Obsah (8)

§ 62§ 444§ 413§ 162§ 173§ 218§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuli 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-7765 Tsiviilasi Dilijan Tsaghkadzo

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: 2

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Dilijan Tsaghkadzor OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmits esitas 16.05.2024 Pärnu Maakohtule hagi P. S. vastu laenulepingu sõlmimise ja rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks Dilijan Tsaghkadzor OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohus 12.03.2024 määrusega kuulutanud välja Dilijan Tsaghkadzor OÜ pankroti ja määranud pankrotihalduriks Andrias Palmitsa. Pankrotihaldur on tuvastanud, et Dilijan Tsaghkadzor OÜ arvelduskonto väljavõtete järgi on Dilijan Tsaghkadzor OÜ perioodil 29.12.2019 kuni 23.08.2020 andnud kostjale laenu kogusummas 8240 eurot. Kostja on teinud perioodil 14.01.2020 kuni 12.03.2020 laenu tagasimakseid summas 781 eurot, mistõttu on laenu saldo 7459 eurot. Lisaks eeltoodule on perioodil 01.02.2022 kuni 21.06.2023 Dilijan Tsaghkadzor OÜ arvelduskontolt tagastatud kostjale laenu kogusummas 1465 eurot. Kostja on võlgniku lähikondne, tegemist on ainuosaniku ja juhatuse liikmega. Kostja on kahjustanud võlausaldajate huve. Pankrotihaldur taotleb laenulepingu tagasivõitmist PankrS § 110 lg 1 p 4 alusel ning täidetud rahaliste kohustuste täitmiste tagasivõitmist PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel. Hageja taotleb tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Dilijan Tsaghkadzor OÜ (pankrotis) ja P. S.-i vahel sõlmitud laenuleping, millega Dilijan Tsaghkadzor OÜ (pankrotis) andis P. S.-ile perioodil 29.12.2019 kuni 23.08.2020 laenu 8240 eurot, millest on tagastatud 781 eurot ja millest on tagastamata 7459 eurot ning perioodil 01.02.2022 kuni 21.06.2023 toimunud rahaliste kohustuste täitmised kostjale kogusummas 1465 eurot. Hageja palub kostjalt tagasivõitmise korras välja mõista 8924 eurot ning sellele lisanduva viivise, mida arvestatakse n.ö seadusest tulenevas määras VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatu järgi ning hageja palub, et viivist arvestatakse alates käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest.
2. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kättetoimetamise portaali KÄPO kaudu 26.07.
3. Kostja esitas 01.08.2024 vastuse, milles avaldas, et konto väljavõttest ja raamatupidamisdokumentides on kõik selgelt näha, kuidas kulud ja laenud on liikunud. Kostja on salvestusruumi vabastamiseks ettevõtte dokumentide koopiad arvutist kustutanud, kuid lubas raamatupidajatel dokumendid üle vaadata.
4. Kohus korraldas 27.05.2025 asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja võimalusel kompromissi arutamiseks eelistungi. Kostja istungile ei ilmunud ning ei ole ka kinnitanud kohtukutse kättesaamist, mistõttu kohus lükkas istungi edasi. 22.07.2025 kohtu eelistungile kostja ei ilmunud, kuigi kohtukutse on loetud

3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks kostja enda poolt avaldatud e-posti aadressile. Eelistungil hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus asus eelistungil seisukohale, et asjas saab teha tagaseljaotsuse. Kohtukutse saab lugeda kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole andnud nõusolekut kirjalikuks menetluseks. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 413 lg 1 alusel ja hageja taotlusel kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole ilmunud kohtu eelistungile. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 413

lg-s 3 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 5.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

1. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda..
2. Hageja on ühes hagiavaldusega esitanud kohtule taotluse menetluskulude 3 kindlaksmääramiseks. PankrS § 65 lg 14 sätestab, et kui haldur vastab

§ 218

lg 1 pdes 1 ja 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes ilma täiendavat õigusabi kasutamata, võib ta nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, kelle kanda jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud. Pankrotihaldur on vandeadvokaat ja vastab seega

§ 218lg 1 p 1 nõuetele.

Haldur taotleb, et kohus mõistaks käesoleva hagi esitamisega seotud hageja menetluskulud välja menetluskuluna võlgniku pankrotivarasse, s.o Dilijan Tsaghkadzor OÜ-le (pankrotis). Hageja poolt seni kantud menetluskulude arvestamise aluseks on tööaeg, mis on kulunud hagiavalduse koostamisele; selle lisade komplekteerimisele ning hagi esitamisele – kokku 8 töötundi. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär 01.01.2023 alates 820 eurot, millest 1/5 on 164 eurot. Kokku on seni kantud menetluskulude suurus seega koos käibemaksuga 1600,64 eurot (164 × 1,22 × 8). Haldur kinnitab, et eelnimetatud menetluskulud on arvestatud vaid seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega. 22.07.2025 kohtu eelistungil jäi hageja hagiavalduse p-s 7 toodud menetluskulude juurde ning palus need kostjalt välja mõista. 8. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt Dilijan Tsaghkadzor OÜ (pankrotis) kasuks menetluskuludena välja mõista 1600,64 eurot (sisaldab käibemaksu). 9.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib määruses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik 4