Obsah (8)

§ 661§ 187§ 371§ 338§ 363§ 340§ 372§ 168

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Nr 2-25-14929 M.S.-i hagi isaduse tuvas

) § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud

1. M.S. on esitanud kohtusse hagi, milles soovib tuvastada oma isadust tema eelmisest suhtest XXX a aga XXX sündinud lapsele. Isadust soovib tuvastada kuna lapse ema ei anna mingit infot lapse sünni ega üldse olemasolu kohta ja kahtlustab lapse ära andmist peale sünnitust ilma temale teatamata või küsimata.
2. M.S. on esitanud kohtusse taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohtu põhjendused
3. Vastavalt

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 4. Kohus selgitab, et Perekonnaseaduse (PKS) § 95 lg 1 esimese lause kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 95 lg-st 1 tulenevalt ei ole avaldajal võimalik esitada hagi lapse ema vastu ning avaldusega ei ole võimalik

§ 371lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel eesmärki saavutada.

5. Samuti esinevad avalduses olulised puudused, mis ei võimalda hagiavaldust pidada kohtukõlbulikuks ning seetõttu ei ole võimalik avaldust võimalik menetleda. Hagiavalduses on poolteks hageja ja kostja ning hagiavalduses tuleb märkida isikute ees- ja perekonnanimed, isikukoodid (sh kostja seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elu- ja kontaktandmed) ning hagi asjaolud ja hagi ese (

§ 338

lg 1 p 1 kuni 8, lg 2 ja 3;

§ 363lg 1 p 1 kuni 3).

Kohus andmeid ise ei otsi, vaid need tuleb hagejal endal hagiavalduses selgelt välja tuua. 6. Hagilt ei ole Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 alusel tasutud riigilõivu 40 eurot. Sellest lähtuvalt ei määra kohus

§ 340¹ lg-s 1 sätestatult avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaega.

7. Kohus selgitab lisaks, et lapse andmete saamisel on hagejal võimalik teostada DNA test kohtuväliselt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (Tallinnas tel. 663 6726; Tartus tel. 663 6752; Pärnus tel. 663 6615; Kohtla-Järvel tel. 663 6780, vt: https://www.ekei.ee/et/abiks-ekei-ssepoordujale/ekspertiisid-ja-uuringud/isaduse-polvnemise-tuvastamine-dna-kaudu). 8.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. 9. Kuivõrd kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, tuleb riigi õigusabi taotlus jätta läbi vaatamata. 10.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Tulenevalt eeltoodust jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulusid asjas ei esine ja sellest tulenevalt kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 2