Obsah (4)

§ 182§ 116§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-23-2151 22. august 2025 Maria Lõbus Heldur Petersoni Kõivu-

) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab 3-23-2151 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Haaslava Vallavolikogu 25. mai 2000. a otsusega nr 30 kinnitati Haaslava valla vaba põllumajandus- või metsamaa erastamise taotlejate nimekiri. Otsuse lisas 1 oli vaba põllumajandusmaa erastamise taotlejate nimekirjas märgitud Heldur Petersoni Kõivu-Andrese talu maatüki nr 24 pindalaga 37,90 ha erastamise taotlejana. 2. Kastre Vallavolikogu 29. augusti 2023. a otsusega nr 116 arvati Haaslava Vallavolikogu 25. mai 2000. a otsuse nr 30 lisas 1 toodud nimekirjast välja maatüki nr 24 erastamise taotleja Heldur Petersoni Kõivu-Andrese talu. Otsuses märgiti, et maareformi seaduse muutmise seaduse (RT I 2002, 100, 586) §-ga 6 tunnistati maareformi seaduse §-d 231 ja 232 alates 1. jaanuarist 2003. a kehtetuks. Sama seaduse §-s 13 sätestati, et vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine viiakse lõpule enne 1. jaanuari 2003. a kehtinud alustel ja korras, kui vallavolikogu on erastajate nimekirja kinnitanud enne 1. jaanuari 2003. a. Maareformi seaduse (MaaRS) § 232 lg 5 (kuni 16. juulini 2000. a kehtinud redaktsiooni) kohaselt võib üks isik erastada kuni 10 ha metsamaad. Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib erastava maa pindala olla kuni 5 ha suurem. Kui isik erastab vaba metsamaad mitme katastriüksusena, võib vaba metsamaa katastriüksuste pindala olla kokku 15 ha, sealhulgas metsamaa kõlvikute pindala kokku kuni 10 ha. Kui isik erastab nii vaba metsamaa katastriüksusi kui ka vaba põllumajandusmaa katastriüksusi, mille koosseisu on maakorralduse nõuetest tulenevalt arvatud metsamaa kõlvikuid, võib isikule erastatava vaba metsamaa katastriüksuse pindala ja põllumajandusmaa koosseisus erastatava metsamaa kõlviku pindala olla kuni 15 ha. Heldur Petersoni Kõivu-Andrese talu on erastanud vaba metsamaad ja vaba põllumajandusmaa koosseisus olevat metsamaad kõlvikuna kokku 11,84 ha ulatuses. Maa-ameti peadirektori 4. detsembri 2019. a korralduse nr 1-17/19/3147 alusel moodustati põllumajandusmaa maatükist nr 24 katastriüksus, mis on registreeritud maakatastris katastritunnusega 29101:001:0855, pindalaga 36,24 ha, mille koosseisus on 6,77 ha metsamaa kõlvikut. Arvestades asjaolu, et Heldur Petersoni Kõivu-Andrese talul on õigus metsamaad erastada seaduses sätestatud piirmäära ulatuses (kuni 3,16 ha metsamaad või põllumajandusmaa koosseisus olevat metsamaa kõlvikut) ning katastriüksuse 29101:001:0855 koosseisus on 6,77 ha metsamaa kõlvikut, tuleb Heldur Petersoni Kõivu-Andrese talu Haaslava Vallavolikogu 25. mai 2000. a otsusega nr 30 kinnitatud lisas 1 vaba põllumajandusmaa maatüki nr 24 erastajate nimekirjast välja arvata. Vastavalt MaaRS § 231 lg-le 4 on vallavolikogu kohustatud kustutama nimekirjast isiku, kes on kantud nimekirja sama paragrahvi lg-s 5 sätestatud piirmäära ületavas osas. 3. Heldur Petersoni Kõivu-Andrese talu esitas 28. septembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Kastre Vallavolikogu 29. augusti 2023. a otsuse nr 116 tühistamiseks osas, milles ta arvati Haaslava Vallavolikogu 25. mai 2000. a otsuse nr 30 lisas 1 toodud nimekirjast välja maatüki nr 24 erastamise taotlejana, ja Kastre valla kohustamiseks jätkata erastamismenetluse läbiviimist. 2 3-23-2151 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 4. Kaebaja on seisukohal, et Kastre Vallavolikogu 29. augusti 2023. a otsus nr 116 on õigusvastane ja ebaproportsionaalne. MaaRS v.r § 231 lg 4 kuuendat ja seitsmendat lauset on ebaõigesti tõlgendatud viisil, et erastamise piirmäära ületamine toob ilmtingimata kaasa erastamise nimekirjast välja arvamise kogu katastriüksuse ulatuses. Kaebaja huvi ei ole Kalevipoja maaüksust (s.o maatükk nr 24) puudutavalt olnud metsamaa, vaid üksnes põllumajandusmaa erastamine. Otsuse nr 116 vastu võtmisel on vallavolikogu jätnud tähelepanuta, et MaaRS v.r § 23 1 lg 4 kuuendas lauses ja ühtlasi Vabariigi Valitsuse määruses «Maareformi seaduse» paragrahvides 23¹ ja 23² sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord“ § 9 lg-s 9 on nõue „loobuma seaduses sätestatud piirmäärasid ületava vaba maa erastamisest“ käsitletav erastamise õigusest loobumisena piirmäärasid ületava maa (lubatavat pindala ületavas tähenduses) osas ning ei tähenda erastamise õiguse kaotust terve maaüksuse osas. Kui MaaRS v.r § 231 lg 4 kohustaks isikut loobuma kogu maaüksuse erastamisest, siis oleks