← Eesti

2-22-14182/54

Obsah (9)§ 162§ 175§ 177§ 657§ 438§ 652§ 165§ 174§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

) § 368 lg 1 mõttes). Riigikohus andis põhjalikud selgitused võimalike faktiliste asjaolude kohta, mille esinemise korral võiks nimetatud huvi olemasolu käesolevas tsiviilasjas jaatada. Maakohus andis hagejatele võimaluse hagi aluse täiendamiseks ja nõuete muutmiseseks, kuid hagejad jäid varasemas menetluses esitatu juurde. Hagejad pole esitanud kontrollitava täpsusega faktiväiteid neile vaidlusaluse otsusega põhjustatud negatiivsete tagajärgede esinemise kohta. Väited ühe hageja sportliku tegevuse takistamisest, teise hageja laste põhjendamatutest kannatustest ja kolmanda hageja tegutsemise muutmisest äärmiselt keeruliseks, on kontrollimatuseni ebamäärased ega täida Riigikohtu poolt antud juhiseid õigusliku huvi olemasolu sisustamiseks. Kostja võttis juba esimeses vastuses hagile omaks, et vaidlusaluse otsusega on keelatud hagejate tegevus mistahes autospordiklubis ning kardiradadel mootorispordi ürituste korraldamisel. Neid vaidlusväliseid asjaolusid ei pidanud Riigikohus ilmselt piisavaks tuvastushuvi jaatamiseks. Tuvastushuvi puudumine on iseenesest piisav hagide rahuldamata jätmiseks. 8.3. Kui siiski jaatada õigustatud huvi olemasolu tuvastusnõude esitamiseks, pole hagejad esitanud midagi sellist, millest saaks järeldada vaidlustatud otsuse tühisust. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse eeldused on sätestatud TsÜS § 38 lg-s 2, mittetulundusühingutele kohalduva samasisulise erinormina veel MTÜS § 24 1 lg-s 1. Viidatud eelduste esinemise asjaolusid pole hagejad kohtu ette toonud. 5

(10)8.
  1. Kaevatav otsus ei ole meelevaldne, seda on üksikasjalikult põhjendatud. Esitatud on faktiväited iga hageja poolt väidetavalt toime pandud rikkumiste kohta, millest on järeldatud autospordi spordialaliidu reeglite rikkumist ja kohaldatud nimetatud reeglites ettenähtud karistusi. Hagejad ei ole vaidlustanud otsuse põhjenduste faktilist õigsust, vaid on pidanud neid põhjendusi ebaoluliseks menetlusosaliste vaheliste muude vaidluste taustal. Hagejate poolt esitatust ei järeldu, et vaidlustatud otsus on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine, mis on esitatud hagi aluseks. Hagejad ei ole sisustanud oma väidet, et vaidlustatud otsus on põhjendamatu. 8.
  2. Hagejate väited kostja põhikirja rikkumise kohta on tähendusetud – vaidlusaluse otsuse vastuolu kostja põhikirjaga saaks olla otsuse kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse alus (MTÜS § 24 lg 1). Otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõigus hagejatel puudub (sama paragrahvi lg 3). 8.
  3. Olukorras, kus pole võimalik järeldada vaidlusaluse otsuse õigusvastasust, ei saa kostjat kohustada seda otsust muutma. Riigikohtu poolt hagejatele selgitatud tõendamiskoormist sooritusnõude esitamiseks (Riigikohtu otsuse p 28) ei ole hagejad täitnud. 8.
  4. Maakohtu menetluskulud jäid hagi rahuldamata jätmise tõttu

§ 162

lg 1 alusel hagejate kanda.

