Kalevi Ujumiskooli infopäeva kohta. 13. septembril 2019 saatis KT infopäeva kokkuvõtte. See, et lisaks M. Repsile saatis KT infopäeva kokkuvõtte ka MTle (kd V; tl. 136), näitab ringkonnakohtu hinnangul, kui suur oli nõunike roll laste trennis käimise korraldamisel. Nii UK kui ka KT ütlustest ilmneb, et nad pidid toimetama R 2019. a suvel viiulilaagri ajal igal päeval laagrisse ja tagasi. Nõunike abi kasutas M. Reps ka laste terviseprobleemide puhul. Nt kirjutas M. Reps 2020. a kevadel lapse terviseprobleemi pärast arstile, teatades aga kirjas, et ta ise ei saa lapsega arsti juurde tulla, „aga ta abi tooks lapsed mis iganes ajal sobib“. (kd VII; tl. 106, 107) KT pidi käima M. Repsi lapsega haiglas, kuhu pidi neile järele minema UK (kd VII; tl. 107). Nii UK kui ka PE ütluste kohaselt tuli viia M. Repsi lapsi ka teiste laste sünnipäevadele. Neid väiteid kinnitab nt M. Repsi sms 30. jaanuarist 2020 (kd III; tl. 147). Veel pidi UK oma ütluste kohaselt transportima M. Repsi jaoks ka eri asju. Nii pidi ta tooma M. Repsile liivakasti jaoks liiva (seda, et M. Reps liivakasti jaoks liiva tellinud, kinnitab tema e-kirjavahetus AS-ga Silikaat: kd VII; tl 136-139), tema vuttidele süüa (seda kinnitavad M. Repsi sms-d 18. maist ja 26. juulist 2020), vedama ATV-sid ja murutraktori M. Repsi suvilasse (sellega haakuvaks võib pidada M. Repsi sms-i UKle, milles M. Reps annab teada, et on maal ja tal ei õnnestunud ATV-d tööle saada: kd III; tl. 159). Samuti pidi UK käima ja võtma vastu M. Repsi lapsele ostetud sülearvuti (mida kinnitavad M. Repsi sms-id ja e-kirjad: kd III; tl 150, kd VII; tl 108– 128). Märkimist väärib, et selle sülearvuti kasutuseks valmis seadmisega tegeles M. Repsi soovil ministeeriumi IT-töötaja, seda korraldas omakorda MT (kd V; tl. 182–185). 25 Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldus, mille kohaselt andis M. Reps ministeeriumi töötajatele süüdistuses toodud ajavahemikul süsteemselt ülesandeid, mis olid seotud tema pere ja laste vajadustega, kusjuures neid ülesandeid oli kokku palju, põhjendatud. 7.4 Kaitsjad leiavad, et maakohus pole otsuses käsitlenud, mis oli omastamise esemeks. Kohus on küll maininud, et M. Reps sai tulu ministeeriumi arvelt, kasutades ministeeriumi personali, kuid inimesed ei saa olla omastamise objektiks. Seoses kaitsjate märgituga, et inimesed ei saa olla omastamise objektiks, märgib ringkonnakohus, et sellist tegu pole M. Repsile ette heidetudki. Vastavalt

§ 201lg-le 1 saab omastada isikule usaldatud võõrast vara. Ts

ÜS § 66 kohaselt on vara rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Seega saab omastada mis tahes õigust, kui sellel on rahaline väärtus. Süüdistuse kohaselt moodustasid vara, mille M. Reps ministeeriumi töötajatele enda isiklikes huvides ülesandeid andes ja neil ministeeriumi palga eest enda huvides tööd teha lastes omastas, Haridus- ja Teadusministeeriumi rahaliselt hinnatavad nõuded asutuse töötajate vastu. Täpsemalt oli tegemist õigusega nõuda töötasu eest töö tegemist. Teisisõnu pannakse M. Repsile süüks seda, et ta omastas tööandja õiguse anda töötajatele tööülesandeid, samas kui tööandja kohustus maksta töötasu jäi endiselt ministeeriumi kanda. See, et tööandja õigus nõuda töötajalt töö tegemist on vara TsÜS §-i 66 mõttes, tuleneb töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg-s 1 öeldust. Viidatud sätte järgi seisnebki tööleping tööandja õiguses nõuda töö tegemist ning tema kohustuses maksta selle töö eest tasu. Rahaliselt hinnatava töö käsitamine varana ei ole välistatud ka teiste varavastaste kuritegude korral. Näiteks on kelmusega tegemist, kui teisel isikul lastakse teha ära mingi töö – niita muru, hoida last, parandada midagi – lubades selle eest tasu, kuid plaanimata tegelikult selle eest maksta. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et võimalus lasta teisel isikul teha tööd kuulub vara hulka, mille suhtes toime pandud teod võivad vastata varavastaste kuritegude koosseisudele. Kahtlemata ei ole tegemist õigusega, mille omastamise etteheide oleks tavapärane. Seega vajab lähemat käsitlemist küsimus, kas selline konstruktsioon vastab omastamise kuriteokoosseisu tunnustele. Ringkonnakohus ei nõustu aga kaitsjate seisukohaga, et M. Repsile esitatud süüdistus rikub määratletuse põhimõtet ning prokuratuuri esitatud õigusliku konstruktsiooniga nõustumisel tekiks olukord, kus igasugune tööväline tegevus tööajal oleks keelatud ja piisava rahaliselt hinnatava ulatuse korral kriminaalkorras karistatav. Apellatsioonis esitatud väide, justkui tähendaks süüdistuses esitatud seisukohtadega nõustumine, et igasugune tööväline tegevus tööajal muutub keelatuks, jääb paljasõnaliseks.

