← Eesti

2-25-8376/5

Obsah (11)§ 396§ 76§ 100§ 101§ 108§ 402§ 1§ 4062§ 4034§ 403§ 416

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-8376 Tsiviilasi Modena Estonia OÜ hagiavaldus CC vastu

§ 396

lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja 3 (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 13.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 28.07.2025 krediidilepingu nr. x, mille alusel sai kostja krediiti kokku 2900 eurot (dtl 15-44). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et hageja, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. 14.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

  1. jaanuariks ja
  2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli hageja nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,65% aastas (kolmekordne määr 49,95%). Lepingu nr kohaselt oli intressimäär 27,03% aastas ja krediidi kulukuse määr 49,7% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
  3. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses ja hagi täpsustuses selgitanud, milliste andmete alusel kostjale krediidi andmine otsustati. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 1368 eurot ja kohustusteks 269 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja nelja kuu keskmiseks sissetulekuks on 1368,41 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 268,78 eurot. Elamiskuludeks arvestas hageja kostja poolt taotluses märgitud 650 eurot kuus, arvestusega, et kostjal on kaks ülalpeetavat. Maksehäired puudusid.

  1. Kohus on seisukohal, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõimelisuse kontroll oli ebapiisav. Hageja poolt esitatud CC pangakonto väljavõttest (ajavahemik 31.03.2024-27.07.2024), mille alusel hageja kinnitusel kostja sissetulekuid ja väljaminekuid enne positiivse laenuotsuse tegemist hinnati, nähtub järgmine: - aprill 2024: kostja töötasu 774,76 eurot, elatisabi 200 eurot, peretoetus 160 eurot, sotsiaaltoetus 100 eurot, saanud teistelt võlausaldajatelt laenu 280 eurot, kohustusi on 729,49 eurot - mai 2024: kostja töötasu 839,28 eurot, sotsiaaltoetus 10 eurot, elatisabi 200 eurot, peretoetus 160 eurot, uued laenud 400 eurot, kohustusi 722,06 eurot. 4 - juuni 2024: kostja töötasu 839,28 eurot, sotsiaaltoetus 110 eurot, elatisabi 200 eurot, peretoetus 160 eurot, uued laenud 330 eurot, kohustusi 834,24 eurot. - juuli 2024: kostja töötasu 922,72 eurot, sotsiaaltoetus 110 eurot, elatisabi 200 eurot, peretoetus 160 eurot, uued laenud 9960 eurot, kohustusi 770,05 eurot + kokkulepped 2425
  2. Analüüsitud perioodil ilmneb, et kostjal olid tema sissetulekute ulatuses juba märkimisväärsed kohustused (hageja on jätnud osad kohustused arvestamata), mis olid sama suured või isegi suuremad kui tema töötasu ning lisaks võetud uusi laene, et katta elamiskulusid ja olemasolevaid kohustusi. Sellises olukorras ei oleks kostjale tohtinud anda uusi laene, kuna see ületas tema tegelikku maksevõimet. Seega oleks hageja, analüüsides kostja pangakontoväljavõtet ja tema sissetulekuid ning olemasolevaid kohustusi, pidanud nägema, et tegemist ei ole maksevõimelise isikuga. Laenu andmine sellises olukorras rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.
  3. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata kogu teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034

lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet, s.o küsida kõigi kohustuste kohta ja nähes, et kostja on võtnud suurel hulgal uusi kohustusi, siis ka välja selgitama, millised on nende igakuised maksed. 19. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). 20. Kohus on eelpool tuvastanud, et hageja on kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

§ 403

4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt

§ 4034

lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär. 21. Kohus tuvastab järgmisena, kas hageja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. 5 22.

§ 416

lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

  1. Hagile lisatud ülesütlemise teatisest nähtub, et kostjale on 17.04.2025 edastatud ülesütlemise hoiatus, kus on märgitud, et, kui kostja ei tasu oma võlgnevust hiljemalt 30.04.2025, siis on hageja sunnitud lepingu x lõpetama. Kirjalikku teatist loetakse lepingu ülesütlemise tahteavaldusena ja kohustuste nimetatud tähtajaks täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks (dtl 101). Leping loeti üles öelduks 01.05.
  2. 14.07.2025 kirjaga andis kohus hagejale võimaluse esitada

§ 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti.

25.07.2025 esitas hageja ümberarvestuse (dtl 133-148). Ümberarvestusest nähtub, et seisuga 17.04.2025 ei ole kostja laenu tagasimaksetega võlgnevuses, ehk leping kostjaga ei ole kehtivalt ülesse öeldud.

  1. Kuna leping kostjaga ei ole kehtivalt ülesse öeldud, siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus, seega tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra, kuna kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.