§ 175

lg 1 alusel on kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks maa-, ringkonna- ja Riigikohtus 2986 euro ulatuses ja see tuleb kostjatelt välja mõista võrdsetes osades. Kostja

§ 177

lg 4 kohase taotluse alusel märkis kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus

  1. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning jätta menetluskulud kostja kanda. 9.
  2. Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa väära lahendi. Maakohus eiras Riigikohtu suuniseid siinses asjas. Riigikohus seadis tuvastushuvi olemasolu ainsaks tingimuseks, et karistusotsus toob tegelikult hagejatele kaasa (negatiivseid) õiguslikke tagajärgi autospordis majandus- või kutsetegevuse teostamisel. 9.
  3. Hagejad ei pidanud põhistama kaevatavas otsuses toodud spordireeglite rikkumiste põhjenduste faktilist ebaõigsust. Negatiivsete õiguslike tagajärgede hindamisel tuleb hinnata seda, kuidas kostja otsus takistab hagejate tegutsemist autospordis. Riigikohtu suuniste kohaselt võib kostja kui spordialaliidu otsus, mis kehtestab autospordis tegutsemise keelu, olla tühine vastuolu tõttu KonkS-ga ning neid asjaolusid enam tõendama ei pea, sest spordialaliidul on monopoolne või sellesarnane seisund, mis võimaldab tal sisuliselt otsustada selle üle, kes ja millistel tingimustel võib mingis eluvaldkonnas tegutseda ning tulenevalt põhiseaduse §-st 19 ja §-st 15 peab isikul, kellel on piiratud vastavas valdkonnas (käesoleval juhul autospordis) tegutseda, olema võimalus saada sellise piirangu vastu kohtulikku kaitset. Kostja kui spordialaliit on ettevõtja KonkS § 2 tähenduses. Selleks, et määratleda kostja ettevõtjana piisab Riigikohtu määruse kohaselt sellest, kui hagejad tegutsevad autospordis majandus- ja kutsetegevuse raames. Kui nad konkureerivad kostjaga, siis tuleb ka kostja lugeda ettevõtjaks. Hagejate tegelemine autospordiga majandus- ja kutsetegevuse raames nähtub asja materjalidest. 6