§-le 201 vastava omastamisega saab olla tegemist üksnes juhul, kui ebaseaduslikult pööratakse enda või kolmanda isiku kasuks valduses olev võõras vallasasi või isikule usaldatud muu võõras vara. Seega saab ka tööajal toime pandud tegu vastata omastamise koosseisule vaid juhul, kui sellega pööratakse kuidagi enda või kolmanda isiku kasuks võõras vallasasi või vara. M. Repsile ei ole heidetud ette töövälist tegevust tööajal, vaid konkreetse Haridus- ja Teadusministeeriumile kui tööandjale kuulunud õiguse enda kasuks pööramist. Seda, kuidas süüdistuses välja toodud õigus muudaks vara mõiste ebamääraseks ja võimaldaks seda mõista nii, et selle alla läheb igasugune tööajal aset leidev tööväline tegevus, apellatsioonis ära näidatud pole. 26 Tuleb aga tunnistada, et maakohtu otsus on küsimuses, kas süüdistuses nimetatud õigust saab omastada ja kas süüdistuses esitatud konstruktsioon vastab omastamise kuriteokoosseisu tunnustele, pealiskaudne. Maakohus on keskendunud selle kirjeldamisele, mida M. Reps tegi, võtmata sõnaselgelt seisukohta, kas see vastab süüdistuse seisukohale selle kohta, millise õiguse M. Reps omastas. Siiski leiab ringkonnakohus, et maakohtu seisukohad on seostatavad süüdistuse omadega. Sel põhjusel ei saa nõustuda nende järeldustega, mida on maakohtu otsusest teinud oma apellatsioonis kaitsjad. Maakohus on otsuses märkinud, et M. Reps lõi ministrina „sellise olukorra, kus lisaks saadavale kõrgele palgale sai ta tulu ka ministeeriumi arvelt, kasutades nii ministeeriumi personali kui ka muid hüvesid, s.h ametisõidukit, vara ja rahalisi vahendeid, ise selleks kulu kandmata, korraldades selliselt ära nii laste hoidmise, kooli ja trennidesse toimetamise, laste koduste ülesannete tegemise ja muud olmeprobleemid“. Seega maksis Haridus- ja Teadusministeerium töö- ja tulemustasusid töötajatele, kelle tööajast osa kulus tööülesannetega mitteseotud M. Repsilt saadud korralduste täitmisele. Kohus asus seisukohale, et „Mailis Reps korraldas temale usaldatud ministeeriumi vara arvelt ministeeriumi huvidega vastuolus olevate avaliku võimu teostamisega mitte seonduvate isiklike kulutuste rahastamise, pöörates enda kasuks vara kokku enam kui 200 euro ulatuses“. Samuti ütles maakohus, nagu apellatsioonis märgitud, et „kasutades ära ministeeriumi töötajaid tööväliste ülesannete täimiseks oma eraeluliste ja olmeküsimuste lahendamisel, kasutas süüdistatav temale avaliku ülesande täitmise tagamiseks usaldatud tööjõudu ja ministeeriumi vara, pöörates ministeeriumi palgafondist tasustatud töötajate töö enda kasuks selliselt, et töötajad täitsid tema ametiväliselt antud ülesandeid ministeeriumist saadava töötasu arvelt“. Rõhutades osundatud teksti viimaseid sõnu „saadava töötasu arvelt“, leiavad kaitsjad, et maakohus luges omastatavaks varaks töötajate töötasu. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu seisukohtadest võib selline mulje jääda, sest kohus on mitmel pool toonud välja, et ministeerium maksis töötasu (ja ka tulemustasu) töötajatele, kes osalt täitsid ülesandeid, mis ei olnud seotud nende ministeeriumile tehtava tööga. Samas tuleb pöörata tähelepanu, et kaitsjate endi viidatud lauses on maakohus nimetanud varaks, mille M. Reps enda kasuks pööras, ministeeriumi töötajate tööd. Selles kontekstis on maakohtu viide ministeeriumi makstud töötasule mõistetav osutusena, et omastatul on rahaline väärtus. Tunnistada tuleb, et maakohtu otsuses ei ole õieti käsitletud seda, kas õigus, mille enda kasuks pööramist M. Repsile ette heidetakse, on üldse õigus, mida saaks omastada. Ka pole maakohus selgelt välja toonud, miks saab M. Repsi tegu pidada õiguse enda kasuks pööramiseks. See ei ole aga puudus, mis iseenesest tooks kaasa vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise (RKKKo 3-1-1-14-14, p 695 jj). Kõrgema astme kohtul on õigus vaidlustatud otsuse põhjendusi kohendada ja täiendada. Ringkonnakohtu hinnangul on õigus nõuda töö tegemist õigus, mida on võimalik omastada. Nagu eespool öeldud, on vara TsÜS § 66 kohaselt rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Seega kuulub vara hulka iga rahaliselt hinnatav õigus ehk õiguslikult tunnustatav voli mingil viisil toimida. Ka

§ 201lg 1 ei sea piiranguid omastatava vara olemusele.

Seega saab omastada mis tahes õigust, kui sellel on rahaline väärtus. 27 Selleks, et mingit õigust saaks omastada, peaks see õigus olemas olema. Süüdistuse kohaselt omastas M. Reps Haridus- ja Teadusministeeriumile kuuluva õiguse. Seega on süüdistusest tulenevalt küsimus, kas Haridus- ja Teadusministeeriumile kuulus õigus nõuda UKlt, KTlt, PElt, MTlt, LIlt ja MJlt töö tegemist. Vastus sellele küsimusele on jah. Tegemist oli Haridusja Teadusministeeriumi töötajatega ning töösuhe annab töölepingu seaduse § 1 lg 1 kohaselt tööandjale õiguse nõuda töötajalt töö tegemist. Kuna tööandjal omakorda kohustus maksta töötajale tasu, on tehtaval tööl ja seega ka õigusel nõuda töö tegemist rahaline väärtus. Niisiis on süüdistuses nimetatud õigus vastavalt TsÜS §-le 66 vara hulka kuuluv õigus. Kuna eespool nimetatud isikutel oli töösuhe Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kuulusid töösuhtest tulenevad õigused ministeeriumile, mitte M. Repsile, ja olid seega

§ 201lg 1 tähenduses M.

