Obsah (4)

§ 143§ 137§ 118§ 123

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 10.06.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-17706 Kohtuasi P.V avaldus alaealist

) § 137 lg-d 1 ja 3). Ainuhooldusõigus tuleb anda laste emale, kes on suuteline tagama laste järelevalve, nende arenguks ja kasvamiseks vajalikud tingimused. 3 2-22-17706 8.1.

1. Vanemate omavahelised suhted on äärmiselt halvad ja keerulised. Perekond on olnud kohaliku omavalitsuse huviorbiidis alates 13.02.2019 seoses perevägivalla ja suhtluskorraga. Laste isa on süüdi tunnistatud kehalises väärkohtlemises ja ähvardamises laste ema suhtes (kriminaalasi nr X-XX-XXXX) ning puudutatud isik I on pealt näinud, kuidas isa on ema löönud. Pärast vanemate kooselu lõppu aastal 2022 jäid lapsed elama ema juurde. 8.1.
2. Laste isal takistab nõuetekohaselt hooldusõigust teostamast ennekõike vanemlike ja sotsiaalsete oskuste puudus (s.o puudub vaimne valmisolek ja pühendumus hooldusõigust teostada ning hingeline seotus lastega). Laste isa ei ole suuteline tagama alaealiste laste heaolu ja turvatunnet, arvestama nende huve ega aru saama nende vajadustest. Laste isa ei ole valmis teiste inimeste soovide, arvamuste ja vajadustega leppima. Kuigi laste isa läbis programmi „Imelised aastad“, järeldub laste isa tegevusest, et programmis osalemisega uusi suhtlemisviise omandatud ei ole. Pigem on laste isa seisund muutunud üha ohtlikumaks ka teiste inimeste suhtes (sh 09.01.2025 suhtlus lastekaitsetöötajaga, vestlus 21.03.2025 klassiõpetajaga). 8.1.
3. Praegusel juhul ei ole võimalik väita, et vanematel puuduvad erimeelsused hooldusõiguse küsimustes. Arvestades vanemate omavahelisi suhteid, ei saa olla veendunud, et vanemad suudavad erimeelsused omavahel läbirääkimiste teel lahendada. Vanemate vahelistesse vaidlustesse on kaasatud teised ametnikud ja ametiasutused (sh lastekaitsetöötajad, Lasteabitelefon, politsei, kohtud jne). Selline viis hooldusõigust teostada ei ole jätkusuutlik ega laste parimates huvides. 8.1.
4. Vanematel on tekkinud erimeelsused laste reisimise küsimuses. Laste isa on takistanud emal lastega reisida Egiptusesse ning ei andnud nõusolekut lastega India Vabariiki reisimiseks. Vaatamata sellele, et kohus andis Indiasse reisimise osas ainuotsustusõiguse laste emale, siis püüdis laste isa reisimist takistada, teatades lennujaama töötajatele, et lapsed reisivad ilma nõusolekuta ja et laste isa on kohtumääruse vaidlustanud. 8.1.
5. Vaidlusi on tekitanud ka puudutatud isiku I kooli valik. Laste ema on soovinud isalt nõusolekut, et laps asuks õppima Rakvere haridusasutusse. Isa enda nõusolekut ei andnud, soovides, et laps asuks õppima Sõmeru Põhikooli. Sellest tingituna esitas laste isa siinses menetluses avalduse talle otsustusõiguse üleandmiseks vanema lapse hariduse küsimuses. 8.1.
6. Samuti on vaidlus tekkinud puudutatud isiku I tervise küsimuses. Laste isa leidis, et laps on alatoitunud ja tema tervis kahjustatud ning registreeris vastuvõtuaja perearsti juurde laste emaga konsulteerimata. Laste ema külastas perearsti, kes leidis, et lapse tervis on korras. Laste isa nõudis ka kohtu kaudu võimalust viia lapsed tervisekontrolli, kuid 17.05.2024 määrusega jäeti laste isa esialgse õiguskaitse avaldus rahuldamata. Nõudeid pöörduda lapse tervist kontrollima, on laste isa korduvalt edastanud ka Rakvere Vallavalitsusele. 8.
7. Laste isa avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata ning peatada laste isa ning laste vaheline suhtlemine kuni laste täisealiseks saamiseni (

§ 143lg 3).

8.2.