vallavolikogu juba enne nimekirja kinnitamist pidanud keelduma kaebaja nimekirja kandmisest maatüki nr 24 osas. Ajaks, mil kaebaja kinnitati erastamise taotlejate nimekirja maatüki nr 24 osas oli vallavolikogule teada, et kaebaja on varasemalt juba kinnitatud mitmete vabade maade erastajaks, ületades selliselt seaduses sätestatud piirmäära lisaks ka maatüki nr 24 erastamisel. Erastatavate maade nimekiri oli avalikustatud eraldi põllumaa ja metsamaa kohta, millest tulenevalt lähtuti isikute nimekirja kandmisel eeldusest, et vabade põllumaade nimekirjas ja vabade põllu- ja metsamaade nimekirjas olevaid maid ei liideta. Erastamine on võimalik katastriüksuse piiride muutmise kaudu. Kalevipoja maaüksuse piiri osas on erinevatel aegadel olnud kaalumisel mitmed erinevad variandid nii piiri kulgemise kui maatüki pindala osas ning puudub alus arvata, et katastriüksuse tänane piir ja pindala on ainuvõimalikud. Isegi juhul, kui metsamaa kõlvik on suurem lubatust, on võimalik vähendada erastamisele kuuluvat maatükki ulatuseni, milles maatükile jääb vaid põllumajandusmaa või minimaalselt metsamaad. Ülejäänust (valdavalt metsamaast) on võimalik moodustada iseseisev katastriüksus. Kinnisasja piiri muutmine on maakorraldustoiming (maakorraldusseaduse (MaaKS) § 2 lg 2 p 3) ning maakorralduse läbiviimine linna või valla territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse (maakorraldusseaduse § 3 lg 1). Kuna kaebaja on nõus vaba maa erastamisega väiksemas ulatuses, ei saa see eelduslikult kaasa tuua kolmandate isikute õiguste olulist riivet. Kõigi huvitatud isikute huvide arvesse võtmist saab tagada haldusmenetluse reeglite järgimisega (MaaKS § 11 lg 1). Asjaolu, et kinnistute suurust on võimalik vähendada, kinnitab ka määruse § 15, milles on reguleeritud ostu-müügilepingu ettevalmistamist ja erastamise otsustamist. Vastava sätte lg 3 kohaselt võtab erastamise korraldaja vastu maa erastamise otsuse, mh täiendavalt kogutud andmete alusel ning märgib otsusesse maa pindala. Sättest ei tulene, et maa pindala ei saaks erastamise otsuses vähendada, arvestades, et otsus võetakse vastu täiendavalt kogutud andmete alusel. Kalevipoja maatüki suurust on pärast taotluse esitamist juba korduvalt ka muudetud. Kaebaja juhib tähelepanu, et Haaslava Vallavolikogu 25. mai 2000. a otsusega nr 30 kinnitatud erastajate nimekirja lisas I on kaebaja kinnitatud erastama vaba põllumajandusmaad suuruses 37,90 ha. Ligikaudu 10 aastat hiljem on Haaslava Vallavalitsuse 12. jaanuari 2010. a korraldusega nr 6 kinnitatud sama maaüksuse üldpindalaks sootuks väiksem pindala 34,96 ha. Seega on vale vastustaja väide, et maatüki piire ei saa erastamismenetluse käigus muuta. Sama 2010. a korraldusega mainiti esmakordselt, et maatüki kõlvikulises koosseisus on 3 3-23-2151 metsamaad 6,09 ha. Sellisel kombel metsamaad ei olnud aga algse põllumaa erastamise taotlemise juures. Tegelikkuses on erastamisnimekirja kantud kinnistute piire aastate jooksul sisuliselt ka muudetud pea kõikide põllumaaga kinnistute väljamõõtmiste käigus, s.o vähendatud põllumaa suurust maa metsamaaks lugemise tõttu. Vallast saadud vallakaart oli vaid 4 leheküljel ja sealt vastavat küla leides sai näha välja pakutud konkreetse põllumaatüki kontuure koos erastamisnimekirjas oleva numbriga, ehk teisisõnu aimatavaid välispiire, mitte aga selle põllu kaarti, rääkimata kõlvikute seisust ja ammugi mitte põllumaatüki piiridel potentsiaalselt tekkida võivat metsamaad. Maaüksuse nr 24 (Kalevipoja) katastriüksuse koosseisu on ebaõigesti arvatud kaitstava looduse üksikobjekti juurde kuuluv maa, mis on kaasa toonud katastriüksuse ebaõiged piirid ja pindala. MaaKS v.r § 20 lg 12 kohaselt ei kuulu erastamisele kaitstavate looduse üksikobjektide juurde kuuluv maa. Maa-ameti kaardirakenduselt nähtub, et Kalevipoja katastriüksus 29101:001:0855 kattub osaliselt kaitstavaks looduse üksikobjektiks oleva Uniküla Kalevipoja künnivaoga ning seda just Kalevipoja maaüksuse koosseisu kuuluva metsamaa osas. Selliselt mõjutab see kaebajale erastamisele kuuluva maaüksuse pindala suurust ehk ekslikult on maatüki pindala hulka mõõdistatud erastamisele mitte kuuluv metsamaa kõlviku osa (mis kattub Kalevipoja künnivaoga). Kokkuvõttes kajastab see erastatavat maatükki ebaõigesti ehk näitab metsamaa kõlviku osa suuremana kui see erastamisele kuuluvalt lubatav oleks. Juhul, kui katastriüksus oleks mõõdistatud õigesti ehk ilma erastamisele mittekuuluvat looduse üksikobjekti arvesse võtmata, oleks katastriüksuse koosseisu kuuluva metsamaa kõlviku osa pindalt väiksem, vähendades