Repsi jaoks võõrad. See-eest oli nendest töösuhetest tulenev õigus nõuda töö tegemist usaldatud M. Repsile – töölepingute kohaselt olid töötajad kohustatud täitma lisaks kokkulepitud tööülesannetele ka muid tööandja seaduslikke korraldusi (nõunike lepingus on juttu konkreetselt ministri antud ühekordsetest ülesannetest) (kd I; tl. 9, 32; kd II, tl. 25, 45, 59, 64) ning ametijuhendite kohaselt oli ministril õigus anda teenistusalaseid korraldusi (kd I; tl. 11, 35; kd II; tl. 11, 17). Eri töötajate ütlustest tuleneb, et nad täitsid M. Repsi antud lastega tegelemise või muid korraldusi just põhjusel, et M. Reps andis need korraldused ministrina ja nemad olid ministeeriumi töötajad. Nt MT selgitas ministri korralduste täitmist muu hulgas sõnadega „kui mulle mingisuguseid tööülesandeid või asju antakse, ma olen tavaliselt kõik ära teinud, nii ka seekord“ (

1. märtsi 2022 kohtuistungi protokolli lk 24). LL selgitas, et lastega tegelemise kohta ei olnud konkreetset kokkulepet, vaid see kujunes töökorralduse käigus (
2. juuni 2022 kohtuistungi protokolli lk 16). MJ andis ütlusi, et ta võttis saadud korraldusi kui ülesannet. Täpsustavale küsimusele, kas kui tööülesannet, vastas ta: „Lihtsalt ülesannet aga selles suhtes jah, et tema oli ikkagi minu ülemus ja ma võtsin seda, kui midagi, mida ma pean tegema“ (
3. mai 2022 kohtuistungi protokolli lk 7). PE ütluste kohaselt küsiti talt juba töövestlusel, kas tal on midagi selle vastu, kui peab lapsi sõidutama. Ta mõistis tööjuhendis märgitud ministri abistamise ülesannet nii, et see hõlmab ka laste kooli viimist. (
4. augusti 2022 kohtuistungi protokolli lk 3) Seega võtsid M. Repsilt korraldusi saanud töötajad saadud korraldusi töökohustustena, mida nad täitsid põhjusel, et neil oli töösuhe ministeeriumiga. 7.5 Omastamine seisneb isikule usaldatud vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramises. Õiguse enda kasuks pööramine seisneb teos, millega muudetakse see faktiliselt endale kuuluvaks. Juhul, kui isik, kellel on tööandja nimel õigus anda töötajatele korraldusi töö tegemiseks, annab töötajatele korraldusi teha tööd enda isiklikes huvides, kasutab ta õigust tööülesandeid anda enda isikliku õigusena, mitte õigusena, mille andmise õigus on tal kui tööandja esindajal. Seejuures tuleb siiski täpsustada, et eristada tuleb lihtsalt töökaaslaselt abi palumist – mis on töökaaslaste vahelise suhtluse normaalne osa – ja töökaaslastele (alluvatele) töökorralduste andmise õiguse enda kasuks pööramist. Nõuab ju omastamist puudutav väljakujunenud kohtupraktika, et omastamistegu peab olema omastamistahet manifesteeriv. Kohtukolleegium leiab, et kriteeriumiks on see, kas soov saada 28 abi on – ka alluvale – väljendatud nii, et on aru saada, et see on juhuslik ja konkreetsest olukorrast tingitud palve, mille täitmine on vabatahtlik, või on selle puhul midagi sellist, mis näitab, et sooviavalduse esitaja lähtub oma õigusest korraldusi anda ja eeldab, et sooviavaldust võetakse täitmiseks kohustuslikuna. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist just viimasega. Sellele viitab kohtukolleegiumi hinnangul eeskätt tõik, et antud ülesanded väljusid ilmselgelt tavapärase abivalmiduse piiridest. Seda näitab nii kohustuste ulatus (nii ajaline ulatus kui ka sagedus ning see, et kohustustega oli hõlmatud mitu töötajat) kui ka iseloom (osa ülesandeid olid nii sagedased, et neid võib nimetada rutiinseteks (nt laste trenni viimine), osa ülesanded olid niivõrd töömahukad, et nendele tuli ohverdada oma vaba aega ning paluda abi lähedasteltki). Seda, et neist oli sisuliselt saanud töökorralduse osa, näitab seegi, et töötajad koordineerisid omavahel kohustuste täitmist. Kui vaadata ka sms-e ja e-kirju, millega korraldusi jagati, siis neist vaid osa on sõnastatud palvena, osadest kumab selgelt läbi see, et neid võetakse kui välja kujunenud tavapärase töökorralduse osa – nende ülesannete täitmine kuulus süüdistuses loetletud ministeeriumi töötajate töö juurde. Sellest tulenevalt leiab kohtukolleegium, et andes süüdistuses loetletud ministeeriumi töötajatele korraldusi teha tööd mitte ministeeriumi, vaid tema enda huvides, pööras M. Reps enda kasuks ministeeriumile kui süüdistuses loetletud ministeeriumi töötajate tööandjale kuuluva õiguse nõuda töötajatelt töö tegemist, nagu süüdistuses leitud. 7.6 Selleks, et tegemist oleks omastamisega, peab vara enda kasuks pööramine olema ebaseaduslik. Ringkonnakohtu istungil väljendasid kaitsjad seisukohta, et töötajatel lastega tegeleda laskmine ei olnud õigusvastane, sest soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 11 lg 1 p-st 3 tulenevalt on tööandjal kohustus tõhustada töö- ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadusi. Kohtukolleegium seda seisukohta ei jaga. See, et tööandja peab soodustama töö- ja pereelu ühitamist, tähendab seda, et tööandja peab võimaluste piires ja töö iseloomu arvesse võttes võimaldama töötajal korraldada oma tööd pereelu vajadusi arvestavalt (nt tähendab see lühendatud tööaja või eri tööaegade või nt kaugtöö võimaldamist – vt K. Albi jt. Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 110). Kindlasti ei tähenda aga kohustus tõhustada töö- ja pereelu ühitamist, et tööandja peaks osaliselt võtma üle töötaja pereelu korraldamise. Kaitsjate väitel ei olnud M. Repsi tegu ebaseaduslik ka põhjusel, et ministeeriumi kantslerid olid teadlikud sellest, et ministeeriumi töötajad ja ametnikud M. Repsi lastega tegelesid, ja olid sellega nõus. Apellatsiooni kohaselt tähendas see kannatanu nõusolekut. Apellatsioonist ei nähtu aga, et kantsleril oleks olnud ses osas õigus kannatanu nõusolekut anda. Tõenditest ei nähtu, et see, milliseid tööülesandeid minister alluvatele annab, oleks allunud kantsleri järelevalvele. M. Repsil lasus aga ministrina, st ministeeriumi juhina VVS § 49 lg 1 p-st 1 ja lg-st 4 tulenevalt endal kohustus lähtuda talle usaldatud õiguse kasutamisel Haridus- ja Teadusministeeriumi huvidest. Sellest tulenevalt ei saanud M. Reps olla ka ekslikult arvamusel, et talle on selliste tööülesannete andmiseks ministeeriumi nõusolek. 7.7 Apellatsiooni kohaselt oleks maakohus pidanud ära näitama ka selle, et Haridus- ja Teadusministeerium jäi M. Repsi tegevuse tulemusel omakorda mingist varast ilma. Tõepoolest, kui varem valitses kohtupraktikas (RKKKo 3-1-1-92-13, p
5. 3-1-1-23-14, p 19) 29 ja õiguskirjanduses (J. Sootak: § 201, komm. 10.
