Obsah (8)

§ 238§ 173§ 318§ 189§ 387§ 37§ 180§ 313

1-21-5351 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-5351 (20231501742) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada X.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

1. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 8 kuud X.T suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimisel, et X.T temale määratud 1 (üks) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
2. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada X.T-le määratud 1 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.09.
4. X.T Teigamäelt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „X.T , 1-21-5351, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel X.T-l tema elukoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Tsiviilhagid

1. B. AS volitatud esindaja A.-M. S. (U.) esitatud tsiviilhagi 3358 (kolm tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa) euro ja 74 (seitsekümmend neli) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7, 8 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista X.T Teigamäelt B. AS kasuks 3358,74 eurot, mis tuleb kanda kannatanu B. AS arveldusarvele nr xxxx (Xxxx ), märkides selgitusena: „X.T , 1-21-5351, tsiviilhagi“.
2. Kannatanu K. F. esitatud tsiviilhagi 355 (kolmsada viiskümmend viis) euro ja 01 (üks) senti nõudes rahuldada osaliselt, s.o seni hüvitamata osas, s.o summas 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot ja 01 (üks) sent ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7, 8 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista X.T Teigamäelt K. F.i kasuks 235,01 eurot, mis tuleb kanda kannatanu K. F. arveldusarvele nr xxxx (Xxxx), märkides selgitusena: „ X.T , 1-21-5351, tsiviilhagi“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg -le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU X.T (X.T) süüdistatakse KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, varalise kasu saamise eesmärgil tekitas teisele isikule varalise kahju, andmete ebaseadusliku sisestamise viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, ja nimelt: 27.02.2020 kell 21:10 ajal xxxx registreeris X.T , kasutades K. F.i Facebook kontot, interneti teel portaalis xxxx, K. F.i kasutajaks. Kell 21:13 tuvastas X.T , K. F.i isiku logides sisse K. F.i arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS -is, seejärel esitas portaalis xxxx K. F.i nimel laenutaotluse, misjärel sai B. AS-ilt SMS-ga X.T Teigamäele kuuluvale abonentnumbrile xxxx lepingu allkirjastamiseks ettenähtud PIN-koodi, sõlmis seejärel B. AS-i poolt väljastatud PIN-koodiga kinnitades laenulepingu nr xxxx, mille alusel B. AS kandis 27.02.2020 laenusumma 4000.00 eurot üle K. F.i arvelduskontole xxxx. Saadud raha kandis X.T täissummas (4000.00 eurot) 27.02.2020 K. F.i arveldusarvelt enda arvelduskontole xxxx Xxxx AS ning kasutas seda oma äranägemise järgi. Seega X.T pani toime arvutikelmuse, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise või muul viisil andmeprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu sa amise eesmärgil, mis on KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse juurde ja võttis esitatud tsiviilhagid õigeks. Ülekuulamisel selgitas, et on K. F.ile hüvitanud vahepeal 120 eurot, mida kinnitas kohtuistungil ka kannatanu K. F..
