← Eesti

4-25-752/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtunik Kohtuasi Vaidlustatud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus 29.

§ 224

lg 2 ning §

§ 207lg 1 järgi Tartu Maakohtu 13.

mai

  1. a otsus Menetlusaluse isiku Heino Kingi kaitsja vandeadvokaat Otto Preem Menetlusalune isik - Heino Kink, isikukood 35210016535; elukoht: XXX; pensionär Kaitsja - vandeadvokaat Otto Preem (määratud kaitsja) Kohtuväline menetleja - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Lõuna prefektuuri eriasjade uurija Toomas Lihtmaa Kirjalik menetlus TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB
  2. Jätta Tartu Maakohtu
  3. mai
  4. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  5. Määrata OÜ-le Valga Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 141 eurot 36 senti (sealhulgas käibemaks 27 eurot 36 senti). Jätta see menetluskulu Heino Kingi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja või menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokollid
  6. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuur koostas
  7. detsembril 2024 väärteoprotokolli nr AB1624673, sest Heino Kink juhtis
  8. detsembril 2024 kell 15.41 Põlvamaal alkoholijoobes olles ja ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit Ford Galaxy. Alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,31 mg. Sellega pani ta toime väärteod liiklusseaduse (LS) §

§ 224lg 2 järgi.

Lisaks koostati

  1. jaanuaril 2025 väärteoprotokoll nr AB1624674, kuna H. Kink juhtis
  2. jaanuaril 2025 kell 14.09 Põlvamaal mootorsõidukit Ford Galaxy, mis polnud õigel ajal läbinud tehnoülevaatust. Samuti puudus H. Kingil juhtimisõigus. Ta oli kõrvaldatud
  3. detsembril 2024 sõiduki juhtimiselt. Sellise käitumisega pani H. Kink toime väärteod LS §

§ 207lg 1 järgi.

Maakohtu otsus

  1. Tartu Maakohus tunnistas
  2. mai
  3. a otsusega H. Kingi süüdi LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi ning karistas teda selle eest karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 alusel 9-päevase arestiga, mille asendas KarS § 69 lg-tele 1 ja 3 tuginedes 9 tunni üldkasuliku tööga ning määras selle tähtajaks 2 kuud. Samuti tunnistas maakohus H. Kingi süüdi LS §

§ 207lg 1 järgi ning karistas teda Kar

S § 63 lg 1 alusel 6-päevase arestiga, mille asendas 6 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb H. Kingil ära teha 2 kuu jooksul. Lisaks kohaldas kohus LS § 224 lg 3 p 2 järgi lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks.

  1. Kohus osutas, et H. Kink tunnistas süüd. Väärteod on tõendatud isikuliste ja kirjalike tõenditega.
  2. Kohus leidis karistust mõistes, et H. Kingi süü on keskmisest suurem. Süüd vähendab selle toimepanemine väiksema liiklustihedusega kohas ja auto juhtimine joobes lühikest aega. Süüd suurendab aga mitme liiklusrikkumise ja seitsme kuu jooksul kolme rikkumise toimepanek: kaks korda sõiduki juhtimine alkoholijoobes ja ilma juhtimisõiguseta ning ühe korra tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimine. H. Kingil on 1 kehtiv väärteokaristus LS § 224 lg 2 järgi ja 1 kehtiv kriminaalkaristus KarS § 199 lg 2 p 7 - § 25 lg 4 järgi. Aastatel 2014–2023 on teda korduvalt karistatud rahatrahvidega liiklusalaste väärtegude eest ja aastatel 2017–2023 just LS § 224 lg-te 1 ja 2 järgi. Seega pole H. Kink õiguskuulekas liikleja. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid karistust kergendavad puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 järgi ja väärtegude toimepanemine kõrges eas KarS § 57 lg 1 p 7 järgi. H. Kink läbis hiljuti haiglas alkoholisõltuvuse ravi. Teda tuleb karistada arestiga, ent selle saab asendada üldkasuliku tööga.
  3. H. Kingilt tuleb juhtimisõigus 6 kuuks ära võtta. Eelmise väärteootsusega võeti temalt see ära 4 kuuks, kuid see ei andnud loodetud tulemust, vaid ta jätkas samalaadsete väärtegudega. Apellatsioon 2