oluliselt metsamaa erastamise lubatud piirmäära ületavat osa. Maa-ameti kaardimaterjali alusel on loodusobjekti kattuvus Kalevipoja maaüksusega 2,8 ha. Isegi, kui pärast looduskaitselise üksikobjekti väljaarvamist erastamisele kuuluva maaüksuse koosseisust jääb metsamaa erastamise lubatud piirmäära ületavaks osaks veel 1,53 ha, on katastriüksuse uue mõõdistamisega võimalik viia maaüksuse piirid piirmääradega kooskõlla. Kaebaja on kõneallolevat Kalevipoja maaüksust harinud üle 30 aasta. Kaebaja on pikka aega tegutsenud põllumajandusega, ta on olnud üks esimestest registreeritud maaharijatest Haaslava vallas ning sellest on lähtunud ka tema poolt vaba põllumajandusmaade erastamine. Viidatud Kalevipoja maaüksus on jäänud viimaseks maatükiks, mida kaebaja soovib erastada. Kaebaja on olnud nimetatud maatüki pikaajaline rentnik ning teinud Kalevipoja maaüksuse põllumaa kordategemisel suuri kulutusi: juba valla ajutise maakasutuse ajal likvideerinud põllu äärtest väljatunginud võsa, ligi 10 aasta vältel hävitanud Reola-Hammaste teeäärse ja kivihunnikutega piirneva Sosnovski karuputke, kaasaegse tehnika abil välja kangutanud terve sovhoosiaja põllul olnud suurkivid jne. Aastate jooksul on kaebaja omal initsiatiivil tellinud menetluse kiirendamiseks Kalevipoja maaüksusele mitmeid mõõtmisi, millega seoses tekkinud kulutused on ta kandnud ise. Kaebaja mõõdistusi ei ole vallavalitsus arvesse võtnud. Kohaliku omavalitsuse viivitus ja tegevusetud maatüki erastamise üle otsustamisel on kestnud aastakümneid. Ebamõistlikult pikk menetlusaeg on kaasa toonud olukorra, kus kaebajale on aastate jooksul erastatud muud maatükid selliselt, et metsamaa piirmäära ületamist Kalevipoja maaüksuse erastamisel ei olnud võimalik mõistlikult ette näha. Selliselt on tekkinud olukord, kus kaebaja kaotab enesele olulise põllumajandusmaa maatüki erastamise võimaluse olukorras, kus ta metsamaa erastamist piirmäära ületavas osas nagunii ei soovi. Vabariigi Valitsuse määruse «Maareformi seaduse» paragrahvides 23¹ ja 23² sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord“ kohaselt loetakse isik vaba maa erastamise õigust omavaks tema vallavolikogu poolt vaba maa erastajate nimekirja kandmisest (vt vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise korra § 9 lg 6 teine lause), mis annab alust eeldada õiguspärase ootuse tekkimist. 4 3-23-2151 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 45 lg 5 esimese lause kohaselt tehakse volikogu otsustused poolthäälte enamusega. Kastre Vallavolikogu 29.08.2023. a istungi protokolli nr 17 päevakorra punktist nr 8 nähtub, et otsus nr 116 „Haaslava Vallavolikogu 25.05.2000. a otsuse nr 30 „Vaba põllumajandus- või metsamaa erastamise taotlejate nimekirja kinnitamine“ osaline muutmine on vastu võetud 7 poolthäälega. Seejuures on 9 vallavolikogu liiget jäänud erapooletuks. Vastu hääletanuid ei olnud. KOKS § 45 lg 1 esimese lause mõtteks ei saa olla haldusaktide andmine ehk isikute õiguste ja kohustuste üle otsustamine avaliku võimu volitustega esinduskoguna olukorras, kus suur enamus esinduskogu liikmeid sisuliselt taandavad ennast otsustamise vastutusest. Vallavolikogu liikmete hääletustulemusest nähtub, et tegu oli poolthäälte enamusega vaid formaalselt ning vallavolinike seas ei ole olnud hääletamistulemuse ja vastavasisulise otsuse vastuvõtmise osas üksmeelt. On küsitav, kas vallavolikogu kui kollegiaalorgani otsust saab lugeda vastu võetuks, kui otsuse vastuvõtmise poolt antud hääled ei moodusta enamust kõigi hääletanute osakaalu arvestades. Enamus vallavolinikest on erapooletuse sildi all jätnud täitmata oma kohustused valla esinduskogu liikmena, mille tõttu puudub otsusel nii vajalik formaalne kui ka sisuline legitiimsus. 5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. MaaRS v.r § 231 lg 1 sätestab, et vaba põllumajandusmaa erastamiseks selgitab vallavalitsus välja maa pindala, piiritleb plaanil erastamisele kuuluvad maatükid, registreerib piiritletud maatüki ja tähistab seda plaanil numbriga. Pärast seda esitab erastamisest huvitatud isik kohalikule omavalitsusele erastamise avalduse, märkides ära konkreetse maa suuruse ja maatüki numbri (MaaRS v.r § 231 lg 2). Erastatavate maatükkide plaan suunatakse koos erastamise taotlejate nimekirjaga avalikule väljapanekule (MaaRS v.r § 231 lg 1 ja 3). Avalik väljapanek annab huvitatud isikutele võimaluse esitada nimekirjale kaebusi (MaaRS v.r § 231 lg 4). Pärast kõigi kaebuste läbivaatamist kinnitab linna- või vallavolikogu oma otsusega vaba maa erastajate nimekirja (määruse nr 115 § 9 lg 