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 2 Kohus leiab, et 27.02.2020 laenulepingu nr xxxx sõlmimine laenu saamiseks summas 4000 eurot ilma kannatanu K. F.i teadmata ja nõusolekuta X.T Teigamäe poolt, on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu K. F.i ütluste (tl 1-4) kohaselt oli X.T tema elukaaslane alates 2003 aastat ja neil on ühine tütar K. F.. Märtsis 2020 aastal kolis X.T ära. Kannatanu elab koos tütre K.. Kogu kooselu ajal kannatanu ei jälginud, mis toimub tema pangakontol, tihti ei teadnud isegi kui palju raha arvel oli. Kõikide rahaasjadega tegeles X.T, ta usaldas teda täielikult, sest nad olid koos elanud peaaegu xxxx. X.T Teigamäel oli juurdepääs kannatanu p angaarvele, panga PIN kalkulaator oli tema käes ja samuti oli juurdepääs Facebooki kontole. Kannatanu ID kaart oli kodus ja X.T teadis, kus kaart ja selle paroolid asuvad. X.T tegeles rahaasjadega nende koduarvutist aadressil xxxx, oma telefonist või tööarvutist. X.T töötas sellel ajal xxxx. Kannatanul endal ühtegi laenu ei ole. Kui X.T märtsis ära kolis, avastas kannatanu, et tema arved on tühjad. Mingi hetk tuli talle kiri Xxxx, et tal on võlg ja tasumata on laenujärgne makse. Selgus, et veebruari lõpus oli tema nimele võetud Xxxx laen summas 4253 eurot, millest 4000 kanti tema kontole ning samal päeval tema kontolt X.T Teigamäe kontole. Avastas, et Xxxx on konto, millega laen võeti, tehtud läbi tema Facebooki lehe, kasutades meiliaadressi xxxx. Sellele aadressile kannatanul juurdepääsu pole, see loodi siis kui ta endale Facebooki konto tegi ja ise kasutab ainult e-maili aadressi xxxx. Xxxx lehel märgitud telefoninumbri xxxx omanikku ei tea. Kannatanu avastas, et süüdistatav on teinud ka muid ülekanded tema ja tema ema H. O. arvetelt enda arvele. Nende ülekannete osas pretensioone ei ole ja tegeleb nendega ise. Kuna võlateatisi tuli veel juuni ja juuli kuus, tasus ta need põhjusel, et mitte sattuda maksehäireregistrisse, kokku summas 355,01 eurot. Mingi hetk X.T teatas, et tema enam võlga maksta ei saa. Kannatanu samuti ei olnud nõus võõrast võlga tasuma, seega tegi politseisse avalduse. Kui süüdistatav politseisse pöördumisest teada sai, saatis kannatanule sõnumi, et tema enam seda ei tasu ja kannatanu peab ise tõestama, et X.T selle laenu võttis. Süüdistatavaga suhtlevad ainult lapse teemal, võlast ei räägi, kuna ta on korduvalt öelnud, et ta seda ei tasu. Samuti ei ole jõudnud kokkuleppele, et X.T selle laenu ikkagi tasuks. Süüdistatava õde K. T. oli öelnud, et süüdistatav mingi aeg oli talle tunnistanud, et laenu kannatanu teadmata võttis. Hetkel on Xxxx võla sissenõudmise peatanud. Kannatanu on laenumakseid tasunud kokku summas 355,01 eurot, mille osas soovib esitada hagi. Kannatanu tütre S. F. edastatud X.T Teigamäe poolt K. F.ile saadetud kirja ekraanitõmmise (tl 8-9) kohaselt süüdistatav tunnistab, et võttis kannatanu nimele võla ja leiab, et kannatanu oligi selle talle võlgu alanduste ja mõnituste tõttu ning tema seda ära maksta ei kavatse. B. AS 01.09.2020 vastuskirjast (tl 15-53) nähtub, et 27.02.2020 kell 21:10 on K. F. (ik: xxxx) nimel registreeritud kasutaja Interneti teel portaalis xxxx, IP aadressilt xxxx. Isikuandmetena on e-posti aadressiks märgitud xxxx ja telefoninumbriks märgitud xxxx . Isik on tuvastatud isiklikult pangakontolt xxxx Xxxx AS tehtud tuvastuslogimisega. 27.02.2020 laenuleping kinnitati elektrooniliselt Interneti vahendusel, allkirjastatud läbi SMS-i teel saadetava PINkoodi. 