6. – J. Sootak, P. Pikamäe (koost.). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.
7. v.a., Tallinn 2015) seisukoht, et kuna kahju ei ole

§ 201

lg 1 koosseisu element, ei pea vara enda kasuks pööramine tooma endaga kaasa varalist kahju vara omanikule, siis

1. juunil 2024 kriminaalasjas nr 1-20-3101 tehtud otsuses leidis Riigikohus, et erinevalt vallasasjadest tuleb muu vara puhul üldjuhul tuvastada, et kannatanu vara väärtus on teo tagajärjel vähenenud. Omastamisega ei pruugi olla tegemist, kui võõra vara käsutamise tulemusel saab kannatanu vastusoorituse, mille reaalväärtus katab täielikult kaotatud eseme väärtuse ja kannatanu vara väärtus tervikuna ei muutu või see isegi suureneb. Maakohus ei ole tekitatud kahju küsimust selgelt välja toonud ja käsitlenud. Kui aga vaadata maakohtu argumentatsiooni, mis puudutab küsimust, kas M. Reps pööras enda kasuks vara enam kui 200 euro ulatuses, siis räägib argumentatsioon ringkonnakohtu hinnangul eeskätt just ministeeriumile tekitatud kahjust. Kohus on toonud välja selle, kui palju maksis ministeerium UKle, PEle, KTle, MTle, LIle ja MJle palka. Samuti tõdes maakohus, et ministeerium maksis neile tulemustasusid nii heade tulemuste kui lisaülesannete täitmise eest. Kohus leidis, et „seega HTM maksis nimetatud töötajate töö- ja tulemustasusid, kuid osa tööajast kulus süsteemselt Mailis Repsilt saadud tööülesannetega mitte seotud korralduste täitmisele“. Sellest tegi kohus järelduse, et korraldades ministeeriumi vara arvelt ministeeriumi huvidega vastuolus olevate avaliku võimu teostamisega mitte seonduvate isiklike kulutuste rahastamise, pööras M. Reps talle usaldatud vara enda kasuks enam kui 200 euro ulatuses. Kohtukolleegium nendib, et varaline võit, mille M. Reps ministeeriumi töötajatele isiklikes huvides tööülesannete andmisest sai, tuleneb sellest, et ülesannete täitjate palgakulu jäi ministeeriumi kanda. Samas tuleb tõdeda, et enda kasuks pööratud õiguse varaline väärtus M. Repsi ja ministeeriumi jaoks ei pruugi kattuda. M. Repsi jaoks väljendub selle õiguse varaline väärtus selles, kui palju ta hoidis kokku selle arvelt, et ei pidanu ise palkama autojuhti, kes lapsi sõidutaks ja (veel ühte või lausa mitut) lapsehoidjat ja koduõpetajat. St tema jaoks sõltub omandatud õiguse väärtus selliste teenuste üldisest hinnast. See hind ei pruugi kattuda ministeeriumi töötajatele makstud töötasu suurusega (millele lisanduvad pealegi tööjõumaksud). ÜN
2. septembril 2022 antud ütluste kohaselt sai tema laste hoidmise eest
3. aastal netotasu 1000 eurot kuus (mis tähendab, et brutokulu oli suurem), samas kui M. Repsilt erahuvides antud ülesandeid saanud ministeeriumi töötajate brutopalk jäi umbkaudu 1200–2500 euro vahele. Eelnev ei muuda valeks maakohtu tõdemust, et M. Reps pööras enda kasuks vara enam kui 200 euro väärtuses, s.o ulatuses, mille puhul on omastamine kuritegu. Isegi, kui lähtuda sellest, kui palju M. Reps ministeeriumi töötajatele erahuvides tööülesandeid andes võitis, on ilmne, et see võit on selgelt üle 200 euro. Arvestades eespool tuvastatud nõunike koormust M. Repsi lastega tegelemisel ka
4. aasta kevadel, võib öelda, et nende koormus oli vähemalt kohati võrreldav lapsehoidja koormusega. ÜN töötasust lähtudes oli
5. aastal kokkuhoid ühe täiendava lapsehoidja palkamata jätmise pealt 1000 eurot kuus. Seega juba lapsehoidja tasu ühe kuu kokkuhoid ületab eespool nimetatud 200-eurose piiri suurelt. Seevastu ministeeriumile tekitatud kahju on seotud eespool loetletud töötajatele makstud palga ja lisatasudega ning nendega seotud tööjõumaksudega. Ministeerium maksis töötajatele, kel oli seega kohustus ministeeriumile tööd teha, palka ja lisatasusid, kuid ulatuses, milles 30 töötajad täitsid M. Repsi isiklikes huvides antud korraldusi, ministeerium makstud tasu eest vastusooritust ei saanud. Seda ei lükka ringkonnakohtu hinnangul ümber kaitsjate väide, et ministeerium oleks pidanud maksma oma töötajatele palka sõltumata sellest, kas viimased täitsid M. Repsi isiklikes huvides antud korraldusi, ning tõendatud ei ole, et mingid ministeeriumi jaoks vajalikud tööülesanded oleksid jäänud M. Repsi erahuvides antud ülesannete tõttu täitmata. Kohtukolleegiumi hinnangul võib M. Repsile süüks pandavat tegu võrrelda olukorraga, kus ministeeriumi palgale oleks võetud töötaja, kellele saanuks tööalaseid korraldusi anda vaid minister ja kelle töökohustused oleks piirdunud M. Repsi erahuvides antud ülesannete täitmisega (nt töötaja, kelle ülesanne olekski sõltumata ametinimetusest olnud tegeleda M. Repsi lastega). Hoolimata sellest, et ka sellisel juhul saaks öelda, et ükski ministeeriumi antud ülesanne täitmata ei jäänud, ei tohiks sellisel juhul olla kohtukolleegiumi meelest kahtlust, et ministeeriumile on isikule makstud palga ja võimalike täiendavate maksete ning tööjõumaksude ulatuses tekitatud kahju, sest ministeerium ise makstud tasu eest vastusooritust ei saanud. See, et praegusel juhul jagati erahuvides antud ülesannete täitmine ära mitme töötaja peale ning töötajad täitsid ka muid