1. Puudub vaidlus, et varasemalt oli lastel side ja suhe isaga olemas. Laste isa viibis 10.11.2022 kuni 02.01.2024 kinnipidamisasutuses, mil oli tema suhtlus lastega piiratud. 09.06.2023 määrusega määras kohus, et laste isal on võimalik suhelda lastega telefoni teel kaks korda kuus ning 28.08.2023 määrusega, et laste isal on võimalik lastega suhelda kaks korda kuus Rakvere Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja juuresolekul. 4 2-22-17706 8.2.
2. 19.01.2024 määrusega peatas kohus laste ja isa suhtlemise, kuna suhtlemine ei vastanud laste huvidele ja kahjustas lapsi. Lastel ei ole kohustust suhelda vanemaga, kes ei austa nende tundeid, kogemusi ja mõtteid. Laste isa ei ole laste huvidega arvestanud, sh ei ole ta arvestanud laste soovidega mitte suhelda ega nende valmisolekuga tema suhtlemist taastada. Laste isa ei ole teinud püüdlusi taastada suhteid lastega turvalisel ja laste huvisid arvestaval viisil. Näiteks kui helistamise ajal lapsed enam isaga suhelda ei soovinud, jätkas ta helistamist, nõudes lastega suhtlemist. Laste isa on igal korral pärast lastega suhtlemist (või katsetust lastega suhelda) teinud kõne Lasteabinumbrile (s.o kaks korda kuus alates 15.06.2023 kuni 27.12.2023). Laste isa ei ole rahul laste sooviga mitte temaga suhelda ning peab selle eest vastutavaks inimeseks esmalt laste ema ja pärast telefonikõnede juures viibivat lastekaitsetöötajat. Pärast seda, kui kohus kehtestas laste ja laste isa suhtlemispausi, on laste isa hakanud intensiivsemalt ametiasutustele tegema teateid ja esitama kaebusi. Näiteks on laste isa teinud Lasteabitelefonile teateid selle kohta, et lapsed viibivad üksi kodus. Politsei on korduvalt kontrollinud laste isa teadete sisu. Mitte ühelgi juhul ei ole tuvastatud, et lapsed oleksid olnud järelevalveta või ohustatud. Samas on politsei pidevad, kuid alusetud kontrollid elukohta selgelt häirinud perekonna, aga ka laste turvatunnet. Laste isa on korduvalt kohtu poolt kehtestatud suhtlemiskeeldu rikkunud ja otsinud lastega kontakti (telefonikõned, osalemine laste aktusel koolis ja jõulupeol lasteaias, kooli ilmumine). Sealjuures on olnud kontakti otsimised ettearvamatud, hirmu tekitavad ja isegi agressiivsed. Kohtumääruse mitte täitmisega ja lastega kontakti otsimisega, sh agressiivsel ja mitte aktsepteeritaval viisil, on isa kahjustanud tõsiselt enda ja laste vahelist suhet. Laste isa poolne kontakti soov oli järjepidev, intensiivne ja sundiva iseloomuga. Laste isa manipuleerib lastega, avaldab lastele ebavajalikku survet, seab nende turvatunnet ohtu ja põhjustab vaimseid kannatusi. Laste isa tekitab teadlikult lastes lojaalsuskonflikti ja hirmutunnet. Lapsed on tajunud üha enam isa kohalolekut ja seda erinevates kohtades, tajunud suurenevat survet tema kohaloleku talumiseks ning hirmu, et isa teeb neile või nende emale midagi halba. Laste isa soovib läbi suruda vaid enda tahet, kasutades selleks meetodeid, mis ei ole laste huvides. 8.2.
3. Kohus nõustus gestaltpsühhoterapeut KT arvamusega, mille kohaselt ei ole laste isa võimeline looma lastega turvalist kiindumussuhet tulenevalt enda eripäradest. Laste isa on igal võimalikul viisil kahjustanud laste turvatunnet ja tekitanud ärevust ning hirmu, eesmärgiga solvata ja laimata nende ema. Laste isa ei ole suuteline taastama puudutatud isikuga I loodud, kuid kahjustatud sidet, ega looma turvalist suhet puudutatud isikuga II (lapse vanusest tulenevalt ei ole suhet lapse ja isa vahel kujunenud) ning seda enda isiksuse eripäradest tulenevalt. 8.2.
4. Suhtlus laste isaga on laste arengut, aga ka vaimset ja füüsilist tervist kahjustav. Puudutatud isik I on juba enne suhtlusõiguse piiramist väljendanud erinevatele inimestele, et ta kardab enda isa. Näiteks on gestaltpsühhoterapeut KT arvamuse kohaselt puudutatud isik I talle avaldanud, et ta soovib, et isa ei käituks nii ja ta ei taha, et ema ja isa kohtuksid, laps soovib ema kaitsta. Lisaks on laps avaldanud, et isa on talle öelnud, et „emme pani issi vangi, telefonikõnedes küsib emme kohta, hakkab karjuma kui ma ära lähen, ühe lastekaitse peale karjus ka, kardan isaga rääkida, kardan, et kui ta vanglast tuleb, leiab ta meid üles“. 8.2.
5. Kohus veendus puudutatud isiku I ärakuulamisel 04.01.2024, et lapse ärevustase, hirm ja segadus on suur. Seda enam kahjustavaks on kujunenud laste isa tegevus pärast kinnipidamisasutusest vabanemist. Laste isa on ootamatul, intensiivsel ja kohati sundival ning 5 2-22-17706 isegi agressiivsel viisil surunud ennast laste ellu. Selline teguviis on ohustanud ja kahjustanud laste arengut ja tervist raskel määral, ennekõike puudutatud isiku I tervist. Seda kinnitavad Rakvere Vallavalitsuse lapse heaolu spetsialisti poolt teostatud ärakuulamised, aga ka puudutatud isiku I koolist edastatud informatsioon. 8.2.
