Obsah (6)

§ 121§ 45§ 43§ 116§ 249§ 175

X HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-1099 Määruse kuupäev 29.4.2025 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X kaebus Viru Vangla vastu koos esialgse õiguskaitse taotlusega Menetlusosalised Kaebaja –

§ 121

lg 2 p 1 alusel seoses kaebeõiguse puudumisega või alternatiivselt § 121 lg 2 p 2’ alusel seoses õiguse riive väheintensiivsusega. Vangla on tagastanud kinnipeetava vaide (14.04.2025 reg. nr 1-8/3-25/51-2) HMS § 79 lg 1 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, kuivõrd kinnipeetava subjektiivseid õigusi ei ole piiratud ega ole talle peale pandud kohustusi. Faktiliste asjaolude põhjal nähtub, et X on olnud võimeline väljatrükkide koopiate eest tasuma, kuid otsustas enda õigusi sel viisil mitte teostada, mistõttu on asjakohatud ja paljasõnalised tema viited sellele, et vangla tegevus on riivanud tema õiguseid intensiivsemalt, kuid õigusaktid seda ette näevad. KOHTU SEISUKOHT 7. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda eraldiseisva kaebusega Viru Vangla 14.4.2025 vaideotsuse nr.1-8/3-25/51-2 tagastamise tühistamist (vangla ei väljasta valvurite ettekandeid 20.9.2022-15.2.2025)
2. Halduskohus leiab, et õiguse vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena, mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks otseses vastuolus

§ 45lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga.

Kaebaja tõlgendusega nõustumisel kaotaks piirang mõtte, kuna isik saab pöörduda kaebusega kohtusse, vaidlustades vaide kohta tehtud otsustust kõigis olukordades, kus tema hinnangul vaideorgan on rikkunud isiku õigust vaidemenetlusele. Kaebaja pakutud tõlgendus annaks võimaluse iseseisvateks kohtuvaidlusteks, mille esemeks on kontroll menetlusreeglite rakendamise üle vaide lahendamisel. Riigikohus on

1. mai
2. a otsuses asjas nr 3-3-1-16-13 p-s 35 samuti leidnud, et õigus vaides esitatud nõude sisuliseks lahendamiseks ei ole kohtus kaitstav. Riigikohus märkis: „Kuivõrd kaebajal oli võimalus vaidlustada vastustaja /…/ otsuseid kohtus, siis ei saa ka vaideotsuses otsuse nr /…/ peale esitatud vaide lahendamata jätmine tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult rikkuda ja kohtud jätsid põhjendatult kaebuse vaideotsuse tühistamiseks rahuldamata. Riigikohtu seisukoht tugineb HMS § 87 lg 2 p-le 3, mis vaidlusalusel ajal sätestas samuti õiguse pöörduda vaideotsuse vaidlustamiseks kohtusse kui 2 3-25-1099 isiku õigusi on rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuna säte on selles osas samasisuline kehtiva

§ 45

lg-ga 4, siis peab kohus tsiteeritud seisukohta kohaldatavaks ka käesolevas asjas. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele

§ 121

lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 10. Haldusasja materjalidest nähtuvalt kaebaja ei ole rahul vastustaja tegevusega ja tema soov on selle tegevuse õigusvastasuse tuvastamine. Viidatud eesmärgi saavutamisele ei aita kaasa Viru Vangla toimingu vaidlustamine, millega tagastati läbi vaatamata kaebaja poolt 15.2.2025 esitatud vaie HMS § 79 lg 1 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, kuivõrd kinnipeetava subjektiivseid õigusi ei ole piiratud ega ole talle peale pandud kohustusi. Kaebajal puudub selles osas kaebeõigus.

§ 45

lg 4 alusel võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Seega võib kaebaja Viru Vangla 14.4.2025 vaideotsust nr.1-8/3-25/51-2 vaidlustada vaid juhul, kui see rikub tema õigusi sõltumata vaide esemest. Kaebaja on nõudnud, et vangla väljastaks valvurite ettekanded perioodi 20.9.202215.2.2025 kohta. Selline taotlus vastab sisuliselt HMS § 72 lg 1 p-s 3 sätestatud vaidemenetluse esemele, mille kohaselt võib vaidemenetluse korras muu hulgas nõuda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks. See, et vaideotsuses on tõlgendatud kaebaja vaiet toimingu sooritamiseks kohustamise vaidena, ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi. Vaideotsuse tühistamine ei kõrvaldaks tekkinud olukorda ega kohustaks vastustajat muutma enda seisukohta, et soovi korral on kaebajal võimalus saada koopiad tema kohta koostatud 233 ettekandest, kui ta on nõus selle eest tasuma vastavalt VangS § 52 lg 6 sätestatule ning, et arvestades soovitud ettekannete mahtu, oli tegemist ebamõistliku ja ressursimahuka sooviga ja vanglal oli selle eest õigus küsida tasu. 11. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja etteheited vaideotsusele mõjutaksid mingil moel tema õigusi väljaspool põhivaidlust, s.o väljaspool küsimust, kas vangla jättis kaebajale õigusvastaselt väljastamata perioodil 20.9.2022-15.2.2025 tehtud 233 ettekannet. Kaebaja taotlust 233 ettekande väljastamiseks võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

§ 45lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud.

Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud Viru Vangla tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10;
3. oktoobri
4. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Kohtule pole seni kaebaja esitatud avalduste pinnalt äratuntav ka kaebaja põhjendatud huvi sellise õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks.
5. Tuvastamiskaebuse lahendamisel saab halduskohus hinnata üksnes seda, kas isiku õigusi puudutav haldusorgani tegevus oli õiguspärane või mitte. Seejuures ei ole kohtul võimalik teha vanglale ettekirjutust toimingute sooritamiseks edaspidi mingil kindlal viisil. Tuvastamiskaebuse rahuldamise korral täidab haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamise fakt ühtlasi õigusvastase praktika kordumise vältimise eesmärki. Riigikohus on 3 3-25-1099 sedastanud, et seadus ei anna õigust vaidlustada haldustoimingut või -akti, mis ei riku kaebaja õigusi. Kui kohus leiab, et vaidlustatud haldustoiming või –akt ei riku kaebaja õigusi, siis pole kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või akti seaduslikkust (RKHKm
6. juunist 1999, 3-3-1-26-99, p 4). Kohus tagastab seega tuvastamiskaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

13. Kaebus tervikuna kuuluks tagastamisele ka

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on nimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud. 14. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja palub kohustada talle väljastama koopiaid tema kohta koostatud ettekannetest.
3. Kuigi kohus tagastab kaebuse, peab kohus võimalikuks lahendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
4. mai
5. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, punkt 15).
6. Kohus vabastab taotleja halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

§ 116lg 1 alusel teeb kohus määruse põhjendusi esitamata.

19.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, punkt 15). Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadust ei tingi pelgalt asjaolu, et kaebajale ei väljastatud 233 ettekandest koopiad või väljatrükke. Seetõttu jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
3. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4