ülesandeid, ei muuda fakti, et ministeerium maksis palka muuhulgas ministri erahuvides antud ülesannete täitmise eest. Ülesannete jaotamine tõi kaasa selle, et alusetult ei makstud ühe (või mitme) isiku kogu töötasu, vaid eri töötajate palkadest ja/või lisatasudest mingi osa osutus – ministeeriumi seisukohalt – alusetult makstuks (ministeeriumi seisukohalt on olukord võrdne sellega, kui tasu makstakse kellelegi, kes selle eest mingit tööd ei tee). See, et erahuvides antud ülesanded jaotusid mitme isiku vahel ja segunesid ministeeriumi jaoks tehtava töö ülesannetega, tähendab, et keeruline on tuvastada, millises ulatuses maksti töötasu erahuvides antud ülesannete täitmise eest. Kohtukolleegium ei nõustu aga kaitsjate seisukohaga, et mingist kahjust ei saa rääkida, sest ministeeriumi töötajatele oleks tulnud nagunii, ainuüksi ministeeriumi huvides tehtud töö eest palka maksta. Isikut on põhjust tööle võtta ja tööl hoida juhul, kui talle on tööd anda. Isikule, kellele ei ole pakkuda tööd täistööajale vastavas ulatuses, ei ole ka põhjust maksta täistöötasu, rääkimata sellele lisaks täiendavate tööülesannete täitmise eest lisatasu maksmisest. Seega juhul, kui M. Repsi erahuvides antud ülesanneteta poleks olnud töötajatele piisavat töökoormust pakkuda, poleks olnud põhjust neile sellises ulatuses tasu maksta. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et täidetud on ka Riigikohtu praktikast tulenev tingimus, et kannatanu, kelle õigus pöörati enda kasuks, ei saanud selle eest vastusooritust, mille reaalväärtus katab täielikult kaotatud õiguse väärtuse. Ringkonnakohus nendib, et kuivõrd juba UKle, KTle, MTle, LIle ja MJle määratud lisa- ja tulemustasud ulatuvad mitmekümne tuhande euroni, on ilmne, et omastamise tulemusel tekitati ministeeriumile kahju üle 200 euro. Tekitatud kahju suurust käsitleb ringkonnakohus lähemalt otsuse tsiviilhagi puudutavas osas. 7.8 Kaitsjad on heitnud maakohtule ette sedagi, et kohus on subjektiivset külge käsitlenud väga pealiskaudselt. Ringkonnakohus nõustub, et maakohtu käsitlus on üldsõnaline. Samas tuleb märkida, et praegusel juhul on tahtlus objektiivsetest asjaoludest nähtuvalt nii ilmne, et 31 seda on keeruline eraldi käsitleda. Eespool kirjeldatust nähtub, et M. Reps andis enda huvides korraldusi talle vahetult alluvatele ministeeriumi töötajatele, st inimestele, kellele ta ka muidu andis tööalaseid korraldusi. Nagu eespool märgitud, on ülesandeid antud selliselt, et neist on näha, et neid võeti kui töökorralduse osa. Seega lähtus M. Reps neid ülesandeid andes sellest, et tal on õigus anda neile töötajatele tööalaseid korraldusi. On aga ilmne, et M. Repsi lastega tegelemine ja muud eespool käsitletud ülesanded ei olnud seotud ministeeriumi tööga, küll on need ministri isiklikes huvides. M. Reps on ise allkirjastanud töölepinguid nõunikega, milles on nende töökohustused kajastatud (nt KT tööleping: kd II; tl. 45–49). Ka oma maakohtus antud ütlustes on M. Reps ise kirjeldanud, millised on nn poliitiliste nõunike ülesanded, ka nende ütluste kohaselt ei kuulunud poliitiliste nõunike töökohustuste hulka ministri erahuvides antud ülesannete täitmine (
6. veebruari 2024 kohtuistungi protokoll). Seega sai M. Reps aru, et andes ministeeriumi töötajatele justkui tööülesannetena ülesandeid, mis olid tema enda isiklikes huvides, kasutab ta talle antud õigust töökorraldusi anda moel, milleks see ei ole ette nähtud. Kokkuvõttes tähendab see, et M. Reps pööras õiguse nõuda ministeeriumi töötajatelt töö tegemist tahtlikult enda kasuks. 7.9 Ringkonnakohus peab ilmselgelt põhjendamatuks ka kaitsjate seisukohta, et M. Reps võis olla keelueksimuses

§ 39lg 1 tähenduses.

Kaitsjad ei too välja ühtegi õiguslikku asjaolu, milles M. Reps oleks eksinud, samuti ei nähtu apellatsioonist, miks oli see väidetav eksimus M. Repsi jaoks vältimatu. Kohtukolleegiumi hinnangul on üldteada, et töösuhe tähendab töötaja kohustust teha tööd tööandjale, täites eeskätt eelnevalt kokku lepitud tööülesandeid, mistõttu on õiguslik eksimus, rääkimata selle vältimatusest, välistatud. 7.10 Eelnevast tulenevalt ei anna apellatsiooni argumendid alust maakohtu otsuse muutmiseks ministeeriumi töötajatele erahuvides tööülesannete andmise osas.

1. Sünnipäeva tähistamine ministeeriumis Maakohus leidis, et M. Reps pani omastamise toime ka sellega, et korraldas
2. jaanuaril 2020 ministeeriumis ministeeriumi vara arvel ürituse oma sünnipäeva tähistamiseks. Kaitsjad vaidlevad apellatsioonis vastu kohtu seisukohale, et tegemist oli sünnipäeva tähistamisega. Nad leiavad, et maakohus on liigset tähelepanu pöörand kutse sõnastusele ja jätnud tähelepanuta ürituse tegeliku olemuse. 8.1 Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooni argumendid ei lükka ümber maakohtu seisukohta, et
3. jaanuaril 2020 üritus oli korraldatud M. Repsi sünnipäeva tähistamiseks. Erinevalt kaitsjatest ja sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et kutse annab aimu ürituse olemusest – kutsega informeeritakse kutsutavat sellest, mis üritusele teda kutsutakse.