1). Erastajate nimekirja kinnitamise otsus on eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses (vt RKHKo 3-3-1-46-06, p 18), mille suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid. Pärast nimekirja kinnitamist ei ole erastamisele kuuluvate maatükkide muutmine võimalik. Juhul kui mõne erastaja osas ületab nimekirja kantud kinnisasi 15 ha piirmäära, on kohalik omavalitsus kohustatud kustutama erastaja vastava kinnisasja osas tervikuna (MaaRS v.r § 232 lg 4 ls 6). Kinnisasja jagamine ja erastaja jaoks sobitamine pärast avaliku väljapaneku toimumist ja nimekirja kinnitamist võimalik ei ole. Juhul kui kohalik omavalitsus hakkab muutma nimekirjas kinnitatud kinnisasja piire pärast avaliku väljapaneku toimumist, rikub kohalik omavalitsus huvitatud isikute usaldust selle suhtes, et erastamine viiakse läbi nimekirjas kinnitatud kujul. Vaba maatüki piiride muutmine pärast erastajate nimekirja kinnitamist rikuks nende isikute usaldust ja huve, kes ei ole esitanud erastamise avaldust kinnisasja suhtes lähtuvalt eeldusest, et nad ei saa seda erastada tulenevalt sätestatud piirmäärast. Samuti rikuks see nende isikute usaldust ja huve, kes on lähtunud kaebuse esitamise üle otsustamisel nimekirja kantud andmetest. Erinevalt vaba põllumajandusmaa erastamise korrast näeb maa ostueesõigusega erastamise kord kohalikule omavalitsusele ette selgesõnalise õiguse viia maa erastamisel läbi ümberkruntimise või planeerimise (vt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 vastuvõetud määruse nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine“ § 132 p 8). Kaebaja on ebaõigesti järeldanud, et erastajate nimekirja kinnitamine piirmäära ületavas osas kinnitab, et vald võib ja peab sobitama vaidlusaluse maatüki piire kaebajale sobivaks. MaaRS 5 3-23-2151 v.r § 232 lg 4 sätestab ühemõtteliselt, et piirmäära ületamise korral isik kustutatakse nimekirjast. Veelgi enam, MaaRS v.r § 232 lg 4 seab erastamist sooviva isiku kohustuseks viivitamata teavitada valda piirmäära ületamisest. Seega on seadusandja arvestanud, et kohalik omavalitsus ei pruugi olla võimeline tuvastama kõiki isikuid, keda juba on nimekirja kantud piirmäära ulatuses. Arvestades, et nimetatud toimingud olid leidnud aset enne avalike teenuste ja süsteemide laiemat digitaliseerimist, oli põhjendatud seadusandja järeldus, et just erastamist sooviv isik ise omab vastavas osas kõige paremat ülevaadet, samas kui kohalik omavalitsus ei pruugi piirmäära ületamist märgata. Muuhulgas võib piirmäära ületamine selguda ka menetluse hilisemas etapis, kui mõõdistustööde käigus selgus vaba põllumajandusmaa kõlvikulises koosseisus metsamaa kõlviku suurus või tuvastatakse loodusliku seisundi muutus. Taotleja peab vastama maareformi seaduses sätestatud nõuetele kogu menetluse ajal. Riigikohtu praktika kinnitab, et MaaRS sätestatud piirmäära ületamise korral kustutab kohalik omavalitsus erastaja nimekirjast terve kinnisasja ulatuses, mitte ainult piirmäära ületavas osas. Kohtuasjas nr 3-3-1-46-02 soovis isik, kes on varasemalt erastanud 7,97 ha metsamaad, erastada veel ühe kinnisasja kogupindalaga 8 ha, mille koosseisu kuulus 3,5 ha metsamaad (kokku oleks erastatud 11,47 ha metsamaad). Tol ajal kehtinud MaaRS redaktsiooni kohaselt ei võinud ühele isikule erastatava metsamaa pindala ületada 10 ha. Kohalik omavalitsus arvas isiku vaba põllumajandusmaa erastajate nimekirjast terve kinnisasja ulatuses välja. Riigikohus nõustus vastustajaga ja jättis jõusse isiku erastajate nimekirjast väljaarvamise otsuse terve kinnisasja ulatuses. Kui vastustaja jagaks Kalevipoja maatüki (29101:001:0855) osadeks, oleks vastustaja sunnitud muutma Haaslava Vallavolikogu 25.05.2000. a otsuse nr 30, määrates erastatavaks objektiks uue suuruse ja piiridega kinnisasja. Teiste sõnadega eeldaks Kalevipoja maatüki piiride muutmine ja uute piiridega maatüki kaebajale erastamiseks võimaldamine seda, et vastustaja uuendaks erastajate kinnitamise nimekirja menetluse, tunnistaks kehtetuks 25. mai 2000. a nimekirja, viiks läbi erastajate nimekirja kinnitamise menetluse algusest peale ning kinnitaks uue nimekirja uuendatud piiridega kinnisasja suhtes. Maareformi seaduse muutmise seaduse § 13 sätestab, et vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine viiakse lõpule senikehtinud alustel ja korras, kui kohaliku omavalitsuse volikogu on erastajate nimekirja kinnitanud enne 1. jaanuari 2003. See tähendab, et isegi kui vastustaja muudaks Kalevipoja maatüki piire, tähendaks see vastavas osas uue erastajate nimekirja kinnitamist, millele ei kohalduks 