Obsah (10)

§ 657§ 659§ 654§ 662§ 70§ 75§ 477§ 371§ 466§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-9746 Kohtuasi J.W

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja

§ 659

alusel tühistada osas, milles maakohus jättis võlgniku maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks rahuldamata ja teha selles osas uus määrus, millega jätta avaldus läbi vaatamata. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta

§ 657

lg 1 p 1 ja

§ 659alusel muutmata.

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

§ 654

lg 2 2 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 8.

§ 662lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid.

Sellest tulenevalt võtab kolleegium vastu määruskaebemenetluses võlgniku poolt esitatud tõendid. 9.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

l g 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 75

lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.05.

1. a määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud) (edaspidi EL määrus) artikkel 3 lg 1 kohaselt kuulub maksejõuetusmenetluse algatamine selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Üksikisikute puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks nende alalist elukohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui kuue kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ei ole alalist elukohta üle viidud teise liikmesriiki. EL määruse preambula punkti 30 kohaselt peaks olema võimalik ümber lükata eeldust, et üksikisiku põhihuvide keskmeks on tema alaline elukoht ning liikmesriigi kohus peaks hoolikalt hindama, kas võlgniku põhihuvide kese asub tõepoolest asjaomases liikmesriigis. Seda eeldust peaks olema võimalik ümber lükata näiteks juhul, kui suurem osa võlgniku varast asub väljaspool võlgniku alalise elukoha liikmesriiki või kui on võimalik kindlaks teha, et kolimise peamine põhjus oli esitada maksejõuetusmenetluse algatamise avaldus uues kohtualluvuses ning kui selline avaldus kahjustaks oluliselt nende võlausaldajate huve, kelle tehingud toimusid enne põhihuvide keskme ümberpaigutamist.
2. Asjaolu, millise liikmesriigi territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese, tuleks teha kindlaks maksejõuetusavalduse esitamise aja seisuga (vt nt EKo 17.01.2006, C-1/04). Euroopa Kohus on 16.07.2020 otsuse C-253/19 p-s 24 selgitanud, et sobivad kriteeriumid, mille alusel määrata kindlaks sellise isiku põhihuvide kese, kes ei tegele iseseisva äri- või kutsetegevusega, on need, mis on seotud tema varalise ja majandusliku olukorraga, mis vastab kohale, kus see isik tegeleb oma majanduslike huvide realiseerimisega ja kus on saadud ja kulutatud suurem osa tema tulust, või kohale, kus asub suurem osa tema varast.
3. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik tegutseb regulaarselt oma huvide realiseerimisega Soome Vabariigis. Võlgnik töötab Soomes ja tema tulu tuleb täies ulatuses Soomes saadavast 5 töötasust. Võlgnik maksab Soomes makse ja tema töötasu laekub Soome S-pankki pangakontole. Usaldusisikule ei ole teada võlgnikule Eestis kuuluvat vara, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et põhihuvide kese on Eestis. Võlgnik on seisukohal, et tema põhihuvide kese on Eestis, kuna laenulepingud, millest tekkinud võlgnevuste tõttu on maksejõuetusavaldus esitatud, on sõlmitud krediidiasutustega, mille tegutsemiskoht on Eestis. Samuti on võlgnikul alaealine laps, kes elab Narvas.
4. Ringkonnakohus leiab, et võlgnik ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaks alust asuda maakohtust erinevale seisukohale selles, et võlgniku põhihuvide kese asub Soome Vabariigis. Võlgnik on elanud ja töötanud Soomes alates
5. aasta novembrist ning tema sissetulek laekub Soomes asuvale pangakontole. Usaldusisikule ei ole teada, et võlgnikul oleks Eestis vara. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt teeb võlgnik oma igapäevased majanduslikud otsused ning kulutab suurema osa oma sissetulekust Soomes (dtl 235-510). Asjaolu, et võlgnik elab alaliselt Soomes, on ka kolmandate isikute (võlausaldajate) poolt kontrollitav (tuvastatav), mida kinnitab võlgniku väide, et üks võlausaldajatest on algatanud tema vastu Soomes täitemenetluse. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et võlgniku poolt esile toodud asjaolud, et võlgniku võlausaldajad asuvad Eestis ning võlgnikust lahuselav alaealine laps elab Eestis, ei ole piisavad selleks, et pidada Eestit võlgniku põhihuvide keskmeks. Võlgniku põhihuvide keskme kindlakstegemisel ei oma määravat tähtsust asjaolu, et laenulepingud, millest tulenevad võlgniku vastu nõuded, on sõlmitud Eestis tegutsevate krediidiandjatega. Sealjuures on usaldusisiku aruande kohaselt osad laenud võetud siis, kui võlgnik elas juba Soomes. Võlgnik ei saa valida endale meelepärast kohtualluvust ka selle järgi, millises riigis on talle õigusabi paremini kättesaadav.
6. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult, et võlgniku põhihuvide kese EL määruse art 3 tähenduses asub Soomes, mistõttu allub maksejõuetusvaidluse lahendamine Soome Vabariigi kohtule. Küll aga leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrust tuleb muuta osas, milles maakohus jättis võlgniku avalduse rahuldamata. FIMS § 18 lg 5 sätestab, et kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma. Seega tuleb võlgniku maksejõuetusavaldus jätta FIMS § 18 lg 5 alusel läbi vaatamata, sest avaldust ei oleks pidanud FIMS § 4 lg 1, § 5 lg 2,

§ 477

lg 1 ja

§ 371lg 1 p 2 kohaselt kohtualluvuse puudumise tõttu menetlusse võtma.

14. Maakohus on vaidlustatud määruses määranud kindlaks usaldusisiku tasu suuruse, mõistnud selle võlgnikult välja ja määranud osaliselt selle hüvitamise riigi vahenditest. Võlgnik on määruskaebuses märkinud, et usaldusisiku tasu suurust ta ei vaidlusta, kuid õigus tasule peaks usaldusisikul tekkima jõustunud kohtulahendi alusel. Ringkonnakohus märgib, et FIMS § 7 lg 1 sätestab, et määrus, millega maksejõuetusavaldus jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt

§ 466lg 3 sätestatule.

Arvestades, et võlgnik ei ole usaldusisiku tasu suurust ja väljamõistmist sisuliselt vaidlustanud, ei ole ringkonnakohtul alust selles osas maakohtu määrust muuta. 15. Määruskaebemenetluse kulud jäävad

§ 172lg 1 alusel võlgniku kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 16. FIMS § 18 lg 10 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. 6 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 7