← Eesti

3-22-1248/83

Obsah (5)§ 158§ 162§ 230§ 109§ 108

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 5 lg 1 p 1 kohaselt on kohtul õigus tühistada haldusakt osaliselt või täielikult. Hoonestustiheduse ületamise väide on seotud kaebaja sooviga kaitsta ÜP-s väljendatud avalikke huve. Avalike huvide kaitseks DP peale kaebuse esitamist võimaldab PlanS §

  1. Selle sätte alusel ei ole kaebajal võimalik nõuda detailplaneeringu tühistamist osas, milles see on õiguspärane või avalike huvidega kooskõlas. Haldusakti osaline tühistamine on võimalik, kui haldusakti õigusvastane osa on ülejäänud haldusaktist eristatav ja kohus on veendunud, et haldusorgan oleks andnud haldusakti ka ilma tühistatud osata.
  2. Detailplaneeringu üle peetavates kohtuvaidlustes on õigusvastase detailplaneeringu osalise tühistamise kaalumine oluline, kuna detailplaneeringu menetlus on huvitatud isiku jaoks sageli pikk ja ressurssinõudev protsess. Detailplaneeringu koostamise nõue piirab omandi vaba kasutamist. Kuigi isikutel ei ole subjektiivset õigust nõuda kindla sisuga planeeringulahenduse kehtestamist, on neil õigus eeldada, et menetlus toimub mõistliku aja jooksul (RKHKm 3-17-643, p 14). Kohtus õigusvastase detailplaneeringu tervikuna tühistamine paneb isikud olukorda, kus planeeringu elluviimiseni jõudmine võtab veelgi kauem aega. Detailplaneeringu tervikuna tühistamise korral tuleb kohalikul omavalitsusel korrata kõiki planeerimismenetluse etappe, mis õigusvastasuseni viisid (RKHKo 3-18-529, p 36). Kui puudus, mis tõi kaasa detailplaneeringu õigusvastasuse, on lihtsasti korrigeeritav detailplaneeringu osalise tühistamisega, oleks detailplaneeringu tervikuna tühistamine ebaproportsionaalne.
  3. Haldusakti osalise tühistamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb esmalt analüüsida, kas õigusvastane osa on ülejäänud haldusaktist eristatav. Haldusakti õigusvastane osa võib olla eristatav ruumiliselt, ajaliselt, isikuliselt või sisuliselt. Sisuliselt võivad omavahel olla eristatavad nt mitu sama haldusaktiga tekitatavat, muudetavat või lõpetatavat õigust või kohustust. Arvväärtuse, nt füüsikalise suuruse või rahasumma kaudu määratud haldusaktid võivad olla osaliselt tühistatavad väärtuse vähendamise teel. Planeeringutes on õigusvastane osa ülejäänud haldusaktist eristatav näiteks juhul, kui õigusvastane tingimus kehtib ainult konkreetsel piiritletaval maa-alal (RKHKo 3-3-1-15-08, p 18; 3-18-529), puudutab ainult konkreetset ehitist või rajatist (RKHKo 3-3-1-63-10; p 14) või reguleerib kindlat küsimuste ringi (vrd RKHKo 3-16-1472; 3-21-1658/35).
  4. Käesoleval juhul seisneb DP õigusvastasus selles, et osal kruntidel toovad pindala ja suletud brutopind koosmõjust kaasa ÜP-s lubatust suurema hoonestustiheduse. Kooskõla ÜP-ga oleks põhimõtteliselt võimalik saavutada erinevat moodi – nii kruntide suuruse kui ka suletud brutopinna muutmise teel. Kolleegiumi hinnangul on ÜP-s nõutud hoonestustiheduse saavutamine kõige lihtsam, kui tühistada DP osaliselt suletud brutopinna osas (vt p 27). Sellisel juhul jäävad ülejäänud DP tingimused kehtima.
  5. Teiseks tuleb haldusakti osalise tühistamise võimalikkuse üle otsustamisel kooskõlas

§ 158

lg-ga 3 hinnata, kas haldusorgan oleks andnud haldusakti ka ilma tühistatava osata. See võib kõne alla tulla näiteks juhul, kui haldusorgan oli imperatiivse õigusnormi või kaalutlusõiguse ahenemise tõttu kohustatud ülejäänud osas haldusakti andma, kui tühistatav osa on väheoluline, ei 10