6. Kohus nõustus gestaltpsühhoterapeut KT arvamusega selles, et lapsed ei ole suutelised kaitsma end ohtlikult käituva, manipulatiivse ja vägivaldse isa eest, mistõttu peab lapsi selles osas abistama. Käesolevalt puuduvad võimalused, kuidas isa ja laste vaheline suhtlemine võiks jätkuda, kuna ka kõrvaliste isikute kaasamise näol ei ole võimalik tagada seda, et isa suhtleks lastega viisil, mis nende tervist (sh vaimset) ja arengut ei kahjustaks. Seda kinnitab ainuüksi asjaolu, et ka telefonikõnede pidamine lastekaitsetöötaja juuresolekul ei olnud võimalik, kuna isa ei rääkinud lastega seotud teemadel ja manipuleeris lastega. Kohtu hinnangul ei ole mingit põhjust olla veendunud, et isa suhtlusviisid on muutunud. Pigem on laste isa intensiivsus ja agressiivsus aja jooksul kasvanud. 8.
7. Laste isa taotlused esialgse õiguskaitse abinõu muutmiseks ja tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna laste huvides on, et laste ja isa vaheline suhtlemine oleks kohtumenetluse ajaks peatatud. 8.
8. Vanematelt tuleb võrdsetes osades riigi kasuks välja mõista asjatundja arvamuse (gestaltpsühhoterapeut KT arvamus) kulu, s.o laste emal tuleb kanda riigituludesse 435 eurot ja laste isal 435 eurot (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg-d 2-4 ja 7, TsMS § 143 lg 2). 8.
9. Tsiviilasja raames on antud laste isale menetlusabi kokku 490 eurot (7 × 70) (s.o riigilõiv esialgse õiguskaitse taotlustelt ja esialgse õiguskaitse kohaldamise peale esitatud määruskaebustelt), mis tuleb laste isalt välja mõista riigituludesse (TsMS § 190 lg-d 4 ja 5). Määruskaebus
10. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas laste ema avalduse, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse laste osas ning andis ainuhooldusõiguse laste emale, jättis rahuldamata laste isa avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning peatas laste ja isa vahelise suhtlemise kuni laste täisealiseks saamiseni, jättis rahuldamata laste isa taotluse tühistada Pärnu Maakohtu 19.01.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ning mõistis laste isalt riigituludesse välja asjatundja arvamuse kulu 435 eurot ja menetlusabina saadud 490 eurot. Laste isa palub teha uus määrus, millega jätta laste ema avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata ning rahuldada laste isa avaldus lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning määrata kindlaks lastega suhtlemise kord alljärgnevalt: 1) lapsed suhtlevad isaga esimesed kaks kuud Rakvere valla lapse heaolu spetsialisti juuresolekul, kuid mitte harvemini kui kaks korda kuus (võimalusel tihedamini), kohtumised korraldab Rakvere valla lapse heaolu spetsialist isa taotluse alusel; 2) seejärel kohtuvad lapsed järgmised kolm kuud isaga igal teisel kell 12–18, selliselt, et laste isa läheb lastele nende elukohta järgi ja toob nad sinna tagasi; 3) edaspidiselt hakkavad lapsed olema isa juures igal teisel nädalavahetusel reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, selliselt, et laste isa tuleb lastele reede õhtul kell 19 ja toob tagasi pühapäeval kell
11. 9.
12. Määruskaebuse väidete kohaselt puudus vajadus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, vanemate vahel ei ole hooldusõiguse teostamise üle vaidlust ning vanemate vahelised 6 2-22-17706 erimeelsused, mis ei puuduta laste eest hoolitsemist, ei saa olla aluseks laste isalt hooldusõiguse äravõtmiseks. Laste isa andis kohtumenetluse ajal laste emale loa laste elukoha muutmiseks selliselt, et nad asusid elama Rakvere valda. Kohus ei saa väita, et isa seda edaspidiselt ei tee. Väide, et laste isa on teinud lennujaamas takistusi lennuki väljumiseks, on paljasõnaline ning tõendamata. 9.
13. Laste isale ei saa ette heita seda, et ta ei ole teinud midagi selleks, et parandada enda olukorda, näiteks läbis ta programmi „Imelised aastad“. Laste isa tunneb muret laste tervise, koolivaliku, kui ka selle üle, kas lastega on kõik korras. 9.
14. Gestaltpsühhoterapeut KT, kes on hariduselt sotsiaalpedagoog, on ühekordse telefonivestluse põhjal asunud esitama laste isa hoiakute kohta hulgaliselt negatiivseid arvamusi. Lisaks sellele ei ole KT puhul tegemist psühholoogiga, temal puudub selleks vastav haridus- ja kutsetunnistus. 9.
15. Suhtlusõiguse peatamine kuni laste täisealiseks saamiseni on põhjendamatu. Varasemalt oli lastel side ja suhe isaga olemas. Suhted halvenesid kohtumenetluse ajal. Seega oleks kohus pidanud kohtumenetluse käigus suunama isa ja lapsi vastava spetsialisti poole, kes oleks aidanud kaasa suhete taastamisele. Vanema ja laste vahelise suhtlemise keelamine toob kaasa laste ja laste isa vahelise võõrdumise. Tekkinud on põhjendatud kahtlus, et lapsi on isa vastu mõjutatud. 9.
16. Laste isa palub ka tühistada Pärnu Maakohtu 19.01.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Menetluslikult oleks kohus pidanud ise tühistama esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõud, kuid kohus seda ei teinud. 9.