(10)Riigikohtu juhiste ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt on kostja võimu teostus turgu valitsevat seisundit kuritarvitav KonkS § 16 ning Euroopa Liidu (ELTL) toimimise lepingu art 102 mõttes. Nende kaitsenormide eesmärgiks on kaitsta hagejaid kostja poolt nende majandus- ja kutsetegevusele seatud keelu eest. Hagejad asuvad konkurentsireeglite kaitsealas. Spordis tegutsemise absoluutne keeld piirab hagejate tegevust kaubaturul ning seega on karistusotsus vastuolus eelviidatud kaitsenormidega ja tühine. 9.
  1. Maakohus pidi pelgalt kontrollima hagejate esitatud väiteid autospordis tegutsemise keelust tulenevate piirangute kohta ning sisuliselt hindama, kas kostja poolt rakendatud keeld piiras hagejate turule pääsu (autospordis tegutsemist). Riigikohus ei seadnud mingeid kõrgendatud kriteeriume või nõudeid faktilistele asjaoludele ega viidanud täiendavate faktiliste asjaolude esitamise vajadusele. Ei ole kuidagi usutav, et autospordis tegutsemise keeld ei tooks autospordis tegutsevate isikutele kaasa negatiivseid tagajärgi. Praegusel juhul on olemas selge negatiivne tagajärg igale hagejale, milleks on neile rakendatud keeld tegutseda kolme aasta jooksul autospordis nii Eestis kui rahvusvaheliselt. See tagajärg ei ole pooltel vaidluse all, mida maakohus ka õigesti tuvastas, märkides ära kostja omaksvõtu antud küsimuses. Täpsemalt piirab kaevatav otsus hagejate tegevust autospordis ehk hagejate majandusja kutsetegevust järgnevalt: - hagejal I võistluste korraldamist ning nendega seotud sponsor-, reklaami- ja kindlustuslepingute sõlmimist; - hagejal II tegutsemist treeneri ja mehhaanikuna ning alaealise lapse esindajana; - hagejal III esindada spordiklubi registreerija ja treenerina võistlustel. 9.
  2. Apellantidele jääb arusaamatuks, mida täiendavalt oleksid nad veel pidanud maakohtule näitama. Maakohut näis häirivat, et hagejad ei esitanud kahju hüvitamise nõuet, kuid hagejad ei soovinud seda teha. Lisaks nähtub otsusest kohtu tarbetu soov asuda väidetava spordireeglite rikkumise tõttu määratud karistusotsuse kõiki sisulisi põhjendusi läbi vaagima. Hagejatel ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik kostja poolt väidetud spordireeglite rikkumist toime panna. Mitte ükski hagejatest ei osalenud kostja karistusotsusega seotud võistlusel. Isikut ei saa karistada alaliidu reeglite rikkumise eest, mis talle ei kohaldu. Karistamiseks peab olema selge ja kontrollitav õiguslik alus, ainult nii saab isik oma õigusi tulemuslikult kaitsta. Puudub vajadus hinnata kostja tehtud karistusotsuses nimetatud karistamise aluste täidetust, kuivõrd nendest alustest johtuvad kohustused ei olnud hagejatele siduvad. Kui tegeliku mõjuga karistus määratakse mittekohalduvate normide alusel, siis selline teguviis on heade kommete vastane (MTÜS § 241 lg 1) ja karistuse mõju tuleb kohtu kaudu kaotada. 9.
  3. Hagejad vaidlustasid karistusotsuse siiski ka sisulisest küljest, kui kohus oleks pidanud leidma, et kostjal oli siiski distsiplinaarvõimu teostamise õigus nende üle, kuna otsus on ebaõiglane ja see oli täiendav hagi esitamise põhjus. Hagejad ei ole rikkunud mitte ühtegi reeglit, normi ega tava. Kardispordist täielikult välja lülitamine tõi igale hagejale kaasa tegeliku mõju, nii nagu eelpool kirjeldatud. Kahjustada sai nii hagejate majandustegevus, vaba eneseteostuse õigus (sh hagejate II ja III kutsetegevus) kui karistatute hea nimi. Kostja on jätkanud kuritarvitusi ning konkurentsi kahjustamist. Kostja otsusel on hagejatele jätkuv negatiivne mõju ning on oodata, et see ei lõpe ka pärast karistusotsuse tähtaja lõppu. Kostja on 7
(10)kardispordiga seonduva majandustegevuse juba korraldanud hagejaid välistavalt ning neid otsuseid ei oleks võimalik koheselt ümber teha isegi siis, kui kostja selleks valmis oleks. Ebaõige kohtulahendi kujunemisel mängis rolli, et sama kohtunik oli varem eitanud hagejate õigust kohtu poole pöörduda antud küsimuses. Inimlikult on mõistetav kohtuniku vastumeelsus oma suhtumist mingisse küsimusse muuta. Maakohtu otsus on pealiskaudne. Nii on hagejate nimetatud vale nimega I.M N.S. Sisse toodud MH nimi, kellel puudub seos praeguse asjaga. Vastus apellatsioonkaebusele 10. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

  1. Põhjendamatu on hagejate väide, et maakohus eiras Riigikohtu suuniseid siinses asjas. 12.
  2. Hagejad leiavad iseenesest õigesti, et Riigikohus seadis tuvastushuvi olemasolu tingimuseks, et karistusotsus toob tegelikult hagejatele kaasa (negatiivseid) õiguslikke tagajärgi autospordis majandus- või kutsetegevuse teostamisel. Samas märkis Riigikohus seda, et kui hagejad tuginevad sellele, et nad ei saa kostja otsuse tõttu autospordis tegutseda, kuid sooviks seda teha, tuleb kohtutel hagejate väiteid sisuliselt kontrollida ja hinnata, kas need toovad kaasa kostja otsuse tühisuse. 12.
  3. Poolte vaidlus taandus asja uuel arutamisel seega küsimusele, kas hagejate väidete sisulisel kontrollimisel ja hindamisel saab jõuda järeldusele, et kostja otsus mõjutab tegelikult hagejate õiguslikku positsiooni või toob neile kaasa õiguslikke tagajärgi – kas kostjad konkureerivad hagejaga sarnase tegevusega tulu saamise eesmärgil ja kas kostja otsus takistab neid autospordis kui nende majandus- ja kutsetegevuses osalemist.
  4. Hageja väidete sisuline hindamine tähendab seda, et kohus hindab enne järelduste tegemist ja nõude rahuldamise otsustamist poolte esitatud asjaolusid ja seda, kas need on tõendatud (

§ 438lg 1).