4. jaanuari 2020 ürituse kutse tekst oli järgmine „Armsad ja austatud kolleegid ning koostööpartnerid! Mul on uue aasta ja uue eluaasta vahel ainult kolmteist päeva. See nii lühike aeg, et korraga saab tähistada mõlemat. Kui Sul on juhtumisi järgmisel esmaspäeval 16st 17ni tunnike vaba aega, siis oled oodatud HTM-i Tallinna esindusse, Tõnismägi 5a. Sööme üheskonnas meie YYY ning XXX tublide õppurite valmistatud suppi!“ Samasuguse tekstiga kutse oli saadetud ka Vabariigi Valitsuse liikmetele ja kõrgkoolide rektoritele, erinevus oli kellaajas, mis oli vastavalt 17st 18ni. (kutsete tekstid: kd V; tl. 160) Niisiis oli 32 saadetud kutses oli selgelt öeldud, et kavas on tähistada M. Repsi uue eluaasta algust ehk sünnipäeva – seda ei muuda ka asjaolu, et ühtlasi räägitakse aasta alguse tähistamisest. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjate väitega, justkui näitaks ka kutse ettevalmistamist kajastavad tõendid, et tegemist ei olnud kutsega M. Repsi sünnipäeva tähistama. MT ja TK kirjavahetus annab aimu just sellest, et arutati, kuidas kutsuda inimesi M. Repsi sünnipäevale. MT on
5. jaanuari 2020 hommikul kell 09.26 saatnud TKle e-kirja, milles on info selle kohta, keda on kavas kutsuda, koos arvamusega, et võiks olla kolm erinevat kutset eri kellaaegadeks. E-kirjas on ka esialgne ettepanek, mis võiks kirja tekst olla: „Tekst midagi sellist: Kuna paljud teist on küsinud, siis igaks juhuks ütlen ära, et 13.jaanuaril kell toimub…..“ Sellele on TK vastanud kell 10.25 ja pakkunud oma variandi kutse tekstist, millel lõplik kutse põhineski. Selles kirjas on TK märkinud: „Avastasin just, et hoopis SINA oled täna sünnipäevalaps – hästi palju õnne“ (kd V; tl. 159) Tähelepanu väärib, et kuigi kaitsjate väide on, et tegemist oli just traditsioonilise aasta alguse üritusega, ei ole esimeses kirjas juttu aasta alguse tähistamisest. Samas oleks loogiline, et soovides kutsuda inimesi traditsioonilisele aasta alguse üritusele, viidatakse sellele juba kutse algvariandis. See-eest räägitakse MT välja pakutud kutse esialgses tekstis sellest, et paljud on küsinud midagi
6. jaanuari kohta ehk selle päeva kohta, mil M. Repsil oli sünnipäev, kusjuures sel aastal n-ö pooljuubel. Niisiis kujutas MT välja pakutud esialgne versioon endast üksnes sünnipäevakutset. Sellele, et kirjavahetuse poolte jaoks oli arusaadav, et kutse mõte on kutsuda inimesi M. Repsi sünnipäevale, viitab seegi, et vastuses MT kirjale pidas TK MTle sünnipäeva puhul õnne soovides vajalikuks rõhutada, et nende kirjavahetuse päeval on hoopis MT sünnipäevalaps. Eelnevale lisandub tõsiasi, et MT e-kirjadel, mille ta on saatnud ürituse toitlustamise korraldamiseks, on teemaks märgitud „ministri sünnipäev 13.01“ (kd V; tl. 148–149, 153– 156), mitte aasta alguse vastuvõtt vms. ML vastus küsimusele, kuidas seda üritust ministeeriumis nimetati, kinnitab, et ministeeriumis teatigi seda üritust ministri sünnipäevana: „Ta koondnimetus oli ministri sünnipäev minu arust“. (
7. aprilli 2022 kohtuistungi protokolli lk 29) Kohtukolleegium tõdeb, et mitme tunnistaja – ÜL, ÜE – ütluste kohaselt oli ka varasematel aastatel korraldatud ministeeriumis aasta alguse üritust. Samas ei anna see veel alust järelduseks, et
8. jaanuari 2020 üritus korraldati ministeeriumis aasta alguse tähistamise traditsiooni tõttu. Esiteks ei tulene tunnistajate ütlustest üheselt, et tegemist oleks olnud kindla traditsiooniga. Kui ÜL väitis, et tegemist on ministeeriumis pika traditsiooniga (
9. veebruari 2024 kohtuistungi protokolli lk 16), siis nt samuti pikka aega ministeeriumis töötanud RO aasta alguse üritust traditsiooniliste ürituste seas välja ei toonud (
10. jaanuari 2024 kohtuistungi protokoll). Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektori ÜE sõnul oli praktika ses osas eri ministrite ajal erinev (
11. detsembri 2023 kohtuistungi protokolli lk 3). TK on küsimusele, kas aastal 2019, 2018, 2017 peeti ka selliseid aasta alguse puhul üritusi, vastanud, et ta mäletab ühte korda, kui jõulupidu ei olnud ja tehti jaanuaris ministeeriumile Tartus üritus, kus arutati teemasid ja mh sooviti head uut aastat ja siis oli meekonnatöö harjutus. (
12. septembri 2022 kohtuistungi protokolli lk 19–20). Seega kolmeaastase ajavahemiku kohta mäletas TK ühte sellist üritust. Kaitsjate viidatud HTM-i siseveebi
13. jaanuari 2019 e-kiri JLle (kd IX; tl. 23) 33 ja ML ütlused kinnitavad, et aasta alguse üritus toimus
14. aasta jaanuaris. TK esitatud ürituse kirjeldus viitab sellele, et ka tema mõtles just sama üritust. Nimelt rääkis TK, et ürituse meeskonnatöö harjutus seisnes selles, et tuli „mingi liikluslinnak kokku panna või midagi sellist“, HTM-i siseveebi kirjas ära toodud ürituse kavas on muu hulgas nimetatud strateegia- ja meeskonnamängu „Träffik“. JL on ütlustes selgitanud, et
15. aasta üritus oli seotud sellega, et „peale väikest segadusaegu sai kantsler paika ja nö arutati tulevikuplaane aga terve maja oli koos küll“. Nagu maakohtu otsuseski märgitud, seostas ka MT
16. aasta jaanuaris toimunud üritust sellega, et uus kantsler pandi ametisse ja ürituse mõte oli uue kantsleri tutvustamine (
17. märtsi 2022 istungi protokolli lk 22). Seda, et
18. jaanuaril 2020 toimunud üritust ei korraldatud traditsiooni jätkamiseks, näitab ML kinnitus, et
19. aasta üritus ei olnud eelmise aasta omaga analoogne ja see ei olnud planeeritud traditsiooniliste ürituste seas, vaid „ta oli spontaanne“. (
20. aprilli 2022 istungi protokolli lk 28) Sellega on kooskõlas ka MT ütlused. Nii
21. kui ka
22. märtsil 2022 antud ütluses rääkis MT, et mõtte, et võiks teha sellise ürituse, käis välja minister enne jõule. Niisiis ei olnud tegemist mingi üritusega, mille korraldamine oleks olnud enesestmõistetav, vaid minister avaldas eraldi soovi, et selline üritus korraldataks. Iseenesest ei määra pelgalt traditsioon seda, kas tegemist oli aasta alguse üritusega. Ringkonnakohus nõustub kaitsjatega selles, et arvesse tuleb võtta ürituse sisu. Sellega seoses tuleb aga tõdeda, et tõenditest ei nähtu selliseid
23. jaanuari 2020 üritust iseloomustavaid asjaolusid, mis näitaks, et tegemist oli just ministeeriumi aasta alguse üritusega. Nii on UL, kelle ütlustele apellatsioonis on tuginetud, selgitanud, et uue aasta alguses oli vaja üritust selleks, et sai rääkida „uue aasta tööplaanidest ja asjadest“ (
24. veebruari 2024 istungi protokolli lk 18). Ka
25. aasta alguse ürituse korraldamist põhjendas ML sellega, et sel sai arutada tulevikuplaane.