(12)3-22-1248 mõjutanud haldusakti andmist või on mõni muu asjaolu, millest järeldub, et haldusorgan oleks haldusakti andnud ka ilma tühistatava osata.
  1. Detailplaneeringute puhul tuleb arvestada, et need on koostatud erinevate väärtuste ja huvide omavahelise kaalumise tulemusena. Kohtul tuleb jälgida, et detailplaneeringu osaline tühistamine ei viiks kohaliku omavalitsuse poolt avaliku planeerimismenetluse tulemusel ja kaalutlusõiguse alusel detailplaneeringus kindlaks määratud huvide tasakaalu paigast. Erinevate vajaduste ja huvide väljaselgitamine ning nende vahel tasakaalu leidmine on kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomia tuum, mida kohus kohaliku omavalitsuse eest ei teosta (vt RKHKm 3-3-1-37-97, p 3; RKHKo 3-21-1658, p 50; RKPJKo 5-22-5, p 42; 5-18-4, p 49). Kui aga on ilmne, et kohalik omavalitsus oleks kehtestanud detailplaneeringu ka ilma tühistatava osata, siis on põhjendatud üksnes detailplaneeringu osaline tühistamine.
  2. Käesolevas asjas on ilmne, et ÜP-s sätestatud krundi tiheduse nõude ületamine väikesel määral ei mõjutanud DP kehtestamist. Kuna ka DP-s endas oli nõue, mille kohaselt tuleb kruntide tiheduseks planeerida maksimaalselt 0,15, siis ei viita miski võimalusele, et linn oleks mõne krundi väiksema brutopinna tingimustes jätnud detailplaneeringu üldse kehtestamata või oleks andnud planeeringu õiguspärastele tingimustele hoopis teise sisu. Kolmandatel isikutel ei saanud kaebetähtaja ja kohtumenetluse jooksul tekkida ka õigustatud ootust ehitada ÜP tingimust ületavas mahus. Kavandatavate hoonete brutopinna vähendamine ei mõjuta negatiivselt kaebaja õigusi ega avalikke huve. Kuna õigusvastane osa on DP muudest osadest lahutatav ja ei mõjutanud DP kehtestamist, on kolleegiumi hinnangul proportsionaalne tühistada DP ainult osaliselt, s.o osas, milles kruntidele 1 ja 6–10 määratud brutopind toob kaasa ÜP hoonestustiheduse nõude ületamise. Selleks, et kohtuotsuse resolutsioon oleks arusaadav ja täidetav ka muude osadeta

§ 162

lg 4 mõttes, peab kolleegium erinevalt halduskohtust vajalikuks märkida kohtuotsuse resolutsioonis ära kehtima jääva brutopinna arvuline väärtus.

  1. Kolleegium selgitab, et pärast detailplaneeringu osalist tühistamist on kohalikul omavalitsusel võimalik kohtuotsuse tulemusel tekkinud muudatused kanda detailplaneeringusse PlanS § 140 lg-s 9 sätestatud toiminguga, ilma avalikku menetlust korraldamata. Kui aga kohalik omavalitsus leiab, et detailplaneering ei ole pärast osalist tühistamist enam sobiv, siis on võimalik detailplaneeringut muuta, koostades uue sama planeeringuala hõlmava detailplaneeringu PlanS § 140 lg 7 kohaselt. IV
  2. Vastustaja ja kolmandate isikute kassatsioonkaebused tuleb osaliselt rahuldada. Kohtud on valesti kohaldanud menetlusõiguse normi (

§ 230lg 1).

Kolleegium tühistab

§ 230

lg 5 p 5 alusel nii ringkonnakohtu kui ka halduskohtu otsuse tervikuna ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ja tühistab Tallinna Linnavolikogu

  1. mai
  2. a otsuse nr 64, millega kehtestati Pirita linnaosas Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneering kruntide suletud brutopindade osas järgmiselt: positsioonil 1 ulatuses, mis ületab 653,1 m2; positsioonil 6 ulatuses, mis ületab 240,3 m2; positsioonil 7 ulatuses, mis ületab 196,35 m2; positsioonil 8 ulatuses, mis ületab 244,95 m2; positsioonil 9 ulatuses, mis ületab 252,15 m2; positsioonil 10 ulatuses, mis ületab 252,15 m
  4. Kuna kolleegium tühistab alama astme kohtu otsused, tuleb muuta menetluskulude jaotust (

§ 109lg 4).

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (

§ 108lg 2).

