) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.
kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.
lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi, s.o lõigete 3-7, alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja nõuab kostjalt elatist alla seadusega sätestatud miinimummäära, kuna kostjal on veel 3 alaealist last. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust kuni elatise miinimummäära ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja ei ole elatise nõudele vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel veelgi allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kostja on kohtule kirjalikult avaldanud, et ta on nõus maksma hagejale elatist 100 eurot. Kohus leiab, et elatis 100 eurot kuus on põhjendatud. Kohus mõistab elatise hageja kasuks välja summas 100 eurot kuus alates kohtuotsuse tegemisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. 2 2-25-9421 Hageja nõuab elatist alates hagi esitamisest, s.o 16.06.2025. Elatise perioodil 16.06.2025 kuni 28.08.2025, s.o kuni otsuse tegemiseni mõistab kohus välja ühekordse summana 240,39 eurot [(100€/30p x 15p) + 100€ + (100€/31p x 28p)]. Hageja on taotlenud ka riikliku lapsetoetuse saaja isiku muutmist, s.o määrata lapsetoetuse saajaks enda seadusliku esindaja. Kohus selgitab, et maakohtu pädevuses ei ole muuta lapsetoetuse saaja isikut. Nimetatud taotluse lahendamisega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet, tekkivate vaidluste korral aga halduskohus. Seega tuleb nimetatud nõue jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.