2002. aastal kehtinud maareformi seadus. Kehtiv seadus aga vaba põllumajandusmaa erastamist ette ei näe. Isegi kui arvata kaitsealune objekt kinnisasja piiridest välja, ületab kaebaja poolt erastatav metsamaa seaduses sätestatud 15 ha piirmäära. Kuna aga kinnisasja piiride muutmine erastamise eesmärgil pärast erastajate nimekirja kinnitamist ei ole võimalik, siis tegelikkuses tähendab kaitsealuse objekti asumine Kalevipoja kinnisasjal seda, et Kalevipoja kinnisasi ei ole sellisel kujul üldse (st tervikuna) erastatav. See tähendab, et vaidlusaluse otsuse lõpptulemus sellest igal juhul ei muutu. Riigikohus on kinnitanud, et erastajate nimekirja kandmine ei tekita isikule õiguspärast ootust maa erastamise suhtes. Ka kaebaja pikaajaline kinnisasja kasutamine rendilepingu alusel ei tähenda, et kinnisasi vältimatult erastatakse. Kaebaja kasutas kinnisasja rendilepingu alusel oma majandustegevuse raames ja sai sellest tuleneva vilja. Seega sai kaebaja jooksvalt vastava kinnisasja kasutamisest kasu. 6 3-23-2151 Otsus nr 116 on võetud vastu Kastre Vallavolikogu 29. augusti 2023. a istungil. Istungil osalenutest hääletas 7 volikogu liiget otsuse poolt, 9 jäid erapooletuks, vastu hääletanuid ei olnud. KOKS § 45 lg 5 kohaselt võetakse volikogu otsused vastu poolthäälte enamusega. Riigikogu aktide puhul näeb samasisulise nõude ette PS § 73. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et „Riigikogu aktide vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus, mis on ette nähtud PS §-s 73, tähendab seda, et akti vastuvõtmise poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui selle vastu (vt PSRS § 3 lg 6 p 1). Hääletamistulemuse määramisel lähevad arvesse üksnes poolt- ja vastuhääled, mitte aga erapooletuks jäänud liikmete hääled.“ Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks vallavolikogu häälteenamuse nõuet tõlgendama teisiti. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 6. Maareformi seaduse muutmise seaduse (RT I 2002, 100, 586) §-ga 6 tunnistati maareformi seaduse §-d 231 ja 232 alates 1. jaanuarist 2003. a kehtetuks. Maareformi seaduse muutmise seaduse §-ga 13 nähti ette, et vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine viiakse lõpule enne 1. jaanuari 2003. a kehtinud alustel ja korras, kui vallavolikogu on erastajate nimekirja kinnitanud enne 1. jaanuari 2003. Kaebaja kinnitati vaba põllumajandusmaa erastamise taotlejate nimekirja 25. mail 2000. Enne 1. jaanuari 2003 kehtinud MaaRS (MaaRS v.

1. r)§ 23 1 lg 1 sätestas: „Vallavalitsus selgitab välja käesoleva seaduse § 22 2. lõikes nimetatud vaba põllumajandusmaa pindala ning, arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid, piiritleb plaanil erastamisele kuuluvad või kasutusvaldusesse antavad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga. Koostatud plaani ja maatükkide registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ja teine esitatakse maavanemale. Teade plaani avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes.“ MaaRS v.r § 231 lg 2 sätestas: „Vaba põllumajandusmaa erastamiseks või sellele maale kasutusvalduse seadmiseks esitab äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, omavalitsusele avalduse maa suuruse ja maatüki numbri(
2. te)nimetamisega.“ MaaRS v.r § 231 lg 3 sätestas: „Vallavalitsus koostab vaba põllumajandusmaa erastamise ja kasutusvalduse taotlejate nimekirja. Nimekiri (maatüki number, taotleja nimi või nimetus, äriregistri kood, taotluse sisu) pannakse välja omavalitsuses avalikuks tutvumiseks. Teade nimekirja avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes.“ MaaRS v.r § 231 lg 4 sätestas: „Enne nimekirja kinnitamist on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda taotlejalt põllumajanduslikku tootmist tõendavat väljavõtet tuludeklaratsioonist või teisi põllumajandusliku tootmisega tegelemist tõendavaid dokumente. Kaebusi võib huvitatud isik esitada kümne päeva jooksul, arvates nimekirja avalikustamise kuupäevast. Vallavolikogu lahendab huvitatud isikute kaebused, kinnitab nimekirja ja esitab selle maavanemale. Vallavolikogu poolt kinnitatavasse nimekirja ei kanta isikuid, kes juba omavad vaba põllumajandusmaa erastamise õigust käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud piirmäära 7 3-23-2151 ulatuses või kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Isik loetakse vaba põllumajandusmaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest. Vaba põllumajandusmaa erastamise õigust omav isik, kes on taotlenud maa erastamist käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud piirmäärast suuremas ulatuses, on kohustatud viivitamatult pärast seda, kui talle on saanud teatavaks, et ta on kantud vallavolikogu otsusega kinnitatud nimekirja käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud piirmäära ulatuses, teatama sellest kirjalikult vallavolikogule ning loobuma piirmäära ületava maa erastamisest. Vallavolikogu on kohustatud kustutama nimekirjast isiku, kes on kantud nimekirja käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud piirmäära ületavas osas. Käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud piirmäära ületava maa erastamiseks sõlmitud tehing on õigustühine.