4-25-3079 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liina Pohlak Määruse tegemise aeg ja koht 03.septembril 2025.a. Tallinn Väärteoasja number 4-25-3079 Väärteoasi Menetlustoiming RESOLUTSIOON Edasika

§ 118

lg 2 p 1 1.Jätta rahuldamata Natalia Atroštšik taotlus Politsei-ja Piirivalveameti, Põhja prefektuuri, Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Jaak Paju 11.07.2025 otsusele väärteoasjas 2317,24,001975 kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. 2.Jätta Natalia Atroštšik kaebus Politsei-ja Piirivalveameti, Põhja prefektuuri, Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Jaak Paju 11.07.2025 otsuse peale väärteoasjas 2317,24,001975 läbi vaatamata ja tagastada kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 06.08.2025.a laekus Harju Maakohtule Natalja Atroštšiku poolt samal päeval allkirjastatud kaebus Politsei-ja Piirivalveameti, Põhja prefektuuri, Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Jaak Paju 11.07.2025 otsuse peale väärteoasjas 2317,24,001975. Kaebuse esitaja soovib kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kohtumääruse põhjendused

§ 114

lg 4 kohaselt esitatakse kaebus maakohtule kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohus tutvus kaebuse ja sellele lisatud materjalidega ning väärteoasja 4-25-3079 raames väljanõutud väärteotoimikuga ning tuvastas, et Natalja Atroštšik suhtes väärteoasjas nr 2317,24,001975 09.06.2025 koostatud väärteoprotokollist nähtub, et protokolli on isikule tutvustatud 09.06.2025 ja protokollis on märgitud kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise ajaks 08.07.2025. Protokollis on märgitud ka, et kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg (

§ 70lg 6).

Samuti onn väärteoprotokollis märgitud, et otsusega on võimalik tutvuda ka avaliku E-toimiku kaudu. Menetlusalune isik on keeldunud väärteoprotokollile igasuguste allkirjade andmisest. Isik on keeldunud protokolli kättesaamise ja protokolli tutvustamise kohta allkirja andmast. Vaatamata sellele, et isik on keeldunud protokollile alla kirjutamast, tuleb lugeda, et isik oli teadlik tema suhtes koostatud väärteoprotokollist alates 09.06.2025 ja asjaolust et otsus on kohtuvälise menetleja juures alates 08.07.2025 kättesaadav. Kohtuväline menetleja tegi otsuse väärteoasjas 11.07.2025 kell 17:14.2025, mistõttu tuleb lugeda, et otsus oli menetleja juures kättesaadav alates 12.07.2025 (järgmine tööpäev). Kohtuväline menetleja on arvestanud oma otsuses, et otsus oli reaalselt isikule kättesaadav alates 12.07.2025 ja kaebuse esitamise viimane tähtpäev oleks sel juhul olnud 27.07.2025, mis oli pühapäev ning seega on otsuses õigesti märgitud, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 28.07.2025, mis oli esmaspäev. Otsuses on märgitud, et otsuse peale on õigus esitada kaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Eeltoodust tulenevalt hakkas kaebuse esitamiseks seaduses kehtestatud

1. päevane tähtaeg kulgema 12.07.2025 ja kaebuse esitamise viimane päev oli 28.07.
2. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 06.
3. 2025 ja see on samal kuupäeval kaebuse esitanud isiku poolt allkirjastatud. Seega on Natalia Atroštšik kaebus esitatud peale kaebetähtaja möödumist. Natalia Atroštšik on esitanud taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotlust põhjendab ta asjaoluga, et politsei postitas otsuse templi järgi 25.08.2025 ja selle järgi oleks tal aega esitada kaebust kuni 09.08.
4. Otsusest ta varasemalt ei teadnud. Juhul kui ta esitas kaebuse hilinenult, palub kaebuse esitamise tähtaeg eeltoodut põhjusel ennistada. Otsus on ülekohtune ja tema ei ole rikkumist toime pannud. N.Atroštšiku kaebust ei nähtu, et ta oleks otsusele ise järgi läinud või soovinud tutvuda avaliku Etoimiku kaudu. Vastupidi, ta ei tundnud otsuse vastu ise mingit huvi ja sai otsusest teada siis kui ta kohtuvälise menetleja poolt postiga saadetud otsuse kätte sai. Kuigi kohtuväline menetleja ei ole teinud otsust kättesaadavaks alates 08.07.2025, nagu oli märgitud väärteoprotokollis, on otsus alates 12.07.2025 olnud kättesaadav ja seda on kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel arvestatud. Kuna isik ei ole ise kohtuvälise menetleja juurde otsusele järgi läinud, ei ole otsuse hilisem kättesaadavaks tegemise kuupäev ja kaebetähtaja pikenemine kuidagi kahjustanud N.Atroštšiku õigusi.

