) § 22 lg 1 alusel tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides
-ses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid.
lg 1 p 4 kohaselt on nakkevõrk harrastuskalapüügivahendiks.
lg 4 p 1 alusel on harrastuskalapüügiõiguse piiranguks asjaolu, et ühe kalastuskaardi alusel tohib veekogul, kus on kehtestatud kalastuskaartide piirarv, kasutada ühte nakkevõrku merel sügavusest sõltumata. Kehtiva Kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 kohaselt on lubatud nakkepüüniseks nakkevõrk, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti b alapunktis i – ehk püünis, mis koosneb ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees ujukite ja raskustega vertikaalasendis ning püüdmine seisneb selles, et vee-organismid takerduvad võrkudesse – ning võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m. Märgitust pikema võrgu või võrgujada puhul on kalapüügiks nõutav juba kutselise kalapüügi õiguse omamine.
p 2 kohaselt on nakkepüünised (mille alla kuuluvad ka nakkevõrgud) kutselise kalapüügi vahendiks ning
lg 1 kohaselt annab kutselise kalapüügi õiguse kalapüügiluba, milleks võib olla nii kalalaeva kui kaluri kalapüügiluba, millist õigust pole väljastatud ei I.L-ile ega I.K-le - I.L oli 2015.a. augustis kehtiv kalastuskaart ühele nakkevõrgule, I.K puudus üldse kalastuskaart ehk harrastuskalapüügi õigus. Oma tegevusega rikkus I.L ka
lg 1 p 1, mille kohaselt kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks kutselisel kalapüügil loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seotud nõuete rikkumisi, millisteks on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud tõsised rikkumised ehk tegevus, mida sama määruse artiklis 3 kehtestatud kriteeriumite kohaselt käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Sama määruse artikli 3 p 1.a) järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina, kui kalalaev on kalastanud ilma riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita.
lg 1 p 1 kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta ning
Hüvitamise kord ja kahju arvutamise metoodika on kehtestatud
määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise akti vorm“ alusel ja kahju hüvituse arvutamisel kasutatakse määruse lisas nr 1 sätestatud määrasid, mille kohaselt on kahju määr isendi kohta 2 eurot lestal, 10 eurot harilikul kammeljal, 10 eurot merisiial ja 3,2 eurot ahvenal.
lg 6 alusel rakendatakse
loetletud rikkumise korral viiekordset isendile kehtestatud määra ehk antud juhul: (lest: 493x2x5) + (harilik kammeljas: 6x10x5) + (merisiig: 1x10x5) 4 + (ahven: 1x3,2x5) = 5296,00 eurot. Seega pani I.L toime loodusliku loomastiku kahjustamise ehk kalapüügi nõuete rikkumise, tekitades sellega olulise ehk vastavalt KarS § 121 4000 eurot ületava kahju keskkonnale ehk KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.K le on süüdistus esitatud selles, et tema, et tema augustis 2015.a. eeluurimisel täpset tuvastamata kuupäeval ühiselt ja kooskõlastatult koos I.L ´iga asetasid Harju mk Keila vallas Leetse külas Läänemerel Lahepere lahte kalapüügiks kaks nakkevõrgujada ühe pikkusega vähemalt 156,58 meetrit ja teise kuuest nakkevõrgust koosneva võrgujada pikkusega vähemalt 350,10 meetrit, millistel kasutasid märgistust ehk isikukoode XXX , 48201050327 ja 34411040310 (vastavalt I.L-i, I.L-i abikaasa XXXja I.L-i kalastuskaarti omava tuttava XXXisikukoodid) ja tõmbasid nimetatud nakkevõrgujadad 13.08.2015.a. varahommikul kaldale koos nakkevõrkudes olnud kaladega - 493 lesta, 6 harilikku kammeljat, 1 merisiig ja 1 ahven, milliselt tegevuselt keskkonnainspektorid I.L-i ja I.K koos tabasid. Kalapüügi ebaseaduslikkus ehk riigi poolt kehtestatud nõuete rikkumine seisnes antud juhul alljärgnevas: Kalapüügiseaduse (edaspidi
) § 22 lg 1 alusel tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides
-ses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid.
lg 1 p 4 kohaselt on nakkevõrk harrastuskalapüügivahendiks.
lg 4 p 1 alusel on harrastuskalapüügiõiguse piiranguks asjaolu, et ühe kalastuskaardi alusel tohib veekogul, kus on kehtestatud kalastuskaartide piirarv, kasutada ühte nakkevõrku merel sügavusest sõltumata. Kehtiva Kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 kohaselt on lubatud nakkepüüniseks nakkevõrk, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti b alapunktis i – ehk püünis, mis koosneb ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees ujukite ja raskustega vertikaalasendis ning püüdmine seisneb selles, et vee-organismid takerduvad võrkudesse – ning võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m. Märgitust pikema võrgu või võrgujada puhul on kalapüügiks nõutav juba kutselise kalapüügi õiguse omamine.