“ MaaRS v.r § 231 lg 5 sätestas: „Maakorralduse nõuetest tulenevalt põllumajandusmaa koosseisu arvatud metsamaa pindala ei või ületada käesoleva seaduse § 23 2 5. lõikes sätestatud piirmäära.“ MaaRS v.r § 232 lg 5 sätestas: „Kui isik erastab nii vaba metsamaa katastriüksuse (-üksusi) kui ka vaba põllumajandusmaa katastriüksuse (-üksusi), mille koosseisu on maakorralduse nõuetest tulenevalt arvatud metsamaa kõlvikuid, võib isikule erastatava vaba metsamaa katastriüksuse pindala ja põllumajandusmaa koosseisus erastatava metsamaa kõlviku pindala olla kokku kuni 15 ha.“ 7. Eeltoodud sätetest ilmneb, et vaba põllumajandusmaa erastamise protsess algas sellega, et vallavalitsus selgitas välja erastamisele kuuluva põllumajandusmaa pindala ning, arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid, piiritles plaanil erastamisele kuuluvad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeriti ja tähistati plaanil numbriga. Erastamisele kuuluvate maatükkide plaan ja registreerimise leht oli teatud perioodi avalikul väljapanekul. Huvitatud isikud said erastamiseks esitada avaldused koos maa suuruse ja maatüki numbri(
3. te)nimetamisega. Erastamise taotlejatest koostati nimekiri (maatüki number, taotleja nimi või nimetus, äriregistri kood, taotluse sisu), mis oli teatud perioodi avalikul väljapanekul. Huvitatud isikud said nimekirja avalikustamise kuupäevast arvates kümne päeva jooksul esitada kaebusi. Vallavolikogul tuli kaebused lahendada, otsustada nimekirja kinnitamine ja esitada kinnitatud nimekiri maavanemale. 8. Seega nägi MaaRS v.r §-s 231 kirjeldatud protsess ette, et erastamisele kuuluvad maatükid tuli piiritleda kohe alguses enne erastamise avalduste esitamist ning huvitatud isikutel tuli avalduste esitamisel arvestada maatükkide suuruse ja piiridega. MaaRS v.r §-s 23 1 kirjeldatud protsess ei näe ette, et pärast erastamise taotlejate nimekirja kinnitamist saaks vallavalitsus või vallavolikogu erastamisele kuuluvate maatükkide piire muuta eesmärgiga, et isik saaks maksimaalses lubatud ulatuses maad erastada. Enne nimekirja kinnitamist sai maatüki piire muuta ainult siis, kui avalikuks tutvumiseks väljapandud metsamaatükid olid suuremad MaaRS § 232 lg-s 5 sätestatud piirmäärast. Kui avalikuks tutvumiseks väljapandud metsamaatükid vastavad MaaRS § 232 lg-s 5 sätestatud piirmääradele või on nimetatud määradest väiksemad, siis neid maatükke täiendavalt ei jagata. (Vt enne 1. jaanuari 2003 kehtinud Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2000. a määruse nr 115 „«Maareformi seaduse» paragrahvides 23¹ ja 23² sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord“ § 7 lg 2.) Pärast nimekirja kinnitamist oli piiride muutmise võimalus ette nähtud ainult juhuks, kui osa vabast põllumajandusmaast jäi erastamata ja korraldati erastamise menetlus teistkordselt (MaaRS v.r § 231 lg 6). Kuna tegu on eriseadusega, ei saa kaebaja nõuda kinnisasja piiride muutmist MaaKS alusel. Õigust maatüki piiride muutmiseks ei saa tuletada ka määruse nr 115 §-st 15. See paragrahv räägib erastamise korraldaja poolt maa erastamiseks esitatud 8 3-23-2151 dokumentide ja andmete õigsuse kontrollimisest ning maa erastamise oluliste tingimuste väljaselgitamisest, pöördudes vajadusel teiste asutuste või isikute poole ning nõudes erastamise korraldamise seisukohast tähtsust omavaid täiendavaid dokumente (lg-d 1 ja 2). Erastamise korraldaja võtab MaaRS-is sätestatu, esitatud dokumentide, täiendavalt kogutud andmete ja riigi maakatastri andmete alusel vastu maa erastamise otsuse, milles peavad olema märgitud mh maa asukoht, katastriüksuse nimi ja number; maa pindala; maa sihtotstarve (lg 3). Nendest sätetest ei tulene, et erastamise korraldajal oleks õigust selles menetlusstaadiumis maatüki piire muuta. Piiride muutmise õigus peab olema õigusaktis selgelt sätestatud. 