17. Maakohus on ebaõigesti mõistnud laste isalt välja asjatundja arvamuse kulu (435 eurot). Asjatundja arvamuse kulu ei ole menetluskulu ning seda ei saa laste isalt välja mõista (TsMS § 143 lg 1 p 1). 9.
18. Samuti ei ole kohus põhistanud seda, miks nõutakse kaebuse esitajalt riigituludesse tagasi 490 eurot menetlusabi. Jääb arusaamatuks, miks nõudis kohus perekonnaasjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 70 eurot, kui selle suuruseks on 10 eurot. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
19. Laste ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud. Laste isal puuduvad vanemlikud ja sotsiaalsed oskused ning laste isa ei ole suuteline tagama laste heaolu ja turvatunnet ning arvestama nende huve. Suhtlusõiguse peatamine on laste huvides. Laste isa käitumine on tekitanud puudutatud isikule I hingelise trauma, laps kardab isa ning ei soovi temaga suhelda. Puudutatud isik II peab oma isaks laste ema elukaaslast, laste isa on tema jaoks võõras inimene.
20. Lastele määratud esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud, kuna seda tingivad laste huvid. Lapsed on elanud enamus aega emaga, laste ema teab ja tunneb laste vajadusi ja oskab nendest lähtuda. Ühise hooldusõiguse jätkamine ei ole mõeldav olukorras, kus üks vanem kasutab ühist hooldusõigust teise vanema ja laste kontrollimiseks, mõjutamiseks või ebakohasel viisil teise vanema ellu sekkumiseks. Laste huvides on suhtlusõiguse peatamine. Laste vastumeelsus isaga suhelda tuleneb eelkõige isa soovimatusest arvestada suhtlusel laste iga ning nende arusaamisvõimet. 7 2-22-17706
21. Pärnu linn palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Laste isa käitumine ei põhine siiral huvil laste heaolu vastu, vaid laste isal on kontrollimisvajadus laste ema suhtes. Laste isa kahjustab oma käitumisega laste heaolu.
22. Rakvere vald palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ühise hooldusõiguse lõpetamine on laste huvides, sest vanem, kes oma tegevusega kahjustab laste vaimset tervist ja heaolu, ei ole võimeline tegema laste heaolust lähtuvaid otsuseid. Laste isa ei tunne tegelikku huvi laste tegevuste vastu koolis või lasteaias, vaid kasutab saadud informatsiooni, et leida laste ema tegevuses puudujääke. Laste isa andis küll nõusoleku laste elukoha muutmiseks Rakvere valda, kuid tegi seda alles pärast Rakvere Vallavalitsuse sekkumist. Suhtlemise peatamine lastega on jätkuvalt vajalik. Varem on laste ja isa suhtlus toimunud lapse heaolu spetsialisti juuresolekul, aga isa enda käitumisest tulenevalt ei olnud vestluse jätkamine enam laste huvides. Puudutatud isik I ei ole jätkuvalt nõus isaga kohtuma, sh ka lapse heaolu spetsialisti juuresolekul. Puudutatud isik II ei ole siiani mõistnud, et kaebaja on tema isa.
23. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta vaidlustatud ulatuses muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st ja 6 maakohtu määruse põhjendustega ja neid ei korda.
25. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Laste isa on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas laste ema avalduse, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse laste osas ning andis ainuhooldusõiguse laste emale, jättis rahuldamata laste isa avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning peatas laste ja isa vahelise suhtlemise kuni laste täisealiseks saamiseni, jättis rahuldamata laste isa taotluse tühistada Pärnu Maakohtu 19.01.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ning mõistis laste isalt riigituludesse välja asjatundja arvamuse kulu 435 eurot ja menetlusabina saadud 490 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1, 2, 4, 5, 7, 8, 10). Vaidlustamata ulatuses on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus § 463 lg-ga 2). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
26. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde lapse isa 24.04.2025 määruskaebusele lisatud tõendid (kuvatõmmis selle kohta, et puudutatud isik I on registreeritud mammoloogi vastuvõtule, Õiguskantsleri 20.02.2020 seisukoht, laste ema 02.04.2022 avaldus Tallinna Ringkonnakohtule kriminaalasjas nr X-XX-XXXX).
27. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt ka RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel ning ainuhooldusõiguse laste emale üleandmisel diskretsioonipiire ja laste isa määruskaebuses toodud väited ei anna seetõttu alust maakohtu määruse muutmiseks. Asjaolu, et laste isa maakohtu järeldustega ei nõustu, ei anna 8 2-22-17706 ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks. Maakohus lähtus lahendi tegemisel laste huvidest ning on oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud. Maakohtule ei saa ette heita menetlusnormide rikkumist. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning tuvastas nende põhjal asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas oma arvamuse. 18.1.