13.

  1. Hagejad tõid maakohtus esile järgmised asjaolud, mille juurde nad jäid ka peale Riigikohtu otsust: - hageja I on jätkuvalt suurim kardispordiga tegelev organisatsioon Eestis, koondades valdava enamuse Eesti kardiklubidest ja tegevsportlastest; - hageja II on kahe noore kardisportlase isa, kes on vahetult osalenud enda laste sportimise juures treeneri ja mehaanikuna; - hageja III on loonud ja ta juhib ühe suurema sportlaste arvuga spordiklubi TARK Racing, samuti haldab hageja III Käina ja Tabasalu kardiradasid. 13.
  2. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejate väited on sedavõrd üldised, et nende alusel ei ole võimalik nende tuvastushuvi välja selgitada. Liaks on kostja on menetluses kinnitanud, et ta ei võta neid hagejate väiteid omaks (kostja 26.10.2022 menetlusdokumendi p 8, dtl 40). 8

(10)13.
  1. Riigikohus ei pidanud lahendis andma suuniseid selle kohta, et hagejatel oleks vaja esitada täiendavaid faktilisi asjaolusid. Riigikohtu lahendist pidid hagejad aru saama, et nad peavad tooma esile (oma väiteid täpsustama) ja tõendama järgmised asjaolud: - kostja on autospordis turgu valitsev ettevõte; - hagejate tegevus autospordis on nende majandus- ja kutsetegevus; - kuidas konkreetselt on kostja tegevus takistanud nende majandus- ja kutsetegevust (nt konkreetsed võistlused, millest hagejad on tahtnud osa võtta, aga ei ole saanud kostja otsuse tõttu). 13.
  2. Hagejad on õigesti märkinud, et hinnata tuleb seda, kuidas kostja otsus takistas hagejate tegutsemist autospordis. Hagejate menetluses esitatud väidete alusel ei ole võimalik seda teha. 13.
  3. Ekslik on hagejate seisukoht, et asjas ei ole vaja tõendada seda, et kostjal on monopoolne või sellesarnane seisund. Riigikohus ei ole nimetatud asjaolu tuvastanud ja on kasutanud otsuse p-des 17 ja 18 väljendit „võib olla“ nii ettevõtja kui turgu valitseva ettevõtja kontekstis. 13.
  4. Kuna hagejad ei ole nõude rahuldamise eeldusena tuvastamisele kuuluvaid asjaolusid esile toonud ega tõendanud, pole võimalik teha järeldusi selle kohta, kas otsus on KonkS § 16 ja ELTL art 102 mõttes turgu valitsevat seisundit kuritarvitav ja keelatud. Seetõttu ei oma tähtsust ka apellatsioonimenetluses toodud väited kostja jätkuvatest kuritarvitustest.
  5. Maakohus ei ole heitnud hagejatele ette spordireeglite rikkumise põhjenduste faktilise ebaõigsuse põhjendamata jätmist ega otsuse sisuliste põhjenduste läbi vaagimata jätmist. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vastavasisulisi väiteid. Maakohus ei ole hagejatele ette heitnud kahju hüvitamise nõude esitamata jätmist. Niisugust järeldust maakohtu otsusest teha ei saa.
  6. Kolleegium mõistab maakohtu otsust (selle p 11) viisil, et maakohus on kontrollinud ka seda, kas hagejate tuvastushuvi hüpoteetilisel eeldamisel võiks hagi asjaolude põhjal teha järelduse, et täidetud on mõni TsÜS § 38 lg-s 2 või MTÜS § 241 lg-s 1 märgitud eeldustest. 15.
  7. Eelnimetatud normide kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. 15.
  8. Hagejate arvates on otsus heade kommete vastane ja põhjendamatu. Tegemist on järeldustega, mille aluseks olevad asjaolud on jätnud hagejad asjaoludega sisustamata. Asjas ei oma tähendust, milliste normide alusel hagejatele karistus määrati, mistõttu ei saa otsus olla seetõttu vastuolus heade kommetega, et hagejate suhtes mingid normid ei kohaldunud.
  9. Esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud asjaolud, mille kohaselt piirab kaevatav otsus hagejal I võistluste korraldamist ning nendega seotud sponsor-, reklaami- ja kindlustuslepingute sõlmimist, hagejal III aga esindada spordiklubi registreerija ja treenerina võistlustel, jätab ringkonnakohus tähelepanuta (

§ 652lg 4 alusel).