26. jaanuari 2020 ürituse kutse TK välja pakutud sõnastuses oli samuti viide uue aasta plaanide tegemisele, aga MT leidis, et „lause lõpp „teeme plaane alanud aastaks“ paneb nad kõik siia jooksma“ ja see jäeti kutse lõplikust versioonist välja (kd V; tl. 159–160). Ka ei nähtu tunnistajate ütlustest, et üritusel oleks juhtkond rääkinud alanud aasta plaanidest. Nagu maakohtu otsuseski märgitud, on eri tunnistajad (UK, LL, JL) andnud ütlusi, et üritusel õnnitleti ministrit, pakuti suppi, suupisteid ja torti ning taustaks mängis pillimees – seetõttu ei pea paika ka kaitsjate etteheide, nagu oleks maakohus jätnud ürituse sisu täiesti tähelepanuta. Niisiis ei nähtu tõenditest, et
27. jaanuari 2020 üritus oleks oma sisu poolest olnud tavapärane aasta alguse üritus. Kaitsjate väitel oli ML, MT ja UL ütluste kohaselt vastuvõtu pearõhk uue maja tutvustamisel ja uue alanud aasta avamisel. Ringkonnakohus tõdeb, et nii ML kui ka UL on maininud ürituse ühe põhjusena seda, et kuigi kolimisüritus oli toimunud juba
28. aasta novembris, ei olnud kõik ministeeriumi töötajad ja partnerid veel uut maja näinud. Samas ei nähtu nende ütlustest, et üritusel oleks maja tutvustamine olnud kuidagi korraldatud. MT, kes oli küll ürituse päeval haige, andis ütlusi selle kohta, milline oli ürituse planeeritud kava. Tema sõnul minister ütles, et ta lihtsalt vabalt inimestega tahab suhelda, alguses teeb mingisuguse väikese kõne või tervituse ja siis suheldakse vabas õhkkonnas. Ühtlasi tuleb tema ütlustest välja, et ürituse planeerimisel arvestati, et enamik Tartus töötavaid ministeeriumi ametnikke Tallinnasse sõitma ei hakka, sest kõik ei oleks saali ära mahtunud. Tema sõnul „oli ette teada, et Tartu inimesed, kes konkreetselt sel päeval Tallinnas ei pea mingil põhjusel olema, et neist väga paljud Tallinnasse ei sõida“. (
29. märtsi 2022 istungi protokolli lk 7) ML ütluste kohaselt oli üritusel vaid öeldud, et kes tahab, sellel on võimalus majaga tutvuda (
30. aprilli 2022 34 kohtuistungi protokolli lk 31). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa olukorras, kus maja tutvustamine ei ole kuidagi korraldatud, vaid soovijatel on pelgalt võimalus majas ringi vaadata, sugugi rääkida sellest, et ürituse põhirõhk oleks olnud maja tutvustamisel. Ka kaitsjate viidatud tunnistajate endi ütlustest tuleb välja, et majaga tutvumine oli pigem üritusega kaasnenud lisavõimalus. Kui MLle esitati küsimus ürituse olemuse kohta, ei maininud ta üldse maja tutvustamist. Ta selgitas, et „tegu oli üritusega, mis oli suunatud HTM töötajatele ja partneritele, kus saadi kokku, räägiti, tähistati ministri sünnipäeva“. See haakub eespool kajastatud MT kirjeldusega sellest, millisena oli üritus planeeritud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei nähtu tõenditest mingeid selliseid asjaolusid, mis näitaks, et tegemist oli aasta alguse üritusega. Olukorras, kus korraldatud tegevus piirdus sellega, et kohale tulnuile pakuti süüa ja taustaks mängis muusik, ning ka omavaheliseks suhtluseks ei olnud antud ette mingit kindlat vormi ega teemasid, ei saa rääkida sellest, et tegemist oleks olnud arusaadavalt aasta alguse üritusega, mitte samal päeval olnud M. Repsi sünnipäeva tähistamisega. Ringkonnakohus nõustub täielikult kaitsjate seisukohaga, mille kohaselt on elementaarne, et sünnipäeval ja eriti juubelil soovitakse õnne ning ministri sünnipäeval tahavad seda teha ka inimesed väljastpoolt ministeeriumi (apellatsiooni p 152 jj), aga see argument ei aita ringkonnakohtu meelest kuidagi tuvastada, et tegemist poleks olnud sünnipäevaüritusega. Kui ürituse n-ö ametlik osa piirdubki õnnesoovidega, nagu see eespool nimetatud tunnistajate ütluste kohaselt oli, siis ongi tegemist sünnipäeva tähistamiseks korraldatud üritusega. Kohtukolleegiumi hinnangul selgitab just kaitsjate välja toodud asjaolu, et sünnipäeva puhul tahavad paljud inimesed ministrile õnne soovida, M. Repsi soovi, et selline üritus korraldataks. Nimelt nähtub nt MT
31. märtsi 2022 ütlustest, et M. Repsil ei olnud tavaliselt kombeks ministeeriumis sünnipäeva pidada. Samas oli
32. aastal M. Repsil n-ö pooljuubel, mistõttu võib eeldada, et neid, kes tahtnuks ministrile õnne soovida, oli tavapärasest rohkemgi. Seda näitab ringkonnakohtu hinnangul ka MT TKle saadetud e-kirjas olev esialgse kutse tekst, mille kohaselt alanuks teadaanne ürituse kohta sõnadega „kuna paljud teist on küsinud“ (MT
