← Eesti

1-20-6855/5

Obsah (9)§ 423§ 63§ 68§ 74§ 75§ 78§ 424§ 4231§ 180

Kriminaalasi nr 1-20-6855 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 28. september 2020. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi P.Y Pähklimäe

§ 423

kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades 1 ja § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses Süüdistatav P.Y , IK XXX; sünniaeg:

  1. veebruar
  2. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS 1 Süüdi tunnistada P.Y

§ 423

ja § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista

§ 63lg 1 kohaldades kuus

(6)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka P.Y Pähklimäe kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.–28. september 2020. a, s.o kaks

(2)päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda viis
(5)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui P.Y ei pane kahe

(2)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

§ 75lg 1 alusel on P.Y käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata P.Y Pähklimäele käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel määrata P.Y Pähklimäele käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast ühe

(1)kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (Tartus tuleb teenusele pöördumiseks registreerida end sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 731 9100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

§ 78

p 1 alusel hakata P.Y Pähklimäe katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata P.Y katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista P.Y Pähklimäelt sundraha nelisada kolmkümmend kaheksa

(438)eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend kaks
(32)eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et P.Y Pähklimäel on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99920700041463. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus P.Y süüdistatakse selles, et tema juhtis
  1. septembril
  2. a kella 10.01 paiku Tartumaal Peipsiääre vallas Vara külas Vara-Kaitsemõisa maantee
  3. kilomeetril mootorsõidukit Nissan Almera registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,76 milligrammi. P.Y rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani P.Y toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Samuti süüdistatakse P.Y süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on

  1. märtsi
  2. a Tartu maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega nr 1-19-1505 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti
  3. septembril
  4. a kella 10.01 paiku Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Vara külas Vara-Kaitsemõisa maantee
  5. kilomeetril mootorsõidukit Nissan Almera registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. P.Y rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 1 Sellega pani P.Y toime

§ 423

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 4231

ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks

§ 63

lg 1 kohaldades 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka P.Y Pähklimäe kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.–

  1. september
  2. a, s.o 2 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui P.Y ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

§ 75

lg 1 alusel on P.Y käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata P.Y Pähklimäele lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Marus P.Y 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ja läbima hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha kiirmenetluses 438 eurot ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu 32,40 eurot, mille tasumiseks süüdistatavale määrata

§ 180lg 3 alusel 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates.

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. P.Y tuleb süüdi tunnistada

§ 423karistus vastavalt kokkuleppele.

1 ja § 424 lg 1 järgi ning mõista talle Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. P.Y Pähklimäelt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.