(4)
  1. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist lisakaristuse osas ja lisakaristuse kohaldamata jätmist või selle kohaldamist lühemat aega. Kaitsja märgib, et lisakaristuse kohaldamist otsustades tuleb arvesse võtta, kuidas juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalust isikut mõjutab ja kui palju aega on väärtegudest möödunud. H. Kink tunnistas ja kahetses tehtut ning ta läbis
  2. aasta jaanuaris haiglas alkoholisõltuvuse ravi, mis seisnes 17-päevases statsionaarses ravis. Tema viimasest liiklusrikkumisest on möödas pool aastat ja ta pole vahepeal alkoholi tarvitanud. H. Kink on 72-aastane ja elab talus üksinda ning vajab juhtimisõigust. Tema ainsaks sissetulekuallikaks on 680-eurone riiklik vanaduspension. Talle käiks üle jõu taksoteenuse kasutamine. Lisaks eeldab juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks liikluseksami uuesti sooritamist, mis on H. Kingile raskendatud ja millega kaasneb ka kulu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Apellatsioonis on vaidlustatud üksnes lisakaristuse kohaldamist. Ringkonnakohus ei tuvastanud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 146 lg-s 2 sätestatud alust apellatsiooni piirest väljumiseks ja piirdub seetõttu kaebuses esitatud väidetele vastamisega. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsustamine on KarS § 50 lg-le 1 tuginedes kaalutlusotsus ja sellise õiguse äravõtmise välistab KarS § 50 lg 2 järgi üksnes see, kui isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsuses on toodud asjakohased ja nõustumist väärivad kaalutlused 6-kuulise lisakaristuse kohaldamise kohta ning kaitseargumendid neid ümber ei lükka.
  4. Riigikohus on märkinud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused täidavad lisaks muule isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet (RKKK 26.10.2009, 3-1-1-86-09, p 7.2). Korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo. KarS § 50 lg 1 esmane eesmärk on, et liiklusalase süüteo eest süüdi mõistetud isik ei saaks edaspidi samalaadseid süütegusid toime panna (RKKK 17.10.2024, 1-22-6248/51, p 15). Kui menetlusalusele isikule määratud korduvad rahatrahvid pole teda mõjutanud uutest süütegudest hoiduma ning ta eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on ta teistele liiklejatele ohtlik ja tuleb liiklusest kõrvaldada (RKKK 12.12.2023, 4-23-1826/41, p 33). Riigikohtu järjepidevas praktikas on leitud sedagi, et kui kedagi karistatakse korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (vt nt RKKK 19.10.2007, 3-1-1-55-07, p 6 koos viidetega).
  5. H. Kinki karistati
  6. juunil 2024 alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga ja lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus neljaks kuuks. Samuti on tal 10 arhiveeritud karistust erinevate liiklusrikkumiste eest, sealhulgas 8 karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Neist enamikel juhtudel karistati teda rahatrahviga.
  7. oktoobril 2021 võeti temalt joobes juhtimise eest karistuseks sõiduki juhtimise õigus üheks kuuks. Seega on H. Kinki juba kaks korda karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest juhtimisõiguse äravõtmisega, ent see ei heidutanud teda uusi rikkumisi toime panemast. H. Kink tabati
  8. detsembril 2024 ja
  9. jaanuaril 2025 mootorsõiduki juhtimiselt ajal, mil tal juhtimisõigust liiklusrikkumise tõttu polnud. See näitab, et rahatrahvid ja lühemaks ajaks juhtimisõiguse äravõtmine H. Kinki piisavalt ei mõjutanud ja õiguskuulekalt käituma ei suunanud.
  10. Kuigi H. Kink on viimase aasta jooksul hakanud väidetavalt tegelema alkoholiprobleemiga, peab ringkonnakohus tema arvukaid eriliigilisi liiklusrikkumisi arvestades juhtimisõiguse 6 kuuks äravõtmist põhjendatuks. Vastuseks apellatsioonile osutab kohus, et
  11. jaanuaril 2025 toime pandud rikkumised (H. Kink juhtis autot, mis polnud õigel ajal läbinud tehnoülevaatust, ja 3
(4)tal puudus juhtimisõigus) toimusid juba pärast seda, kui ta oli väidetavalt haiglas alkoholiravil viibinud. Seega jätkas H. Kink liiklusrikkumistega – küll teistsuguste rikkumistega kui joobes juhtimine – ka alkoholisõltuvuse ravi järel, mistõttu ei saa ravile omistada määravat tähtsust tema õiguskuuleka käitumise tagamisel. Kaitsja toodud asjaolu, et H. Kink elab väidetavalt üksinda talus ja tema jaoks on taksoteenuse kasutamine kulukas, seda ei muuda. H. Kingil on võimalik liikumiseks kasutada ühistransporti või mõne teise inimese abi. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kaitseväidet, et H. Kingil on juhtimisõiguse taastamiseks liiklusteooriaeksami sooritamine raskendatud. Nii liiklusnõuete rikkumise eest mõistetavate karistuste kui ka eksami üks eesmärkidest on suurendada rikkuja hoolsust ja suunata teda reeglitest kinni pidama. H. Kingile on liiklusteooriaeksami uuesti sooritamine vajalik, võttes arvesse eeskätt tema varasemat karistatust, aga ka menetletavate väärtegude asjaolusid, sealhulgas lühikese ajavahemiku jooksul mitme erineva liiklusrikkumise toimepanemist.
  1. Eelneva põhjal ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  2. mai
  3. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  4. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 141,36 euro (sh käibemaks 27,36 eurot) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 35 minutit, kaitsealusega vestlemiseks ja apellatsiooni esitamise otsustamiseks 10 minutit ning apellatsiooni koostamiseks 50 minutit. Kaitsja kaitsja argumendid ei too kaasa maakohtu otsuse muutmist, ei saa neid pidada ilmselgelt kohatuteks ja kaitsja toimingutele kulunud aega ülemäära pikaks. Seetõttu rahuldab kolleegium taotluse täies ulatuses. Kuna ringkonnakohus teeb VTMS § 147 lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu 141,36 eurot VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 185 lg 2 alusel H. Kingi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.