33. märtsil 2022 antud ütluse kohaselt ütles M. Reps, milline see tekst peaks olema, tema kooskõlastas selle ka kommunikatsiooniosakonna juhatajaga, seega peegeldab just kutse esialgne variant ringkonnakohtu arusaama kohaselt ministri soovi). Kokkuvõttes näitavad tõendid kohtukolleegiumi hinnangul, et ürituse korraldamiseks andis põhjust M. Repsi arusaam, et talt oodatakse, et ta tähistaks oma sünnipäeva ja annaks võimaluse talle õnne soovida. 8.2 Eelnevast hoolimata ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et M. Reps pööras üritust korraldada ja ministeeriumil kinni maksta lastes ministeeriumi rahalised vahendid ebaseaduslikult enda kasuks. Maakohus on sellest, et tegemist oli sünnipäeva tähistamiseks korraldatud üritusega, järeldanud, et selle kulusid ei oleks tohtinud katta ministeeriumi rahalistest vahenditest. Kohus tugines nii ministeeriumi ametnike ütlustele, et ministeeriumis kehtis põhimõte, et enda sünnipäeva pidamise kulud katab inimene ise, kui ka ministeeriumi finantsosakonna juhi MT ja haldusküsimuste asekantsleri PR hinnangule, et ministeeriumi eelarvelisi vahendeid ei võigi kasutada töötajate sünnipäevade pidamiseks, sest tegemist on eraelulise, mitte tööga seotud kuluga. Ringkonnakohus nendib, et ministeeriumis valitsevast üldisest arusaamast, et sünnipäeva tähistamise kulud on igaühe enda kanda, ei saa veel teha järeldust, et kulude jätmine 35 ministeeriumi kanda on õiguslikult lubamatu. Küll tuleb pöörata tähelepanu argumendile, et ministeerium võib kanda ministeeriumi eesmärkide täitmiseks vajalikke kulusid. Sellega seoses tuleb aga arvestada, et vastus küsimusele, kas mingi kulu on seotud ministeeriumi eesmärkidega, ei ole ühene. Nii toonase kantsleri ML kui ka finantsosakonna juhi MT ütluste (
34. augusti 2022 kohtuistungi protokolli lk 11) kohaselt oli ministeeriumi arengukulude realt korraldada ka n-ö pehmemaid üritusi, mis ei ole rangelt tööalased; selliste ürituste korraldamine oli osa töötajate motivatsioonipaketist. ML ütluste kohaselt oli ka ministri jaoks eelarves ette nähtud arengukulude rida ja just ministri arengukulude arvelt ürituse kulu kaetigi. Maakohus asus otsuses seisukohale, et „Mailis Repsi sünnipäeva pidamist ei saa pidada motivatsiooni ürituseks“, kuid oma seisukohta maakohus põhjendanud ei ole. Kohtukolleegium on seisukohal, et ainuüksi selle põhjal, et üritus korraldati M. Repsi sünnipäeva puhul, ei saa välistada selle käsitamist motivatsiooniüritusena. Fakt on see, et üritus oli suunatud ministeeriumi teenistujatele ja ministeeriumi haldusalas olevate asutuste esindajatele (see on näha nt toimikus olevatest kutsetest). Tunnistajate ütlustest nähtuvalt on küsimuses, mida võib pidada motivatsiooniürituseks, avar tõlgendamisruum. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et iseenesest ei oleks lubatav motivatsiooniüritusena ministeeriumi töötajatele ja ministeeriumi haldusala asutuste esindajatele ürituse korraldamine, mille raames pakutakse kutsekoolides valmistatud roogi ja pakutakse inimestele võimalust vabas õhkkonnas omavahel suhelda (st üritus toimub ministri vastuvõtu formaadis). Ka ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kuidagi oleks olnud reguleeritud, millal või mille puhul võib motivatsiooniüritusi korraldada. Sellest tulenevalt ei ole alust pidada lubamatuks seda, kui motivatsiooniüritus peetakse ministri sünnipäeval, ega isegi seda, kui selle korraldamise ajendiks ongi ministri sünnipäev. See, et tegemist oli M. Repsi sünnipäeva tähistamisega, ei tähenda kohtukolleegiumi arvates seda, et ainus isik, kelle huvides see üritus toimub või kellele see kasu toob, oli M. Reps. Hüved, mida see üritus pakkus – pakutud toidud, võimalus vabas õhustikus suhelda –, olid suunatud ka ürituse külalistele. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et
35. jaanuaril 2020 ministeeriumis korraldatud üritust saab pidada motivatsiooniürituseks. Kokkuvõttes võib olla eetiliselt küsitav, kui minister korraldab oma sünnipäeva puhul ministeeriumis selle teenistujatele ja ministeeriumi koostööpartneritele vastuvõtu üldist tava eirates ministeeriumi kulul, kuid juhul, kui peeti kinni eelarve tingimustest, on see õiguspärane. Lisaks eelnevale peab ringkonnakohus märkima, et lisaks sellele, et täidetud pole omastamise koosseisu tunnuseks oleva isikule usaldatud vara kasutamise õigusvastasuse tingimus, ei ilmne maakohtu otsusest tegelikult ka seda, kas üldse oli tegemist isikule usaldatud varaga, ega seda, milles seisnes tegu, millega M. Reps manifesteeris omastamistahet. Küsimus, kas vara, mille arvel ürituse kulud kaeti, oli M. Repsile usaldatud, ei ole üheselt selge, sest nii süüdistuses kui ka maakohtu otsuses on välja toodud seegi, et ministeerium tasus arve pärast seda, kui selle kinnitas kantsler ML. Ka ei ole maakohtu otsuses käsitletud seda, milles seisnes tegu, millega M. Reps pööras vara enda kasuks, kui raha välja maksmise otsustas kantsler. Selle asemel, et kirjeldada tegu, millega M. Reps manifesteeris omastamistahet, on maakohtu otsuses räägitud hoopis arve tasumise heaks kiitnud kantsleri eksitamisest, mis jätab mulje, justkui oleks lähtutud kelmuse kuriteokoosseisust: „Seega loodi kulu kinnitama pidavale isikule mulje kui ministeeriumi üritusest, mis on korraldatud ministeeriumi töötajate ja 36 allasutuste töötajate üritusena ning ML ei saanud aru sellest, et ürituse eesmärk on tegelikult ministri sünnipäeva tähistamine, mida esitati kui ministeeriumi üritust laiemalt.“ Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa olla tegemist ka kelmusega, sest puudub nii eksitamistegu (kooskõlastusringile esitati arved selgitusega, mis kirjeldas tegelikult toimunud üritust: „Ministri vastuvõtt. Meie majast 30 inimest. Kokku
36. Tasuda ministri realt.“) kui ka kantsleri eksimus. Maakohtu otsusest jääb arusaamatuks, millel põhineb järeldus, et kantsler kinnitas kulu, kuna oli eksitusse viidud ega saanud aru, et teg