§ 137

lg 1 järgi, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. 18.

1. Ringkonnakohtu hinnangul esineb praegusel juhul alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lähtuvalt vanemate vahelistest erimeelsustest hooldusõiguse teostamisel ning sellest, et laste isa ei lähtu hooldusõiguse teostamisel laste huvidest. 18.2.
2. Riigikohus on selgitanud, et vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse kasvatamise küsimustes võivad viidata sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla lapse huvides (RKTKo 07.06.2011, 3-2-1-45-11, p 20). Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks võivad anda alust asjaolud, et vanemad ei suuda laste hooldusõiguslike küsimuste üle pingete ja erimeelsusteta otsustada (vt ka RKTKm nr 2-16-5794, p 17). Maakohus on tuvastanud ja selgitanud, et vanemate vahel on erimeelsused lastega reisimise küsimuses, puudutatud isiku I hariduse küsimuses, samuti on vaidlusi tekitanud puudutatud isiku I tervise küsimused. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning neid ei korda. Ringkonnakohus toob lisaks välja, et 25.06.2024 e-kirjaga on pöördunud laste ema lepinguline esindaja laste isa poole nõusoleku saamiseks ja seisukohtade esitamiseks lastega seotud hariduse küsimustes (laste ema soovib, et üks laps käiks Rakvere koolis ja teine Rakvere lasteaias). Laste isa oma seisukohta esitanud ei ole. Laste isa märgib, et laste elukoha määramise osas vaidlus puudub, kuid samas on Rakvere vald selgitanud, et laste isa andis küll nõusoleku laste elukoha muutmiseks Rakvere valda, kuid tegi seda alles pärast Rakvere Vallavalitsuse sekkumist. 18.2.
3. Vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus (TsÜS § 138 lg 1) (RKTKm 30.05.2011, 3-2-1-32-11, p 15). Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad

§ 118

lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu (RKTKo 07.06.2011, 3-2-1-45-11, p 19). Hooldusõiguse kuulumine mõlemale vanemale ei tohiks takistada lapsega seotud hooldusõiguslike küsimuste otsustamist (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794, p 17). Vanemate lahuselu korral võib olla vajalik vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse (

§ 137lg 1, RKTKo 07.06.2011, 3-2-1-45-11, p 21).

9 2-22-17706 18.2.2.1. Praegusel juhul puudub lastel isaga lähedane ja usalduslik suhe (vanema laps kardab isa ning noorem laps ei saa aru, et tegemist on tema isaga). Maakohus on tuvastanud, et laste isa ei ole võimeline hooldusõiguse teostamisel lähtuma laste huvidest ning tegemist on jätkuva käitumisega. Asja materjalid kinnitavad, et laste isa seab hooldusõiguse teostamisel esikohale enda huvid ega arvesta hooldusõiguse teostamisel laste huvidega.

§ 123

lg 1 järgi teeb kohus hooldusõiguse vaidlust läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 18.2.2.