9. Kohus leiab, et MaaRS v.r § 232 lg 5 eesmärk on sätestada teatud selge piir, mille sisse peavad ühe isiku poolt erastatavad metsamaad ja metsamaa kõlvikud mahtuma. Sätte eesmärk ei ole tagada huvitatud isikule võimalust erastada maad maksimaalses lubatud ulatuses, st vallavalitsus ja vallavolikogu ei ole kohustatud ega ka õigustatud muutma maatükkide piire selliselt, et isik saaks maksimaalses ulatuses maad erastada. Huvitatud isikul tuleb mitme maatüki erastamise taotlemisel ise otsustada, milliste maatükkide erastamist ta soovib, et jääda MaaRS v.r § 232 lg-s 5 sätestatud piirmäära sisse. 10. Ka kohtupraktika ei kinnita, et vallavalitsusel või vallavolikogul oleks pärast erastamise taotlejate nimekirja kinnitamist õigus maatükkide piire muuta, et tagada erastamisest huvitatud isikule võimalus maksimaalses lubatud ulatuses maad erastada. Asjas 3-3-1-46-02 oli tegu juhtumiga, kus isik oli erastanud maatüki, mille koosseisus oli metsamaad 6,95 ha ja vallavolikogu arvas ta välja erastamise taotlejate nimekirjast maatüki, mille koosseisu kuulus 3,5 ha metsamaad, osas põhjusel, et ühele isikule erastatava metsamaa pindala ei või ületada 10 ha (6,95+3,5=10,45). Riigikohus leidis, et vallavolikogu otsus oli õiguspärane ega heitnud vallavolikogule ette piiride muutmise võimaluse kaalumata jätmist. Ehkki piirmäära ületamine oli kirjeldatud juhtumil kõigest 0,45 ha, oli Riigikohtu hinnangul õiguspärane olukord, kus isik jäi ilma kogu 8,49 ha suuruse maa, mille koosseisus oli metsamaad 3,5 ha, erastamise võimalusest. Kohtuasjas nr 3-07-596 oli tegu olukorraga, kus isik oli erastanud metsamaa suurusega 12,56 ha ja soovis veel erastada metsamaad suurusega 2,77 ha. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus leidsid, et kuna 15 ha suurust piirmäära oleks ületatud (12,56+2,77=15,33), oli 2,77 ha suuruse maatüki osas isiku vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine õigusvastane. Kuigi ka sel juhul ületati piirmäära vaid 0,33 ha, leidsid kohtud, et isik tuli nimekirjast välja arvata kogu 2,77 ha suuruse maatüki osas, ega heitnud ette, et kaaluma oleks pidanud maatüki piiride muutmist. 11. Asjaolu, et maatükil nr 24 asub Uniküla Kalevipoja künnivagu, ei tähenda, et vastustaja oleks kohustatud või õigustatud maatüki piire muutma. MaaRS v.r § 20 lg 1 2 sätestas: „Erastamisele ei kuulu kaitstavate loodusobjektide seaduses (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843; 2001, 50, 286) sätestatud kaitsealade loodusreservaatide, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud maal asuva elamu omanikul on õigus erastada maad kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise omanikul ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Erandina võib kaitseala valitseja, arvestades kehtestatud kaitserežiimi, lubada kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndi maa erastamist kuni käesoleva seaduse § 22 1 1.-22. lõikes, § 231 5. lõikes või § 232 5. lõikes sätestatud ulatuses.“ Uniküla Kalevipoja künnivagu oli enne 1. jaanuarit 2003 kaitseala (keskkonnaministri 1. detsembri 2000. a määruse nr 73 „Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituste 9 3-23-2151 andmine“ § 1 lg 11 p 11) ja seega oli MaaRS v.r § 20 lg 12 kohaselt võimalik kaitseala valitseja nõusolekul maatüki nr 24 koosseisus erastada ka kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndi maad. MaaRS v.r § 20 lg 1 2 ei anna vastustajale õigust muuta erastamise taotlejate nimekirja kinnitamise järel maatüki nr 24 piire selliselt, et välja jätta Uniküla Kalevipoja künnivagu. 12. Kaebaja väited, et vastustaja on pärast erastajate nimekirja kinnitamist maatüki nr 24 piire muutnud, ei ole tõendatud. Kaebaja väited, et on vähendatud põllumaa suurust maa metsamaaks lugemise tõttu, ei tõenda maatüki piiride muutmist. Kui maatüki piiride sees muutub kõlvikute pindala (nt suureneb metsamaa kõlviku pindala põllumaa kõlviku arvelt), ei tähenda see maatüki piiride muutumist. Samuti ei saa maatüki piiride muutmist välja lugeda sellest, et Haaslava Vallavolikogu 25. mai 2000. a otsuse lisas nr 1 on maatüki nr 24 pindalaks märgitud 37,90 ha, kuid Haaslava Vallavalitsuse 12. jaanuari 2010. a korralduses nr 6 on sama maatüki pindala 34,96 ha. Haaslava Vallavalitsuse 12. jaanuari 2010. a korralduse nr 6 lisaks on kaart, millel on märgitud maatükk nr 24 ja selle juurde on märgitud 37,9 ha. Tegu on sama kaardiga, mis on toodud vastustaja 22. mai 2024. a vastuse lisas nr 3 „Haaslava valla vabad põllumajandus- ja metsamaad“. Kohtu hinnangul on tegu kaardiga, mis oli aluseks Haaslava Vallavolikogu 25. mai 2000. a otsuse vastuvõtmisel. Kaardil ei ole aja jooksul maatüki piirid muutunud. Pindalade muutumine on ilmselt tingitud sellest, et aja jooksul on mõõtmismetoodikad ja -vahendid muutunud täpsemaks. 