Kolleegiumi praktikas on kaebuse osalise rahuldamise korral hinnatud seda, milline oli kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel ja kas vaidluse lõpptulemus on sellega kooskõlas (RKHKo 3-16-1472, 54). Käesoleval juhul oli kaebaja eesmärgiks vältida uute 11

(12)3-22-1248 elamute ehitamist DP ala läänepoolsesse külge. Kohtuvaidluse tulemusel tühistati DP positsioonidel 1 ja 6–10 osas, milles suletud brutopinna väärtus on vastuolus ÜP-ga. Osalise tühistamise tagajärjel jääb DP ülekaalukas osas siiski kehtima ning annab ehitusõiguse DP ala läänepoolsel küljel elamute ehitamiseks. Kolleegiumi hinnangul tähendab see kaebuse rahuldamist 10% ulatuses.
  1. Kaebaja taotles esimeses kohtuastmes 25 377 euro väljamõistmist koos käibemaksuga. Sellest 25 037 eurot on õigusabikulud, 300 eurot kulud tõendina esitatud droonivideote ja -fotode hankimiseks ja 40 eurot riigilõiv kaebuse ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt. Õigusabikulude arvetelt nähtub, et 607 eurot ja 50 senti on büroo üldkulud. Teises kohtuastmes taotles kaebaja 9653 euro ja 76 sendi väljamõistmist koos käibemaksuga, millest riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel oli 20 eurot ja õigusabikulud 9633 eurot ja 76 senti. Õigusabi arvetelt nähtub, et 225 eurot on büroo üldkulud. Riigikohtus palub kaebaja välja mõista 1200 eurot õigusabikulusid ilma käibemaksuta, sellest 36 eurot on büroo üldkulud. Seega on kaebaja kandnud kõikides kohtuastmetes kokku kulusid 36 230 eurot ja 76 senti. Kolleegiumi hinnangul ei saa kogu kaebaja taotletud summat vajalikuks ja põhjendatuks pidada. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et bürookulud ei ole kohtus välja mõistetavad (RKHKo 3-3-1-61-14, p 25; 3-20-1310, p 37.2). Arvestades asja mahtu ja keerukust, saab kolleegiumi hinnangul pidada kõigi kohtuastmete peale kokku vajalikuks ja põhjendatuks menetluskulusid 18 000 eurot. Vastustajalt tuleb välja mõista sellest 10% ehk 2000 eurot.
  2. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
  3. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (

§ 108lg 8).

Esimeses kohtuastmes taotlesid kolmandad isikud menetluskuludena 10 202 euro ja 50 sendi väljamõistmist ilma käibemaksuta. Apellatsiooniastmes on kolmandad isikud kandnud kulusid 3745 eurot ilma käibemaksuta (sh riigilõiv). Riigikohtu menetluses on kolmandad isikud tasunud kassatsioonkaebuse esitamiselt 50 eurot riigilõivu. Menetluskulude nimekirja kolmandad isikud ei esitanud. Kolleegium on varem selgitanud, et menetluskulude nimekirja esitamata jätmine ei takista tasutud riigilõivu arvestamist menetluskuluna (vt RKHKm 3-3-1-31-13, p 11; RKHKo 3-20-2291, p 21). Kolleegiumi hinnangul ei ole alust pidada kolmanda isiku poolt käesolevas vaidluses kantud kulude, sh esialgse õiguskaitse määruse peale esitatud määruskaebuse esitamise kulusid põhjendamatuks.

ei näe ette, et edutu määruskaebuse esitamisel tekkinud kulud tuleks menetluskulude seast kindlasti maha arvata. Seega on kolmandate isikute menetluskulud kolme kohtuastme peale kokku 13 997 eurot ja 50 senti ilma käibemaksuta. Sellegipoolest ei oleks õiglane neid kulusid 90% ulatuses kaebajalt välja mõista (

§ 108lg 11).

Planeerimisotsuste puhul, mis mõjutavad märkimisväärselt kohalikku elukeskkonda, on ootuspärane, et kohalikud elanikud seda kohtus vaidlustavad. Võimaliku vaidlusega seotud kulusid saab pidada ettenähtavaks ning suure arendusega tavapäraselt kaasnevaks äririskiks. Kolleegiumi hinnangul võib kaebuse rahuldamata jätmise korral arendaja kulu tervikuna või suures ulatuses kaebaja kanda jätmine takistada heas usus populaarkaebuste esitamist (vrd RKHKo 3-3-1-67-14, p 35; 3-21-150, p 38.2). Seega peab kolleegium põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskuluna 7000 eurot, sealhulgas kolmanda isiku poolt kohtumenetluses tasutud riigilõiv. (allkirjastatud digitaalselt) 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.