1. Mõlemad eestkosteasutused on arvamusel, et laste isa ei suuda langetada otsuseid laste huvidest lähtuvalt ning laste isa käitumine hooldusõiguse teostamisel on pahatahtlik (vt 12.02.2025 kohtuistungi protokoll, 01:15:05, 01:23:24). 12.02.2025 istungil on eestkosteasutused selgitanud, et kõned ja kohtumised, mis laste heaolu spetsialistidel on aastate jooksul laste isaga olnud, on olnud suunatud sellele, milline on laste ema, laste ema halvustamisele ning nende toon on selline, et ema teeb kõike valesti (00:36:37, 00:43:01, 00:46:09). Eestkosteasutused on selgitanud, et laste isa tunneb küll huvi laste tervise vastu (käib aktiivselt Terviseportaalis laste andmeid vaatamas ning arutab neid teemasid lastekaitsega), kuid seda pigem selleks, et leida infot selle kohta, et äkki laste ema on jätnud midagi tegemata või teeb midagi valesti (00:46:09, 01:15:05; 01:23:24). Ka laste ema on selgitanud, et laste isa uurib laste tervist puudutavat infot, kuid see on pigem selleks, et heita laste emale ette, et ta on midagi valesti teinud või jätnud mingi ravi tegemata (01:08:34). Laste isal on ligipääs ka laste haridusega seotud kontodele, kuid kui isa on saanud info, et ema on pannud lapse puudujaks, siis on isa teinud Lasteabi telefonile teavituse, et lapsed on üksi kodus (kuigi nii see ei olnud) (01:15:05). Samuti on laste isa teinud mitmel korral politseile alusetuid väljakutseid, väites, et lapsed on kodus ilma järelevalveta. Laste ema on selgitanud, et mõlemad lapsed on sellisest isa käitumisest väga traumeeritud. 18.2.2.
2. Seda, et laste isa ei lähtu hooldusõiguse teostamisel laste huvidest ilmestab ka reisimisega seonduv. Laste isa on teinud takistusi laste emale lastega reisimiseks. Nimelt on laste ema selgitanud, et ta pidi
3. aasta septembris minema lastega Egiptusesse. Laste isa oli sellega alguses nõus, aga kui laste ema oli reisi broneerinud, ettemaksu teinud ja piletid ära ostnud, keeldus laste isa nõusoleku andmisest, mille tõttu kandis laste ema suurt materiaalset kahju. Laste ema on selgitanud, et samasugune olukord kordus ka vahetult enne siinses tsiviilasjas avalduse esitamist, kus laste ema teavitas laste isa, et soovib minna Rootsi kruiisile ja ka laste heaolu spetsialist teavitas laste isa sellest ja palus tal anda nõusolek. Laste isa oli sellega nõus, aga õhtul saatis ikkagi laste emale e-kirja, milles ta teatas oma keeldumisest. 08.03.2024 määrusega andis maakohus laste emale ainuotsustusõiguse lastega reisimiseks India Vabariiki. Kuigi määrus oli viivitamata täidetav, siis teavitas laste isa Tallinna lennujaama, et reisimiseks laste isa luba puudub ning et laste isa on maakohtu määruse vaidlustanud. Laste isa tekitas laste emale ja lastele sellega olulisi ebamugavusi, kuna küsimärgi all oli laste ja ema pääsemine lennukile, lisaks ootas lennuk laste ema ja laste järel (vt laste ema avaldus ja 11.04.2024 e-kiri kohtule). 18.2.2.
4. Laste isa on teinud korduvaid pöördumisi Lasteabi telefonile, milles on väitnud, et lapsed on üksinda kodus. Antud teavitused on lõppenud politsei kontrolliga pere elukohta, mis on põhjendamatult häirinud pere ning tekitanud lastele negatiivseid läbielamisi. Politsei on käinud pere juures korduvalt ja seda ka hilisel kellaajal (vt Rakvere valla 23.12.2024 seisukoht, Sotsiaalkindlustusameti 09.01.2025 vastus, Politsei- ja Piirivalveameti 03.01.2025 vastus). Ringkonnakohus leiab, et selline isa tegevus ei ole laste huvides. 18.2.2.
5. 19.01.2024 määrusega peatas maakohus esialgse õiguskaitse korras isa ja laste vahelise suhtlemise kohtumenetluse ajaks. Laste isa ei ole 19.01.2024 määrusest kinni 10 2-22-17706 pidanud ning on korduvalt külastanud laste elukohta (29.12.2024), kooli (01.09.2024, 21.03.2025) ja lasteaeda (08.08.2024, 18.12.2024) ning on häirinud sellega kaasõpilasi ja pere turvatunnet ning tekitanud sellega puudutatud isikus I hirmu ja ebamugavustunnet. 01.09.2024 külastas laste isa kooli aktust ning kutsus lapsi korduvalt enda auto juurde, aga lapsed isa juurde minna ei soovinud. 19.12.2024 oli vanem laps hommikul kooli tulles nutune ning avaldas õpetajale ja laste heaolu spetsialistile, et ta kardab, et tema isa tuleb õhtul peole, kardab kooli jõulupeole minna ning soovib koju jääda. 21.03.2025 külastas laste isa kooli ning olgugi, et vanem laps oli koos emaga laste isa käitumise tõttu koolist ära läinud, jäi laste isa koolimajja ning nõudis lukku keeratud klassiukse avamist, soovides tunni ajal klassijuhatajaga rääkida. Isa oli vihane, et laps viidi tunnist ära ja lubas selle tõttu ka politseisse avalduse kirjutada. Klassijuhataja sõnul olid kogu klassi õpilased sellest häiritud ja mõned ka hirmul (vt Rakvere valla 24.03.2025 menetlusdokument). 18.2.2.
6. Puudutatud isik I on Rakvere valla heaolu spetsilistile avaldanud, et ta kardab kõige rohkem seda, et isa tuleb teda koju ja kooli otsima. Samuti ei julge laps enam üks õues mängida ega vahetunnis õues käia (vt Rakvere valla 04.10.2024 ja 23.12.2024 seisukohad). 18.2.2.
7. Rakvere vald on selgitanud, et laste isa ei keskendu sellele, mida ta saaks teha teisiti. Laste isa on öelnud, et temal ei ole vaja nõu ega abi (vt 12.02.2025 kohtuistungi protokoll, 00:36:37). Pärnu linn on selgitanud, et 09.01.2025 kohtumisel selgus, et laste isaga ei ole võimalik konstruktiivselt arutada last puudutavaid teemasid, sest ta väljendas selgelt, et ei soovi neid arutada, nimetades neid „jamaks” (vt Pärnu linna 20.02.2025 seisukoht). 18.2.
8. Arvestades eeltoodut, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et laste isa ei ole hooldusõiguse teostamisel suuteline tagama alaealiste laste heaolu ja turvatunnet, arvestama nende huve ega aru saama nende vajadustest. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ainuhooldusõiguse üleandmine laste emale on põhjendatud. Rakvere vald on segitanud, et suhtlemine lapse emaga on olnud produktiivne, asjalik ja mõistev. Lapsed on hoolitusetud, puhtalt riietatud, suhted ema ja laste vahel on head (vt 12.02.2025 kohtuistungi protokoll, 01:15:05).
9. Suhtlusõiguse peatamise otsustamine on samuti kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtule ei saa ette heita diskretsioonipiiride ületamist ega menetlusõiguse normide rikkumist. Maakohus on õigesti peatanud isa ja laste vahelise suhtlemise kuni laste täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ja neid ei korda. 19.1.