17. Kuna maakohus on lahendanud asja Riigikohtu suuniste järgi, ei ole põhjendatud hagejate etteheited kohtuniku vastumeelsuse osas teha endisest lahendist erinev otsus. Madalama astme kohtute kohtunikud on professionaalid, kes lahendavad asja vastavalt kõrgema kohtu suunistele. Vastupidisel pole ka mõtet, sest otsus kuuluks uuesti tühistamisele. 9

(10)
  1. Kohtuniku eksimine N.S nimega on kahetsusväärne, aga ei muuda otsust ebaõigeks, sest otsusest on arusaadav, keda kohus silmas pidas. Samuti ei muuda otsust ebaõigeks kohtu sedastus, et vaidlusalune otsus on tehtud ka MH kohta.
  2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad Riigikohtu ja apellatsiooniastme menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades (

§ 165lg 1 ja § 171 lg 1).

20. Ringkonnakohus määrab kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse (

§ 174lg 1 alusel).

20.

  1. Kostja on käibemaksukohustuslane ja palub välja mõista menetluskulu ilma käibemaksuta. Taotluse kohaselt on esindajad osutanud õigusteenust 4,4 h. Advokaat A. Muru on esindanud kostjat tunnihinnaga 180 eurot ja vandeadvokaat P. Keres tunnihinnaga 220 eurot, kokku 752 euro ulatuses (käibemaksuta). Lisaks on ühe toimingu (menetluskulude taotluse koostamine) teinud büroo töötaja E. Press tunnihinnaga 60 eurot. 20.
  2. Kostjale osutatud õigusabiteenuse sisuks on olnud apellatsioonkaebusele vastamisega seonduvad menetlustoimingud 3,4 h, töö seoses kompromissiga 0,4 h ja menetluskulude taotluse koostamine 0,6 h. Lisaks taotles kostja 06.06.2025 hüvitist seoses hagejate menetluskulude taotlusele vastuväite esitamisega, mille koostamiseks kulus esindajal 0,3 h. Kokku on menetlustoimingute tegemiseks kulunud aeg 4,7 h. 20.
  3. Hagejad vastuväiteid kostja menetluskulude taotlusele ei esitanud. 20.
  4. Arvestades hagejate apellatsioonkaebuse ja menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu, on kostja toimingud põhjendatud ja kostja õiguste kaitseks vajalikud, neile kulunud aeg 4,7 h on mõistlik ja põhjendatud. Kahe esindaja kasutamine ei ole siinses asjas põhjendatud, kuid menetlustoimingule kulunud aeg ei oleks ka ühe esindaja korral ülemäärane. Toimikust ei nähtu kompromissiläbirääkimiste pidamist, kuid hagejad ei ole seda eitanud. Arvestades asja materjalide väikest mahtu ja asja keskmist keerukust peab ringkonnakohus põhjendatud tunnitasuks siinses asjas 180 eurot (ilma käibemaksuta). Hüvitatavaks tuleb lugeda ka büroo madalama tunnihinnaga töötaja tehtud toiming 0,6 h ulatuses. Töötaja on esindajaid abistanud vajalikus toimingus ja kokkuvõttes kulusid vähendanud (RKTKo 17.04.2024, 2-17-124505, p 16). Seega määrab ringkonnakohus kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks apellatsioonimenetluses ((180 × 4,1) + (60 × 0,6)) = 774 eurot (käibemaksuta) ning mõistab selle kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja (

§ 175lg 1).

21. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 22.

§ 178

lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ja juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.