§ 70

lg 6 sätestab üheselt, et kaebetähtaeg hakkab kulgema lahendi kohtuvälise menetleja juures isikule tutvumiseks kättesaadavaks tegemise kuupäevast.

§ 114

lg 4 kohaselt on kaebuse esitamiseks 15 päeva, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteomenetluse seadusest tulenevalt on isikul endal kohustus minna otsusele järgi. Kui isik tähtaegselt otsusele järgi ei lähe ja seeläbi möödub kaebuse esitamise tähtaeg, on see tema enda riisiko. Asjaolu, et kohtuväline menetleja on saatnud isikule 25.07.2025 otsuse ka posti teel, ei tähenda, et see tooks kaasa kaebuse esitamise tähtaja kulgemise alguse muutmise või pikendaks kaebuse esitamise tähtaega. Menetlejal ei olnud mingit kohustust saata isikule otsus posti teel. N.Atroštšik oli teadlik, et tema suhtes koostati väärteoprotokoll. Asjaolu, et ta keeldus protokollile alla kirjutamast, ei muuda tagajärgi, mis võivad isikule tuleneda tema suhtes alustatud väärteomenetlusest. Väärteotoimikus ei ole väärteoprotokolli teist eksemplari, mis antakse isikule, mistõttu on alust arvata, et isik sai endale väärteoprotokolli koopia. Mida isik väärteoprotokolli koopiaga hiljem edasi teeb, on tema enda otsustada. Kuid isikul oli võimalus sellest dokumendist lugeda, mis ajast ta saab minna kohtuvälise menetleja (politsei) juurde otsusele järgi. Väärteotoimikust on näha, et isik on varasema menetluse vältel hoidunud pikalt menetlusest kõrvale. Ta ei ole ilmunud kohtuvälise menetleja juurde 08.05.2024, 16.12.2024, 02.01.2025, 26.03.

1. 09.06.2025 on ta ilmunud ülekuulamisele ja allkirjastanud õiguste tutvustamise lehe ning teatanud, et keeldub ütluste andmisest nagu ta oli varasemalt keeldunud ütluste andmisest tunnistajana 25.04.
2. Isiku teistsuguse suhtumise ja käitumise korral oleks tal olnud võimalik selgitada kõiki avarii asjaolusid juba kohtuvälises menetluses. Kaebuse esitamisese tähtaja ennistamise mõjuva põhjuse olemasolu tõendamine on kaebuse esitaja ülesanne. Taotluses ei ole märgitud ühtegi põhjust, miks ei saanud kaebust esitada tähtaja jooksul. N.Atroštšik ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mis takistas tal kaebust tähtaegselt esitamast. N.Atroštšik ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et tal oleks olnud selline mõjuv põhjus, mis tingiks väärteoasja otsusele kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et N.Atroštšik oleks olnud mõni tervislikust seisundist tulenev takistus või muu mõjuv põhjus, mis ei võimaldanud kaebust tähtaegselt esitada. Asjaolu, et isik pöördus peale kaebetähtaja möödumist 05.08.2025 erakorralise meditsiini osakonda õlapiirkonna luude ja õllavarremurruga, ei takistanud tal otsusele varem järgi minemast ja kaebuse esitamist hiljemalt 28.07.
3. Erakorralise meditsiini osakonda pöördumisele järgneval päeval on isik saanud esitada kaebuse kohtusse, seega ei ole olnud tegemist sellise mõjuva põhjusega, mis takistas isikul otsusele kohtuvälise menetelja juurde järgi minna ja esitada kaebust tähtaegselt. Isiku väited, et ta ei saanud aru oma vaikimise asjaoludest, ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Väärteotoimikust on näha, et isik on keeldunud igasugusest koostööst kohtuvälise menetlejaga, mis tõi ilmselgelt kaasa selle, et isik ei süüvinud oma õigustesse ja kohustustesse ja see omakorda viis selleni, et isik ei esitanud kaebust tähtaegselt. Asjaolu, et isik ei läinud õigeaegselt otsusele järgi, ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Eeltoodut arvestades ei ole taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks põhjendatud, mistõttu jätab kohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata.

§ 118

lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning kohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata ja tagastada see kaebuse esitanud isikule. Liina Pohlak Kohtunik