§ 143

lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Kui vanema ja lapse suhtlemine ei ole kooskõlas lapse huvidega ning kahjustaks lapse tervist ja arengut, võib kohus

§ 143

lg 3 järgi lapse huvides suhtlusõigust piirata või suhtlusõiguse teostamise lõpetada. Seda võib kohus otsustada

§ 143

lg 5 järgi ka omal algatusel samas kohtumenetluses, milles kohus lahendab suhtluskorra kindlaksmääramise avaldust.

§ 143

lg 3 järgi lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel on määravaks see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt RKTKm 06.04.2018, 215-16111, p 18). 19.

1. Praegusel juhul on laste isal olnud kohtumenetluse jooksul võimalus lastega telefoni teel suhelda (vt maakohtu 09.06.2023 ja 28.08.2023 määrused), kuid kuna suhtlus ei olnud laste huvides, siis peatas maakohus 19.01.2024 määrusega isa ning laste vahelise suhtlemise 11 2-22-17706 kohtumenetluse ajaks. Laste ja isa telefonikõnede juures viibinud laste heaolu spetsialist on esitanud kohtule ülevaate toimunud telefonikõnedest ning on asunud seisukohale, et senine suhtluskord ehk telefonivestlused lastega tuleb peatada, kuna need kahjustavad laste huve ja vaimset tervist. Isa suhtleb lastega ebasobivate teemadel („isa teab, et teid jäetakse üksi koju“, „emme pani issi vangi“, „miks sa mulle külla ei taha tulla“, „miks sa issiga rääkida ei taha“, „issi ei ole kunagi emmet löönud“, „kas lapsed käivad onuga saunas“) ning on tekitanud sellega vanemas lapses hirmu, ärevust ja ebaturvalisust. Laste isa sõnakasutus lastega on manipuleeriv, mis sunnib vanemat last vastama küsimustele, millele laps tegelikult vastata ei taha. 19.
2. Ringkonnakohus toob välja, et näiteks 01.11.2023 telefonivestluses ütles isa vanemale lapsele: „ole pai, ütle mulle, sa oled tädile öelnud, et sa oled näinud, kui issi on löönud emmet. Linnu, issi ei ole kunagi emmet löönud“ ja „issi ei ole mitte kunagi emmet löönud, sa ei ole kunagi midagi sellist näinud, sa olid õega pisike, kui emme lõi issit“. Laste heaolu spetsialist on selgitanud, et laps oli selliste küsimuste peale ehmunud, tema nägu muutus nutuseks ning kõne lõpetati. Pärast kõne ütles laps laste heaolu spetsialistile, et „aga ma olen näinud, kui issi lõi emmet“. 19.
3. Laste heaolu spetsialist on korduvalt palunud laste isal nimetatud teemadel mitte rääkida, kuid laste isa on seisukohal, et tal on õigus lapsega nendest teemadest rääkida. Eeltoodu on viinud selleni, et vanem laps isaga suhelda ei taha, kuna kardab isa. Soovimatust isaga suhelda on vanem laps avaldanud nii laste heaolu spetsialistile, kohtule kui ka gestaltpsühhoterapeudile. Laste ema on selgitanud, et pärast suhtlemist isaga telefoni teel on vanem laps (puudutatud isik I) kodus mitu tundi endasse tõmbunud ning ei soovi teistega suhelda. Laste heaolu spetsialist on selgitanud, et noorem laps (puudutatud isik II) ei saa tulenevalt oma vanusest kõnede sisust aru (ei saa aru, et räägib isaga) ja eelistab kõnede ajal pigem mängida ja joonistada. 19.
4. Gestaltpsühhoterapeut KT on oma arvamuses selgitanud, et suhtluse jätkamine isaga ükskõik mis vormist kahjustab väga suure tõenäosusega laste heaolu ja vaimset tervist. 19.
5. Asja materjalide pinnalt ei nõustu ringkonnakohus laste isa väitega, et lapsi on isa vastu mõjutatud. Asja materjalidest nähtub, et vanema lapse soovimatus isaga suhelda tuleneb laste isa enda tegevusest, mis seisneb lapsega ebasobivate teemade käsitlemises ning suhtlusstiilis. Ka gestaltpsühhoterapeut KT arvamuse kohaselt ei ole lapsi nende isast võõrandatud, küll aga on vanema lapse puhul tuvastatav isast võõrdumise protsess, mis ilmneb siis, kui laps hülgab ebakompetentse vanema väärkohtlemise või hooletusse jätmise tõttu; vanema lapse soovimatus isaga suhelda lähtub lapse enda otsesest kogemusest isaga suhtlemisel ega ole psühholoogilise töötluse tulemus. 19.
