Obsah (8)

§ 663§ 657§ 659§ 466§ 175§ 176§ 45§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-16966 Kohtuasi F.Y ha

) § 144 p 2 alusel on põhjendatud sõidukulud 55 eurot.

1. Kokku on lepingulise esindaja põhjendatud tasu ja kulud 2035 eurot. Menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Hageja leiab jätkuvalt, et menetluskulude kandmine on tõendamata ja menetluskulude nimekirjad on võltsitud.
3. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb

§ 657lg 1 p 1 alusel, koosmõjus §-ga 659, muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

13.

§ 659

ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2035 eurot. Maakohtu määrus on seega

§ 466

lg 3 alusel jõustunud osas, millega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi 4869 ulatuses rahuldamata. 14.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. 3 2-22-16966

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus kostja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui ka esindaja tunnitasu osas), arvestades käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, õiglane ja põhjendatud. Seejuures vähendas maakohus menetlusdokumentide sisu ja kvaliteedi tõttu oluliselt taotletavate menetluskulude suurust ning pidas kostja kantud õigusabikuludest 6904 eurost põhjendatuks vaid 2035 eurot (sh sõidukulud 55 eurot). Määruskaebuses hageja kordab oma maakohtus esitatud väiteid menetluskulude kandmise tõendamatuse ja kulude põhjendamatuse kohta. Kaebuses ei ole maakohtu poolt põhjendatuks peetud kulude osas konkreetseid vastuväiteid esitatud. Seega puudub ringkonnakohtul alus maakohtu diskretsiooniotsuse ümber hindamiseks.
2. Vastuseks kaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise eelduseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud. Kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool peab kohtu nõudmisel

§ 176

lg 6 esimese lause järgi tõendama esinduse eest tasumise kohustuse olemasolu või täpsustama hüvitatavaid menetluskulusid. Tavaliselt piisab õigusabikulude tasumise kohustuse tõendamiseks õigusabi osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest tasumist tõendavast dokumendist (vt ka RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 13). Kostja esitas koos 13.10.2023 ja 29.01.2024 menetluskulude nimekirjadega Serenissimus Legal OÜ arved. Maakohus ei pidanud vajalikuks kostjalt täiendavaid menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente ega kulude täpsustamist nõuda ning seda ei pea vajalikuks ka ringkonnakohus. Kostja on osalenud menetluses lepingulise esindaja kaudu ja esile toodud asjaoludel puudub alus arvata, et kostjal ei oleks talle osutatud õigusteenuse eest tasumise kohustust. 17. Kostja menetluskulude nimekirjad ei ole esitatud pärast selleks ette nähtud tähtaega.

§ 176

lg 1 kohaselt, kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude nimekiri enne kohtuvaidlusi ja nimekiri kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, esitatakse kohtu määratud tähtajaks. Menetlusosaline võib esitada kohtu määratud viimaseks menetluskulude esitamise tähtpäevaks korraga ka kõigi menetluses kantud menetluskulude nimekirja ning kohus peab sellega arvestama (RKTKo 07.09.2016, 32-1-6016, p 14). Kostja esitaski menetluskulude nimekirja 13.10.2023 kohtuistungiga samal päeval. 29.01.2024 menetluskulude nimekiri on esitatud maakohtu 22.01.2024 määruses märgitud tähtajaks. Seega järgis kostja kulunimekirjade esitamisel nii seadust, kui kohtu antud juhiseid. Asjaolu, et kohus määras hagi menetlusse võtmise määruses tähtaja hagi menetlusse võtmise hetkeks tekkinud kulude kohta nimekirja esitamiseks, seda järeldust ei muuda. 18. Ülejäänud määruskaebuse väited, mis puudutavad menetluse juhtimist kohtuniku poolt ja menetluse sisu, ei oma käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tähtsust ja ringkonnakohus neid seetõttu ei käsitle. Kolleegium märgib siiski, et ei pea siinses asjas esile toodud asjaoludel vajalikuks kuriteoteate esitamist.

§ 45

lg 6 ja § 277 lg 5 viimane lause reguleerivad olukorda, kus kuriteo tunnused ilmnevad kohtu, mitte menetlusosalise hinnangul. Eeltoodu ei võta hagejalt võimalust kuriteoteade ise esitada.

1. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu diskretsiooniotsus põhjendatud ja menetlusnormidega kooskõlas. Määruskaebus jääb seega rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. 4 2-22-16966 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178

lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5