27.02.2020 sõlmiti K. F.i ja B. AS vahel siduv laenuleping xxxx. Laenulepingu alusel väljastati kliendile 4253 eurot, millest 253 eurot on lepingutasu ning 4000 eurot oli ülekantud K. F.i pangakontole xxxx. Vastavalt Politsei-ja Piirivalveameti kasutusel olevatele operaatorite andmebaasidele on T AS abonentnumbri xxxx lepinguline omanik alates 04.01.2020 X.T (tl 64). Keskkriminaalpolitsei poolsest tõendusteabe vastusest (tl 70 -73) nähtub, et IP aadress xxxx kuulub Xxxx kliendile K. F., K. xxxx. X.T arvelduskonto xxxx väljavõtte (tl 76-113) kohaselt on 27.02.2020 tehtud K. F.i kontolt temale ülekanne summas 4000 eurot (tl 107). K. F.i arvelduskonto xxxx (tl 136-158) väljavõttest nähtub, et 27.02.2020 on kontole kantud 4000 eurot B. AS poolt, selgitusega Loan xxxx ning järgmine ülekanne on X.T kontole xxxx summas 4000 eurot (tl 154 pöördel). Samuti on näha, et K. F.i kontodelt on tehtud makseid B. ASile, kontolt xxxx on 3 tehtud 25.06.2020 makse summas 228,35 eurot (tl 133 pöördel) ning kontolt xxxx 14.07.2020 makse summas 126,66 eurot (tl 157 pöördel). X.T kahtlustavana antud ütluste (tl 160-163) kohaselt elas ta K. F.iga koos xxxx ja sellest 15 aastat tegeles süüdistatav kõigi maksetega ning tegi neid pere vahenditest. Tema käes olid rekvisiidid, PIN koodid, paroolid ja K. ei teadnud maksmistest midagi ja teda ei huvitanud ka, tal oli ainult enda pangakaart. Toidukulud jagati pooleks. 2018 või 2019 tekkisid K.il rahalised raskused ja siis elati süüdistatava palgast. Kuna olid ka peresisesed probleemid võttis süüdistatav meeltesegaduses Xxxxst laenu. Kuna tal endal olid juba laenud, otsustas laenu võtta kannatanu nimele, lootis, et suudab selle ise ära tasuda ja ei hakanud K.ile seda ütlema, kuna ka suhted olid pingelised ja ta ei näinud rääkimisel mõtet. Märtsis-aprillis 2020 sattus süüdistatav xxxx haiglasse, kus võeti telefon ära, mistõttu jäi ka maksega hiljaks ja seepärast saadeti K.ile kiri võlgnevuse kohta. Alguses lepiti kokku, et X.T maksab võla kannatanule ära, kuid juuli kuus kolis ta ära xxxx teele. Süüdistatav ei ole nõus võlga kannatanule ära maksma, sest teda on pikema aja jooksul mõnitatud ja alandatud. Kahetseb oma tegu ja ütleb, et poleks seda teinud, kui oleks varem kannatanu juurest ära läinud. Kannatanu nimele võetud laenu eest sai ostetud erinevaid asju, mis on K.i korteris. Siiralt kahetseb ja on nõus laenu tasuma otse Xxxxle, mitte K.ile. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastamist leidnud, et 27.02.2020 kell 21:10 ajal xxxx registreeris X.T , kasutades K. F.i Facebook kontot, interneti teel portaalis xxxx, K. F.i kasutajaks. Kell 21:13 tuvastas X.T K. F.i isiku, logides sisse K. F.i arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS-is, seejärel esitas portaalis xxxx K. F.i nimel laenutaotluse, misjärel sai B. AS-ilt SMS-ga X.T Teigamäele kuuluvale abonentnumbrile xxxx lepingu allkirjastamiseks ettenähtud PIN-koodi ning sõlmis seejärel B. AS-i poolt väljastatud PINkoodiga kinnitades laenulepingu nr xxxx, mille alusel B. AS kandis 27.02.2020 laenusumma 4000.00 eurot üle K. F.i arvelduskontole xxxx. Saadud raha kandis X.T täissummas (4000.00 eurot) 27.02.2020 K. F.i arveldusarvelt enda arvelduskontole xxxx Xxxx AS ning kasutas seda oma äranägemise järgi. Süüdistatav jättis lepingujärgsed maksed enamuses osas tasumata, tasudes kolmel korral kogusummas 306,24 eurot enda vahenditest ning K. F. tasus kahel korral, kokku summas 355,01 eurot (tl 29). Sellega tekitas süüdistatav varalist kahju kannatanule K. F. 355,01 eurot ulatuses ning kannatanule B. AS 3358,74 euro ulatuses. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja tahte vastaselt ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse enda elukaaslase K. F.i isiklikke- ja pangaandmeid ning omades juurdepääsu tema Facebooki ja pangakontole ning kõikidele autentimisvahenditele, kasutas K. F.i teadmata ja nõusolekuta viimase Facebooki kontot, selle PIN-koode, internetipanga kasutajatunnust ja juurdepääsuparoole, registreeris ilma viimase teadmata ja nõusolekuta Facebooki kaudu K. F.i nimel kiirlaenu andva ettevõtte internetikeskkonda ning ebaseaduslikult K. F.i isikuandmeid sisestades taotles K. F.i nimel laenu saamist ning vormistas laenulepingu oma vajadusteks. K. F.i pangakontole kantud laenusumma kandis täissummas edasi enda pangakontole. Sellisel viisil sekkus ta ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi endale kannatanu nimele võetud laenusumma 4000 eurot ja tekitades kannatanule B. AS varalist kahju 4000 eurot. Kuivõrd K. F. tasus maksehäireregistrisse sattumise vältimiseks laenuandjale tagasi 355,01 eurot ja süüdistatav jõudis samuti osa laenust laenuandjale tasuda, tekitati K. F.ile varalist kahju summas 355,01 eurot ning kannatanule B. AS hüvitamata jäägi ulatuses varalist kahju summas 3358,74 eurot. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest ning kriminaalasjas leiduvatest kirjalikest tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime eesmärgipäraselt ja süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise sooviga, teadmises, et see ka saabub, s.t tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. 4
3. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu B. AS esitanud tsiviilhagi 3358,74 euro ulatuses (tl 6364), kannatanu K. F. on esitanud tsiviilhagi 355,01 euro ulatuses (tl 5).

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja p 8 kohaselt kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1 -3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Käesoleval juhul on tegemist süüdistatava käitumisega, mille käigus süüdistatav kasutas kannatanu usaldust ja sellest tulenevalt oli tal ligipääs kannatanu autentimisvahenditele ja sidevahenditele, samuti erinevatele kontodele ning kannatanu andmete ebaseadusliku sisestamisega registreeris ennast kannatanu nimelt laenuandja portaalis laenuvõtjana, luues laenuandjas ebaõige ettekujutuse laenuandja isikust, pannes toime arvutikelmuse, millega rikkus KarS § 213 sätestatud kaitsenormi ja sellest tulenevat üldist käitumiskohustust VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Samuti tekitas ta kannatanu nimel esinedes laenu võtmise ja laenusumma endale pidamisega kannatanul K. F. laenu tagasimaksmise kohustuse tekkimisega majanduslikku kahju nii K. F.ile kui ka varalist kahju laenuandjale, kes tegi eksitusse viimise tõttu varakäsutuse. Kohtu arvates on selline käitumine vastuolus heade kommetega VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et B. AS ja K. F.i esitatud tsiviilhagide aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine on otseses põhjuslikus seoses süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav on kohtulikul arutamisel tunnistanud tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagid ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistmisele. Kohtulikul arutamisel ilmnes, et süüdistatav on enne kohtulikku arutamist kannatanule K. F. hüvitanud 120 eurot, millist asjaolu kinnitas kohtuistungil ka kannatanu. Seega on kannatanu K. F.i esitatud tsiviilhagist summas 355,01 eurot hüvitamata 235,01 eurot. Lähtuvalt eeltoodust tuleb seni hüvitamata rahalised nõuded, s.o K. F.i nõue 235,01 euro ulatuses ja B. AS hüvitamata nõue 3358,74 euro ulatuses VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7, 8 ning 5 TsMS § 440 lg 1 kohaselt hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, so X.T rahaliste vahendite arvelt.

1. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 213 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Süüdistatava ankeetandmete ja töötamise registri väljavõtte (tl 172-173) kohaselt X.T töötab Xxxx. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta ja elatustaseme kohta (tl 169) nähtub, et süüdistatava aasta tulu kogu 2019 aasta jooksul oli 7173 eurot ning tal on 1 ülalpeetav. Süüdistatav pole osutanud ühelegi muule aspektile, millest võiks kohus järeldada mõne muu legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle saamist. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagide hüvitamise näol. Seejuures moodustavad tema vastu esitatud nõuded kogusummas enam kui pool süüdistatava 2019 aasta sissetulekust. Peale selle, arvestades, et KarS § 213 ettenähtud kuriteo toimepanemine viitab varalise kasu saamise eesmärgile, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Seega olukorras, kus süüdistataval on minimaalsed legaalsed isiklikud rahalised vahendid enda ja oma ülalpeetava ülalpidamiseks ja samal ajal kriminaalmenetlusega kaasnevad kulud ning tsiviilhagid, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada , kuivõrd selline karistus ei oleks täidetav. Seega tuleks süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. KarS § 213 lg 1 alusel süüdistatakse süüdistatavat 1 arvutikelmuse episoodi toimepanemises, millega tekitati kannatanutele varalist kahju. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud see, et X.T pani antud kuriteo toime kavatsetult. Arvestades tekitatud varalise kahju suurust ja süüteo toimepanemise asjaolusid ning motiive, on kohtu hinnangul X.T süü hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades asjaolu, et süüdistatav ei ole alates 01.09.2020 kannatanule B. AS tekitatud kahju hüvitama hakanud (tl 174) ning õigustab laenu võtmist peresiseste probleemide ja meeltesegadusega ning leiab, et kannatanule F. ta võlga ära ei tasu, kuna temaga on halvasti käitutud, suhtub kohus avaldatud kahetsusse mõningase kriitikaga. Samas on vaatamata kohtueelsel menetlusel avaldatud seisukohtadele süüdistatav asunud tekitatud varalist kahju hüvitama ning on K. F.ile hüvitanud osa kahjust, s.o 120 eurot, millist asjaolu saab kohus hinnata täiendava kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes. Kohus leiab, et KarS § 213 lg 1 puhul on X.T süü suurus vastavuses sanktsioonimäära keskmise määraga, kuid arvestades kergendavate asjaolude olemasolu, siis on võimalik karistust mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Edasi arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Süüdistatava karistusregistri väljatrükist (tl 166) nähtuvalt süüdistatav varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud ei ole. Kuivõrd süüdistatava süü on keskmine ning süüdistataval ei ole ka kehtivaid karistusi, õigupoolest ei ole teda registrisse kantud, mis muidu kehtivate karistuste olemasolule annaks aluse keskmisest 6 rangema karistusega kinnistada süüdlases arusaama keelunormi jätkuvast kehtivusest, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistatavat ei ole karistusregistrisse kantud, mis viitab sellele, et tal ei ole ka arhiveeritud karistusi, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Kuna süüdistatavat ei ole karistusregistrisse kantud ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatava süüdistuses oleks mingeid teisi süüteomenetlusi, leiab kohus, et kui süüdistatav oli senini suuteline elama õiguskuulekalt ning tegemist on esimese süüteoga, siis puudub vajadus ka tema allutamiseks käitumiskontrollile, et teda kriminaalhooldaja järelevalve alla andes suunata õiguskuulekusele. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid, jättes karistuse täitmisele pööramata tingimisel, et süüdistatav temale määratava katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus loodab, et selline tingimus on varem karistamata isiku jaoks piisav motiiv selleks, et edaspidi elada õiguskuulekalt.
2. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on ainsaks menetluskuluks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk, ehk süüdlane peab hüvitama kulu, mille põhjustas süüdlase õigusvastane käitumine ja selle õigusvastase käitumisega kaasnenud kriminaalmenetlus, mis viis lõppkokkuvõttes süüdlase karistamiseni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetava summa tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Süüdistatava sissetulekuid puudutavad andmed 2019. aasta kohta viitavad sellele, et süüdistataval on olnud tulu, kuigi see tulu ei pruugi olla säilinud samas suuruses käesoleval ajal. Lisaks sellele ei tule menetluskulu väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. 7 Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Süüdistatav pani toime tahtliku süüteo, millega tekitas märkimisväärse varalise kahju, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüteo iseloom ja süüteoga tekitatud varalise kahju suurus välistavad võimaluse kaaluda väljamõistetava menetluskulu vähendamist. Seega leiab kohus, et arvestades süüteo iseloomu on menetluskulu väljamõistmine põhjendatud ja välja mõistetava menetluskulu riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetava menetluskulu summa suurust ja süüdistatava tagasihoidlikku sissetulekut ning esitatud tsiviilhagisid, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetav menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8