6. Rakvere valla laste heaolu spetsialist on pakkunud laste isale nõu lastega suhtlemisel. Laste isa on sellisest abist keeldunud. Lisaks leiab laste isa, et tal on õigus rääkida lastega näiteks teemal, et „emme pani issi vangi“, kuna peab oluliseks ema väiteid ümber lükata. 19.
7. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei ole isa ja laste suhtlus laste huvides. Praegusel juhul ei ole ka alust väita, et isa suhtlusviisid oleksid muutunud.
8. Laste isa on esitanud vastuväiteid gestaltpsühhoterapeut KT koostatud arvamuse osas. Ringkonnakohus märgib, et KT kuulub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi peetavasse eraekspertide nimekirja ning tema spetsialiseerumise kirjeldus on lapse huvide väljaselgitamine hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlustes, sh perevägivalla ilmingutel või 12 2-22-17706 vanemapoolse vägivalla (sh võõrandamise) ning nende mõju tuvastamine lapsel (vt https://www.ekei.ee/sites/www.ekei.ee/files/2025-02/ree-nimekiri-2025-02koopia_5e8fcc.pdf). Lisaks puudub ringkonnakohtul alus kahelda selles, et gestaltpsühhoterapeut ei oleks arvamust andes olnud erapooletu. Asjaolu, et gestaltpsühhoterapeuti poolt avaldatu isale ei meeldi, ei tähenda, et gestaltpsühhoterapeut oleks eelarvamusega isa suhtes. Lisaks on maakohus lahendit tehes hinnanud tõendeid kogumis ning ei ole lahendit tehes tuginenud üksnes gestaltpsühhoterapeudi arvamusele.
9. Asjatundja arvamuse (gestaltpsühhoterapeut KT arvamus) kulu puhul on tegemist menetluskuluga (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 143 p 2). Arvestades vaidluse asjaolusid, jättis maakohus õigesti nimetatud kulu vanemate kanda võrdsetes osades.
10. Määruskaebuse kohaselt arvestas kohus ebaõigesti esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutava riigilõivu suuruseks 70 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 17 järgi (koosmõjus TsMS § 4771 lg 2 teise lausega) kuulub esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele riigilõiv 70 eurot. Ka esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamisel tuleb RLS § 59 lg 14 alusel tasuda lõivu 70 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et kui määruskaebus on esitatud esialgse õiguskaitse määruse peale, mitte asja lahendava määruse peale, ei kohaldu RLS § 59 lg-d 7 ja 15 ja nende sätete järgne riigilõivu määr 10 eurot (vt ka TlnRnKm 04.04.2025, 2-23-15918, p 17).
11. Juhindudes sellest, et TsMS § 442 lg 5 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 ja § 477¹ lgga 2 peab kohus hagita asjas tehtava lõpplahendi (määruse) resolutsioonis lahendama mh esialgse õiguskaitse abinõudega seotud küsimused, tühistab ringkonnakohus omal algatusel TsMS § 386 lg 2 ja 5 alusel koosmõjus TsMS § 477¹ lg-ga 2 Pärnu Maakohtu 19.01.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (millega peatati laste isa ning laste vaheline suhtlemine kohtumenetluse ajaks), sest maakohtu määruse jõustumisel on vastava küsimuse otsustamine hõlmatud. Ringkonnakohus märgib, et esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub lõpplahendi jõustumisega (st seni tuleb esialgse õiguskaitse määrust täita). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. Kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu menetluskulude jaotust TsMS § 172 lg-le 1 tuginedes muuta.
13. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus leiab, et kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, on arvestades vaidluse olemust ja asjaolusid õiglane jätta määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
14. Hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib TsMS § 696 lg 3 järgi esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati. 13 2-22-17706 (allkirjastatud digitaalselt) 14