p 2 kohaselt on nakkepüünised (mille alla kuuluvad ka nakkevõrgud) kutselise kalapüügi vahendiks ning
lg 1 kohaselt annab kutselise kalapüügi õiguse kalapüügiluba, milleks võib olla nii kalalaeva kui kaluri kalapüügiluba, millist õigust pole väljastatud ei I.L-ile ega I.K-le - I.L oli 2015.a. augustis kehtiv kalastuskaart ühele nakkevõrgule, I.K puudus üldse kalastuskaart ehk isegi harrastuskalapüügi õigus. Oma tegevusega rikkus I.K ka
lg 1 p 1, mille kohaselt kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks kutselisel kalapüügil loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seotud nõuete rikkumisi, millisteks on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud tõsised rikkumised ehk tegevus, mida sama määruse artiklis 3 kehtestatud kriteeriumite kohaselt käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Sama määruse artikli 3 p 1.a) järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina, kui kalalaev on kalastanud ilma riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita.
lg 1 p 1 kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta ning
Hüvitamise kord ja kahju arvutamise metoodika on kehtestatud
määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise akti vorm“ alusel ja kahju hüvituse arvutamisel kasutatakse määruse lisas nr 1 sätestatud määrasid, mille kohaselt on kahju määr isendi kohta 2 eurot lestal, 10 eurot harilikul kammeljal, 10 eurot merisiial ja 3,2 eurot ahvenal.
lg 6 alusel rakendatakse
loetletud rikkumise korral viiekordset isendile kehtestatud 5 määra ehk antud juhul: (lest: 493x2x5) + (harilik kammeljas: 6x10x5) + (merisiig: 1x10x5) + (ahven: 1x3,2x5) = 5296,00 eurot.Seega pani I.K toime loodusliku loomastiku kahjustamise ehk kalapüügi nõuete rikkumise, tekitades sellega olulise ehk vastavalt KarS § 121 4000 eurot ületava kahju keskkonnale ehk KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 21.12.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri F.U Koik, süüdistatava I.L ja tema kaitsja Mihkel Gaver vahel järgnev kokkulepe: KarS § 361 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.L-ile karistuseks rahalist karistust 100 (ühesaja) miinimumpäevamäära suuruses summas ehk 1000 (üks tuhat) eurot, mis tuleb KarS § 66 lg 1 alusel tasuda osadena 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Rahaline karistuse viiakse täide iseseisvalt I.L-ile Harju MK 04.06.2013.a. otsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud vangistusest. Keskkonnainspektsioon on selles kr.asjas esitanud tsiviilhagi 5296 euro suuruses summas, millest kokkuleppe sõlmimise ajaks on I.K hüvitanud vabatahtlikult ½ hagisummast ehk 2648 eurot ning I.L samuti vabatahtlikult 1000 eurot, seega kokkuleppe sõlmimise hetkeks on tsiviilhagist veel hüvitamata 1648 (üks tuhat kuussada nelikümmend kaheksa) eurot, mille hüvitamiseks I.L tasub kolme aasta jooksul igakuiselt alates 2016.a. jaanuarist kuu 10-ndaks kuupäevaks 46 (nelikümmend kuus) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE8910 10 2200 3479 6011, viitenumbriga 28 0004 9463, märkides selgitusse „Tsiviilhagi . Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 21.12.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri F.U Koik, süüdistatava I.K ja tema kaitsja Risto Käbi vahel järgnev kokkulepe: KarS § 361 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.K-le karistuseks 1 (üks) kuu vangistust, mis tuleb jätta KarS § 73 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata katseajaga 1 (üks) aasta – seda juhul kui I.K ei pane nimetatud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Keskkonnainspektsiooni on selles kr.asjas esitanud tsiviilhagi 5296 euro suuruses summas, millest kokkuleppe sõlmimise ajaks on I.K hüvitanud vabatahtlikult ½ hagisummast ehk 2648 eurot ning I.L samuti vabatahtlikult 1000 eurot, seega kokkuleppe sõlmimise hetkeks on tsiviilhagist veel hüvitamata 1648 (üks tuhat kuussada nelikümmend kaheksa) eurot ning arvestades kannatanu Keskkonnainspektsiooni kirjalikku seisukohta kokkuleppemenetluse nõusolekus tuleb antud tsiviilhagi I.K poolt lugeda täielikult täidetuks. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkulepete ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkulepete kohta, prokuröri ja kaitsjale arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.