Obsah (5)

§ 2§ 251§ 249§ 55§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-25-2926 Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasi 11. september 2025, Tartu X esialgse õiguskaitse taotlus seoses Viru Vangla

) § 119 lg 1, § 204 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas
2. septembril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles märgib kokkuvõtvalt järgmist. Ta esitas
3. juulil 2025 Viru Vanglale taotluse nr 3-25/2-2/7807, milles soovis sellise nimesildi väljastamist, millel ei oleks märgitud tema sünnipäeva ja eesti keele oskuse taset. Ta ei soovi, et kõrvalised isikud teaksid tema sünnipäeva ja keeleoskuse taset. Vangla väljastatud nimesilt rikub taotleja eraelu ja on vastuolus põhiseaduse §-ga 26 ja isikuandmete kaitse seadusega. Viru Vangla jättis
4. augusti
5. a vastuses nr 2-2/3-25/5732-2 tema pöördumisele sisuliselt vastamata, millega rikkus taotleja õigusi, sest tal on õigus saada vastuseid oma pöördumistele. Ta esitas
6. septembril 2025 Viru Vanglale vaide nr 3-25/22/9372, et tehtaks ettekirjutus tema pöördumistele viivitamata vastamiseks. Taotleja märgib, et tal on juba
7. novembril 2025 sünnipäev ja ta ei taha, et kõik kinnipeetavad tulevad teda sünnipäeva puhul õnnitlema. Seetõttu on talle vajalik esialgne õiguskaitse. Ta palub end esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel vabastada riigilõivu tasumisest.
8. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla
9. septembril 2025 kohtule X
10. juuli
11. a pöördumise nr 3-25/2-2/7807, Viru Vangla
12. augusti
13. a vastuskirja nr 2-2/3-25/5732-2 ning X
14. septembri
15. a vaidena pealkirjastatud pöördumise nr 3-25/2-2/
16. KOHTU SEISUKOHT 3-25-2926 3.

§ 2

lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kohus mõistab X esialgse õiguskaitse taotlust nii, et taotleja soovib Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist, mille kohaselt tuleks vanglal väljastada taotlejale nimesilt, millel ei oleks märgitud tema sünnikuupäeva ja eesti keele oskuse taset (

§ 251lg 1 p 3).

4.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sarnaselt sätestab

§ 249

lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kohus leiab, arvestades taotleja viidatud dokumente (dtl 8-12), et praegusel juhul puudub vaidemenetlus, mille raames saaks taotleja esialgse õiguskaitse taotlust kohtule esitada. Taotleja ei ole

1. septembri
2. a vaides nr 3-25/2-2/9372 nõudnud vanglat seda, et talle väljastataks uus nimesilt, millel puudub märge sünnikuupäeva ja keeleoskuse taseme kohta. Taotleja vaidlustab vaides seda, et tema pöördumistele ei ole vastatud ning nõuab, et Viru Vangla
3. üksusele tehtaks ettekirjutus tema pöördumistele viivitamata vastamiseks. Taotleja on viidanud vaides numbriliselt ka mitmetele enda pöördumistele, kuid pöördumist nr 3-25/22/7807 nende hulgas ei ole. X esialgse õiguskaitse taotlus ei ole seega kohtus lubatav.
4. Arvestades, et esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt ei ole käimas vaidemenetlust ning taotlus ei ole kohtus lubatav, jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

1. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu puudub vajadus lahendada X menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab ka selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2