13. Kuna kaebaja on juba erastanud vaba metsamaad ja vaba põllumajandusmaa koosseisus olevat metsamaad kõlvikuna kokku 11,84 ha ulatuses, oli vastustaja MaaRS v.r § 231 lg 4 kohaselt kohustatud kaebaja kustutama erastamise taotlejate nimekirjast maatüki nr 24 osas, sest see sisaldas 6,77 ha suurust metsamaa kõlvikut ja sellega oleks ületatud MaaRS v.r § 23 2 lg-s 5 sätestatud 15 ha suurust piirmäära. Vastustajal ei olnud õiguslikku alust muuta maatüki nr 24 piire niimoodi, et kaebaja oleks saanud sellest erastada ainult põllumajandusmaa või põllumajandusmaa kuni 3,16 ha suuruse metsamaa kõlvikuga. Vastustaja pidi kaebaja kustutama nimekirjast kogu maatüki nr 24 osas. 14. Kaebaja subjektiivne arusaam, et kuna Haaslava vald kehtestas eraldi nimekirjad vaba põllumajandusmaa ja vaba metsamaa osas, siis see tähendab, et neid ei liidetud, ei rajane seadusel. MaaRS v.r § 232 lg 5 räägib selgelt, et kokku liidetakse nii metsamaa kui ka põllumajandusmaa koosseisus oleva metsamaa kõlviku pindalad. 15. Asjaolu, et kaebaja on maatükki nr 24 rendilepingute alusel pikka aega harinud, ei loo kaebajale õiguspärast ootust, et ta saab seda maatükki MaaRS v.r § 23 2 lg-s 5 sätestatut eirates erastada. Sellist õiguspärast ootust ei loo ka kaebaja erastajate nimekirja kinnitamine maatüki nr 24 osas. Riigikohus on öelnud, et ainuüksi kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamise kohta ei tulene nimekirja kantud isikule veel õiguspärast ootust vaba metsamaad erastada (3-3-1-46-06, p 18). Vastustaja 29. augusti 2023. a otsusest nähtub, et kaebaja on erastamist taotlenud nii Võnnu vallas kui ka Haaslava vallas. Kui isik taotleb erastamist mitmes omavalitsuses, on ühel omavalitsusel keeruline kontrollida, kas isiku poolt on MaaRS v.r § 232 lg-s 5 sätestatud piirmäära ületatud. MaaRS v.r § 231 lg 4 paneb just erastamisest huvitatud isikule endale kohustuse jälgida, et ta ei ületaks nimetatud piirmäära, ja teavitada vallavolikogu, kui ta on kinnitatud nimekirja piirmäära ületavas osas. Kaebaja on seda kohustust rikkunud ega saa tugineda õiguspärasele ootusele. 16. Kui tegu oli piirmäära ületamisega, oli kaebajal endal kohustus jälgida ja valida, milliste maade erastamise protsessiga ta lõpuni läheb. Kuna kaebaja on enda väitel maatükki nr 24 10 3-23-2151 pikka aega harinud, pidi ta olema teadlik, et sellel maatükil asub mets, ja umbkaudu pidi ta olema teadlik ka metsa pindalast. Seda arvestades sai kaebaja otsustada, kas loobub mõnest teisest maatükist, et saavutada igal juhul maatüki nr 24 erastamine. Kaebaja on aga praeguseks erastanud 11,84 ha metsamaad ja metsamaa kõlvikut, luues sellega ise olukorra, kus maatüki nr 24 erastamine enam võimalik ei ole. 17. Kohus leiab, et kaebaja etteheited Kastre Vallavolikogu 29. augusti 2023. a otsuse vastuvõtmisel hääletamise kohta on alusetud. Volikogu 29. augusti 2023. a istungi protokollist nähtub, et otsuse poolt hääletas 7 volikogu liiget, vastu ei olnud keegi ja erapooletuid oli 9. KOKS § 45 lõike 5 kohaselt tehakse volikogu otsused poolthäälte enamusega. Vastustaja on asjakohaselt tõmmanud paralleeli PS §-ga 73, mis sätestab, et Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. Vastustaja viitas põhiseaduse kommenteeritud väljaandele, kus on öeldud, et „Riigikogu aktide vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus, mis on ette nähtud PS §-s 73, tähendab seda, et akti vastuvõtmise poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui selle vastu (vt PSRS § 3 lg 6 p 1). Hääletamistulemuse määramisel lähevad arvesse üksnes poolt- ja vastuhääled, mitte aga erapooletuks jäänud liikmete hääled.“1 Kuna Kastre Vallavolikogu 29. augusti 2023. a otsuse poolt hääletas 7 volikogu liiget ja vastu ei olnud keegi, on otsus õiguspäraselt vastu võetud ning asjaolu, et niivõrd suur hulk volikogu liikmeid jäi erapooletuks, otsuse legitiimsust kahtluse alla ei sea. Kui volikogu liige jääb erapooletuks, on tegu poliitilise vastutuse küsimusega, mitte haldusakti õiguspärasuse küsimusega. 18. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kastre Vallavolikogu 29. augusti 2023. a otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. 19.

§ 108

lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lõige 1).

Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 1 https://pohiseadus.riigioigus.ee/v1/eesti-vabariigi-pohiseadus/iv-riigikogu-ss-59-76/ss-73-vastuvotminenoutav-haalteenamus#l6ik-11 11