← Eesti

1-25-4611/7

Obsah (4)§ 424§ 74§ 75§ 50

1-25-4611 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2025, Haapsalu kohtumaja Kärdlas Kriminaalasja number 1-25-4611 (25239050021) Kohtukoosseis Ko

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav KRISTI VANDER Isikukood või sünniaeg: 48010080322 Elu- või asukoht ja aadress: XXX Telefon: XXX e-post: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud: 9.1.2023 Pärnu Maakohtu poolt

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud, ärakandmata karistus asendati ÜKT-ga 538 tundi (karistus täidetud 14.11.2024), lisakaristusena juhtimisõigus ära võetud 10 kuuks, väärteokorras karistamata Tõkend: ei kohaldatud RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Kristi Vander

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2.

§ 74

lg 2 alusel kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust. Koheselt ärakandmisele kuuluva 1-kuulise vangistuse algust arvata Kristi Vanderi karistuse kandmisele asumisest. Kristi Vanderil ilmuda karistust kandma kutse peale. 3.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta 1 (ühe) aasta 7 (seitsme) kuuline vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele kui Kristi Vander 2 (kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud 1 1-25-4611 kontrollnõudeid ja

§ 75lg 4 alusel määratud kohustust: 3.1.

elab oma alalises elukohas – XXX; 3.

  1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.
  5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 3.
  6. jätkab nõustamist psühholoog M J juures pärast 1-kuulise šokivangistuse ärakandmist.
  7. Katseaeg algab kohtuotsusse kuulutamisest s.o
  8. septembrist
  9. Kontrollnõuete täitmine peatub koheselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
  10. Kui Kristi Vander katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 6.

§ 50

lg 3 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta Kristi Vanderilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks, mille algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristuse tähtaeg laieneb koheselt ärakandmisele kuuluva 1-kuulise vangistuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie

(5)tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
  1. Välja mõista Kristi Vanderilt riigi tuludesse menetluskulud 913,08 eurot (sealhulgas sundraha, s.o 664,50 eurot). Ajatada välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaeg 12 kuu peale – määrata K. Vanderil menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 76,09 eurot. Kulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE522200221013264447 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  2. Maksekorralduse selgitusse lisada: kriminaalasja number, menetluskulud, isiku nimi. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele.
  4. Jõustunud kohtuotsus saata süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale, Tallinna Vanglale ja Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates 2 1-25-4611 kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Kristi Vander, olles 09.01.2023 Pärnu Maakohtu poolt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 07.06.2025 kella 19.38 ajal XXX kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Touareg registreerimismärgiga XXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,51 mg/ l +/- 0,14 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,37 mg/l. Alkoholijoove on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST. Tulenevalt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Kristi Vander mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani Kristi Vander toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kohtus nõudis prokurör Kristi Vanderi süüdi tunnistamist

§ 424

lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 8 kuud.

§ 74

lg 2 alusel kuulub mõistetud ja ära kandmata vangistusest koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Vastavalt

§ 74

lg 1,3 jätta 1 aasta 7 kuu pikkune vangistus K.Vanderi suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on K.Vander kohustatud järgima

§ 75

lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

§ 75

lg 4 alusel kohustub K.Vander jätkama nõustamist psühholoog M J juures pärast ühekuulise šokivangistuse ärakandmist.

§ 50

lg 3 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus jätkama nõustamist psühholoogi juures. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Kristi Vanderi süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendid puuduvad. 3 1-25-4611 Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleks K. Vanderilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1329 eurot (1,5*886). Kokkuleppes on taotlus, et arvestades K. Vanderi varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätta menetluskuludest ½ sundrahast 664.50 eurot riigi kanda, sest menetluskulude hüvitamine täies ulatuses käib talle üle jõu. Kohus rahuldab taotluse ja mõistab Kristi Vanderilt ½ sundraha s. o 664,50 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale K. Vanderi kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 248,58 eurot (tl 32-35). Kristi Vanderilt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 913,08 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.